Palvest ja paastust
Ma jaksan ikka veel üllatuda iga-aastaste üleskutsete peale olla jõuluajal tähelepanelikum ja hoolivam, mõelda oma lähedastele jms. Aga pärast jõule? Oleme harjunud poliitikutega, kelle hoolivus tärkab just valimiskampaania ajaks, ja mõistame samas suurepäraselt, et hoolimine ja armastus saab olla üksnes püsiv ellusuhtumine, mitte kampaania. Tuhkapäeval algab nelikümmend päeva kestev paastuaeg, ...
Parandage meelt ja uskuge evangeeliumisse, nõnda alustab oma kuulutust Jeesus (Mk 1:15). Meeleparandus on pühakirja läbiv teema. Ometi kipub tänapäeva inimene ja ühiskond seda eirama ja kõrvale tõrjuma kui arhaismi. Mõne meelest ei saagi meelt parandada – isiksust määravad sotsiaalsed, bioloogilised ja füüsikalised põhjused, mis tahtele ja meelele kuigivõrd ruumi ei jäta. Kui üldse ...
Kohtumine puhaste hingedega on alati tervendav. Kasvõi kild- või piiskhaaval. Sest iga kübe puhastumist on edasiviiva jõuga kõige selle keskel, mis motivatsiooni alla tirib. Motivatsiooni nimel tuleb paljugi ümber korraldada: kolisin näiteks leerilapsed sel aastal valla keskuses asuvasse käsitöökotta, sest seal on soe. Muidu on igahommikuseks rutiiniks saanud külmunud torude sulatamine, lumevallidest läbi raiumine, ...
Rahvusringhäälingu lastesaadete toimetuse rahvas käis sõbrapäeva eel Rocca al Mares vabaõhumuuseumis koos klassitäie noortega. Muuseumiga tutvumise kõrval peeti ka sõbrapäeva. Laste käest küsiti, kas see päev kuulub meie rahvakalendrisse, ja nemad vastasid esimese hooga, et jah, tegemist on vana ja väärika tähtpäevaga. Kristlaskond jõuab paastuaega. Piibellikuks aluseks paastuaja ...
Pool aastat tagasi, Balti keti 20. aastapäeva künnisel kirjutas Marju Lauristin Eesti Päevalehes, et põlvkondade dialoogi ja üksteise vajadusi arvestava kokkuleppe asemel õhutatakse praeguses Eesti ühiskonnas mõtlematult noorte ja vanade vastuolusid. Ta tõi näiteks oma viimaste nädalate suurima šokielamuse seoses sadade võrgukommentaaaride lugemisega, mis olid esile kutsutud statistikaameti teatest Eesti ...
+ Õpetaja Ivar-Jaak Salumäe on olnud EELK teenistuses 44 aastatKüünlapäeval 44 aastat tagasi ordineeriti EELK peakirikus, Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus Jaan Kiivit jun, Peep Audova, Karl Reinaru ja Ivar-Jaak Salumäe. Õpetaja Salumäe on teeninud kogudusi Äksis, Kuressaares, Kaarmas, Pühas ja Viljandi Pauluses. Viimased 20 aastat on ta olnud Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse õpetaja. Tasakaaluka, tõsise oleku ja ...
2000. aastal Usuteaduslikus Ajakirjas avaldatud artiklis «Descendit ad inferna» tõdeb teoloogiadoktor Alar Laats, et EELK on koos paljude teiste kirikutega omaks võtnud teoloogilise orientatsiooni, kus Jumala ja inimese vahekorra küsimus asendub sotsiaalsete küsimustega ning Jumala nõuded inimesele asenduvad inimõigustega. Ta küsib: «Kas sellega, et kristlus püüab ära arvata moodsa inimese küsimusi ja ...
Kui tahame, et meie kultuur püsima jääks, peame julgema elada ja kõnelda kristlastena.Mu naabri vanem tütar käis sageli minu juures juttu ajamas, küsimusi esitamas, kooliprobleeme arutamas ja päevasündmuste üle vaidlemas. Olin tema jaoks nagu eksootiline sõnastik, kust võis leida uusi teadmisi.Ühel kevadpäeval, just taevaminemispühal, tuli ta tõsise näoga ja küsis, mida tähendab ...
Sotsiaalse meedia võrgustikele, kus ka kirik üha enam kanda kinnitab, ennustatakse tänavu suurt kasvuaastat. Eesti Kirik uuris õpetaja Tauno Toompuult, miks ja kuidas viia kiriku lävepakk virtuaalselt madalaks.Mullu sügisel Tauno Toompuu eestvedamisel toimunud Rakvere kirikupäevad oli hea näide, kuidas kirik oli avatud ka virtuaalse ruumi jaoks. «Kiriku osalemine virtuaalruumis on tänapäeval inimeste keskele minek. ...
Tänavune käre talv laseb üle tüki aja puhta südamega kaasa ümiseda Ülo Vinteri populaarset viisi põhjamaast, me sünnimaast. Samas kasvatab see talv siinmail ilmselt globaalsesse kliimasoojenemisse skeptiliselt suhtuvate inimeste arvu, sest me kipume järeldusi tegema ikka kõige käegakatsutavamate andmete põhjal. Teadusajakirjanik Tiit Kändler sõnastab asja tuuma nõnda: «Samamoodi nagu ...