Slava Ukraine
Esileht » Arvamused » Arvamus »

Palvest ja paastust

Käbi Kanter Ma jaksan ikka veel üllatuda iga-aastaste üleskutsete peale olla jõuluajal tähelepanelikum ja hoolivam, mõelda oma lähedastele jms. Aga pärast jõule? Oleme harjunud poliitikutega, kelle hoolivus tärkab just valimiskampaania ajaks, ja mõistame samas suurepäraselt, et hoolimine ja armastus saab olla üksnes püsiv ellusuhtumine, mitte kampaania. Tuhkapäeval algab nelikümmend päeva kestev paastuaeg, ...

Karjasekiri kogudustele palvepäevaks ja paastuaja alguseks tuhkapäeval, 17. veebruaril

 Parandage meelt ja uskuge evangeeliumisse, nõnda alustab oma kuulutust Jeesus (Mk 1:15). Meeleparandus on pühakirja läbiv teema. Ometi kipub tänapäeva inimene ja ühiskond seda eirama ja kõrvale tõrjuma kui arhaismi. Mõne meelest ei saagi meelt parandada – isiksust määravad sotsiaalsed, bioloogilised ja füüsikalised põhjused, mis tahtele ja meelele kuigivõrd ruumi ei jäta. Kui üldse ...

Kui piits ei mõju ja präänik ei maitse

 Kohtumine puhaste hingedega on alati tervendav. Kasvõi kild- või piiskhaaval. Sest iga kübe puhastumist on edasiviiva jõuga kõige selle keskel, mis motivatsiooni alla tirib. Motivatsiooni nimel tuleb paljugi ümber korraldada: kolisin näiteks leerilapsed sel aastal valla keskuses asuvasse käsitöökotta, sest seal on soe. Muidu on igahommikuseks rutiiniks saanud külmunud torude sulatamine, lumevallidest läbi raiumine, ...

Aeg süvenemiseks

Tuhaga ristimärk otsaees annab tunnistust patukahetsusest ja lepitusest. Rahvusringhäälingu lastesaadete toimetuse rahvas käis sõbrapäeva eel Rocca al Mares vabaõhumuuseumis koos klassitäie noortega. Muuseumiga tutvumise kõrval peeti ka sõbrapäeva. Laste käest küsiti, kas see päev kuulub meie rahvakalendrisse, ja nemad vastasid esimese hooga, et jah, tegemist on vana ja väärika tähtpäevaga. Kristlaskond jõuab paastuaega. Piibellikuks aluseks paastuaja ...

Vargamäe vanad ja noored

Merille Hommik Pool aastat tagasi, Balti keti 20. aastapäeva künnisel kirjutas Marju Lauristin Eesti Päevalehes, et põlvkondade dialoogi ja üksteise vajadusi arvestava kokkuleppe asemel õhutatakse praeguses Eesti ühiskonnas mõtlematult noorte ja vanade vastuolusid. Ta tõi näiteks oma viimaste nädalate suurima šokielamuse seoses sadade võrgukommentaaaride lugemisega, mis olid esile kutsutud statistikaameti teatest Eesti ...

Lugemisaasta mõlgutus

«Võta raamat ja loe,» öeldi mulle, kui lapsena vanematele igavust kurtsin. Kuidas saab olla igav, kui riiul raamatuid täis. Telerit meil polnud, Internetist ei osanud isegi unistada ning mängufilmid linna kinos ei vaheldunud kuigi tihti, nii oligi raamat ainsaks meelelahutusallikaks. Katsun ka oma teises klassis õppivat poega rohkem raamatu taha suunata. Kurb küll, aga see ei õnnestu alati. Raamatud talle meeldivad, aga sellised, ...

Toimetuse kirjakast

See ilusate hetkede rida Kui ma alles keskeas läksin Kuressaare Laurentiuse kirikusse leeritamisele, ütles tollane kirikuõpetaja Jaan Tammsalu: «Tee selleni on mõnikord pikk, kuid kõik on põhjuslik.» Oli väga vihmane ja tuuline maikuupäev. Tund oli veel leeritamiseni aega ja ma helistasin oma arstist sõbrannale Virge Nemvaltsile. Teatasin, et lähen leeri. Ta ütles: «Milline rõõm seda kuulda! ...

