Eesti Kirik tähistab 4. märtsil taasilmumise 20. aastapäeva. Neist 20 aastast olen lehe peatoimetaja olnud 14 aastat. Enne seda olin lihtsalt lehe lugeja ja tellija. Töötasin Põlva maakonnalehe toimetuses ja aitasin välja anda Võru praostkonna lehte. Ühel väga soojal ja päikselisel päeval, kui erastamislained lõid alles laksu maakonnalehtede ümber, kohtasin Põlvas Kadri Ugurit, kes oli siis Eesti ...
Usuteaduse aluste õpetamisel tuleks lahti rääkida ka see, mis on teadus. Teaduseks võib nimetada uurimistööd ehk põhjendatud vastuse leidmist niisuguse küsimuse suhtes, kus selgus puudub. Näiteks kuidas taastada maasoojuspumba töövõime. Teoreetilisest küljest tähendab see termodünaamikat, praktiliselt poolelt 800 meetri pikkuse torustiku kordategemist temperatuuril 20 kraadi Fahrenheiti ...
80 aastat tagasi kajastas Eesti Kirik elavalt muusikaelu kirikutes.«Rõõmustavaks nähteks on kujunemas, et rohkem hakatakse pöörama tähelepanu kirikumuusika harrastusele. Leidub noori kui ka vanu, kes on asjast huvitatud ja asunud muusikaõhtute tegelikule korraldamisele. Ja peab ütlema, et korraldajate meeleheaks ning Jumala auks on kasvamas ka kirikumuusika õhtute külastajate arv,» kirjutas Eesti Kirik ...
Helgi Kaldma, ajakirjanik, aastast 1973 Sakala leival:Ühel 1990. aasta veebruaripäeval astus minu kabinetti Sakala toimetuses, kus ma töötasin osakonnajuhatajana, Põltsamaa koguduse õpetaja Joel Luhamets ja teatas, et on vaja teha uut lehte. Nii sai minust oma põhitöö kõrvalt kuni 1991. aasta jaanuarini Eesti Kiriku tegija selle sõna otseses tähenduses.Leht ilmus toona kaks korda kuus ja trükiti Viljandi ...
Eesti Kiriku numbri kokkupanekut oma kodus Anne Schotter üksikasjalikult ei mäleta, ent hindab kõrgelt võimalust, et sai anda oma panuse ajaloolisse hetke.«Taevake, kuidas ma küll seda ei mäleta,» ahhetab Anne Schotter, kui Eesti Kirik uurib mälestusi 1990. aastast. Toona Tartu ülikoolis teadurina töötanud Anne Schotteril on meeles, kuidas poeg Avo Üprus ...
Eesti Kirik jätkab Elu lehekülgedel intervjuude sarja meie kirikuvalitsuse liikmetega, et viia lugejaid kurssi erinevate teemadega ning saada lähemalt teada, millised on haldusala juhi – assessori – teemakohased mõtted ning kes on need inimesed, kes meie kirikut juhivad. Eesti Kirikuga on mõtteid vahetanud peapiiskop Andres Põder ja kantsler Urmas Viilma. Täna intervjueerime diakoonia- ja misjonitöö assessorit, Tartu Pauluse ...
Soovin Eesti Kirikule sünnipäeva puhul jätkuvalt jõudu meie ajakirjanduselu rikastamisel ning rahva harimisel. Õnnistust!Ain Kaalep ElvastOlen lugenud Eesti Kirikut tema ilmumisest pääle ja tänu peatoimetaja Sirje Semmile teinud ka tagasihoidlikku kaastööd sellele lehele. Kuna olen kristlane ja hindan kõike, mis kristlusest kirjutatakse, siis on meie Eesti Kirik ju ainuke tõsiselt võetav religioosne ...