Toimetuse kirjakast

Pluss ja miinus

+ Märjamaal jagatakse viiendat aastat tasuta suppiKaks korda kuus keedetakse kogudusemajas 14 liitrit suppi. Koguduse õpetaja Illimar Toometi sõnul ei ole sööjaid eriti palju. Ilmselt on tegu väikese koha sündroomiga, kus inimesed häbenevad abitust. Asi sai alguse piiblitunnist viis aastat tagasi, kus kõneldi armastusest ja küsiti, kas saame ka ise midagi ära teha. Toiduraha saadakse annetustest ja keetjad on ...

Pluss ja miinus

 + Õpetaja Ivar-Jaak Salumäe on olnud EELK teenistuses 44 aastatKüünlapäeval 44 aastat tagasi ordineeriti EELK peakirikus, Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus Jaan Kiivit jun, Peep Audova, Karl Reinaru ja Ivar-Jaak Salumäe. Õpetaja Salumäe on teeninud kogudusi Äksis, Kuressaares, Kaarmas, Pühas ja Viljandi Pauluses. Viimased 20 aastat on ta olnud Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse õpetaja. Tasakaaluka, tõsise oleku ja ...

Kirik ja inimese vajadused

Autor: Merille Hommik2000. aastal Usuteaduslikus Ajakirjas avaldatud artiklis «Descendit ad inferna» tõdeb teoloogiadoktor Alar Laats, et EELK on koos paljude teiste kirikutega omaks võtnud teoloogilise orientatsiooni, kus Jumala ja inimese vahekorra küsimus asendub sotsiaalsete küsimustega ning Jumala nõuded inimesele asenduvad inimõigustega. Ta küsib: «Kas sellega, et kristlus püüab ära arvata moodsa inimese küsimusi ja ...

Religioon on lahutamatu osa kultuurist

 Kui tahame, et meie kultuur püsima jääks, peame julgema elada ja kõnelda kristlastena.Mu naabri vanem tütar käis sageli minu juures juttu ajamas, küsimusi esitamas, kooliprobleeme arutamas ja päevasündmuste üle vaidlemas. Olin tema jaoks nagu eksootiline sõnastik, kust võis leida uusi teadmisi.Ühel kevadpäeval, just taevaminemispühal, tuli ta tõsise näoga ja küsis, mida tähendab ...

Kirikud purjus kodututele?

Kui õiguskantsler Indrek Teder oli külastanud sotsiaalkeskusi ja varjupaiku, ütles ta, et osas paikades on siiski inimese põhiõigusi rikutud. Nimelt ei lasta öömajale neid kodutuid, kes on alkoholi tarvitanud. Aga nii ei tohi, ütles oma arvamusavalduses õiguskantsler. Mõttearendust jätkates tõi ta välja meenutuse välismaareisilt, kust talle oli meelde jäänud, et kodutute eest hoolitseti ...

Sõnumitega tuleb olla seal, kus on auditoorium

Teadmine, et Internet on kasulik ka kiriku teenistuses, pole enam kellelegi võõras.Sotsiaalse meedia võrgustikele, kus ka kirik üha enam kanda kinnitab, ennustatakse tänavu suurt kasvuaastat. Eesti Kirik uuris õpetaja Tauno Toompuult, miks ja kuidas viia kiriku lävepakk virtuaalselt madalaks.Mullu sügisel Tauno Toompuu eestvedamisel toimunud Rakvere kirikupäevad oli hea näide, kuidas kirik oli avatud ka virtuaalse ruumi jaoks. «Kiriku osalemine virtuaalruumis on tänapäeval inimeste keskele minek. ...

Inimene, kõigevägevam

Autor: Merille HommikTänavune käre talv laseb üle tüki aja puhta südamega kaasa ümiseda Ülo Vinteri populaar­set viisi põhjamaast, me sünnimaast. Samas kasvatab see talv siinmail ilmselt globaalsesse kliimasoojenemisse skeptiliselt suhtuvate inimeste arvu, sest me kipume järeldusi tegema ikka kõige käegakatsutavamate andmete põhjal. Teadusajakirjanik Tiit Kändler sõnastab asja tuuma nõnda: «Samamoodi nagu ...