Eesti Kirikus töötamise üks võlu on kaheldamatult võimalus kohtuda paljude inimestega. Ja küll siis on kõrvu mööda, kui öeldakse, et seda lehte on hea lugeda, sest kirjutatu on heas eesti keeles ja õigekirjareegleid järgiv. Iga kristlase püha raamat on teadagi Piibel. Igal keeletoimetajal, olgu ta siis kristlane või mitte, on oma piibel, nagu mina armastan öelda. Mahukaim (loe: suurim ja raskeim) neist on «Eesti keele sõnaraamat», aga kui otsustusvõimest ka selle raamatu ...
Homme möödub kakskümmend aastat nädalalehe Eesti Kirik taasilmumisest ja seda tähistatakse Tallinnas toomkirikus piduliku jumalateenistuse ning ühise koosviibimisega konsistooriumi majas. Väärika sünnipäeva eel palus toimetus saata lugejail oma mõtteid, mälestusi ja arvamusi lehe kohta. Vastukaja oli üllatavalt aktiivne, on hea meel, et hulk inimesi võttis kirjutada pikemalt või ka lihtsalt ...
Umbes paarkümmend aastat tagasi, ajal, mil reaalselt hakkasid tekkima võimalused igal siinsel sporditegijal oma maad esindada, oli mul tõeline kiusatus minna Toomas Uba jutule, et paluda tal mind tööle võtta. Spordilembesest perest pärit inimesena olin ma suutnud kokku ajada tõsiselt võetava hulga informatsiooni, mis puudutas toonaste talisportlaste ettevalmistust, treeningukavasid, saavutusi ja kõike muud olulist.Läks ...
+ Aitamine on väärikas teguVabariigi aastapäeval olid Oleviste kiriku uksed valla vähekindlustatud inimestele. Osasaajaid oli umbes 500. Kui pooled neist olid kodutud, siis ülejäänud lihtsalt toimetulekuprobleemidega maadlevad pered. Kuulati jumalasõna ja laulu, söödi ning võeti kaasa riideid ja jalanõusid. MTÜ Oleviste Hoolekanne on kaheksa aastat pakkunud inimestele toidu- ja hingetuge. Riina Vändre ...
Inimene kogu oma olemusega kannab sisimas sügavat soovi saavutada midagi täiuslikku. Täiuslikku töökohta, perekonda, haridust, riiki. Lühidalt öeldes igatseme täiuslikku elu, kus iial ei puuduks rahulolu ning kindlustunne. Vanahiina tarkuse kohaselt ründavad inimest tema teel täiuslikkuse poole viis koletist: argus, laiskus, rumalus, füüsiline nõrkus ning usu puudumine. Ilmselt polegi vaja, et kõik need ...
Igal aastal võetakse Eesti Vabariigi aastapäeva paiku mõnes meediaväljaandes tähelepanu alla kiriku koht ühiskonnas, eriti EELK esindajate roll riiklike tähtpäevade tähistamisel. Enamasti lahatakse teemat samas kulunud võtmes: Põhiseaduse § 40 sätestab, et riigikirikut ei ole. Miks siis kõneleb peapiiskop lipuheiskamisel, peakaplan palvetab kaitseväe paraadil ning president osaleb jumalateenistusel ...
See, mille olemust Uues Testamendis püütakse edasi anda diakoonia mõiste kaudu, on usul ja andidel baseeruv üleüldine teenimine positiivse muutuse esilekutsumiseks inimeses ja ühiskonnas. Eelduste ja andide kasutamata ning edasiarendamata jätmine on väär. Edasiarendamine eeldab õppimist ja tööd. Mida rohkem osatakse kasutada erinevaid võtteid, tehnikaid ja meetodeid, mida erinevamates valdkondades seda tehakse, ...
Möödunud jõuludel otsustas meie kogudus rõõmustada sõpru ja koostööpartnereid päris oma jõulukaardiga - ära on tüüdanud need inglikesed ja käbidega oksad. Olgu siis juba midagi niisugust, millel on lisaks emotsionaalsele ka kultuurilooline väärtus. Kujundaja esimesi katsetusi nähes olin mõnevõrra üllatunud. Jõulukaart kujutas Juuru Mihkli kirikut, mida raamistasid ...