Vaimulikud meeldetuletaja rollis
Mina küll ei arvanud, lugedes Tallinna vaimulike avalikku pöördumist riigikogus esindatud erakondade juhtide poole, et see avalikkuses nii laia kõlapinna pälvib. Täpsemini väljendudes – ei julgenud loota. Nagu paljud kodanikud olin minagi häiritud tänavapilti jõudnud valimisteemalistest väliplakatitest, kus poliitilise sõnumi edastamiseks kasutati labast ärapanemise stiili. Jah, minu reaktsioon päädis ...
Lähinädalatel annavad Euroopa Liidu eri institutsioonid (päädides Ülemkoguga juunikuus) hinnangu sellele, kas Eesti riik on teinud kõik, mis on tarvis eurole üleminekuks.Eesti on täitnud kõik nn Maastrichti kriteeriumid (tuntuimad neist on inflatsioonikriteerium, valitsussektori eelarvepuudujäägi ja võlakoormuse kriteerium). Aprillis võttis riigikogu vastu kolm seadust, mis eurole üleminekuks ...
Neid sõnu laulsid Kambja koolilapsed oma koolis 27. aprillil, kui toimus kevadine EELK kirikukogu istung. Kogudustes kasvab noor kristlaste põlvkond. Kogudustes ja koolides tehakse tööd kristliku kiriku kasvatamiseks. See töö ei ole ilmselt nii ulatuslik, kui sooviksime. Kambja kool on üks vähestest, kus nõukogudeaegsed väärtushinnangud ei juhi hariduse andmist. Kohaliku omavalitsuse juhi ja koolijuhi sõnavõtud ...
Kui küsida tavaliselt eesti inimeselt, mis päev on 9. mai, siis enamik ei meenuta enam võitu Euroopas II maailmasõja päevil (nn võiduparaadi päeva Moskvas) ja paljud ütlevad, et tegemist on Euroopa päevaga. Aga kui paluda täpsustada, siis selgub, et küllaltki vähe on neid, kes seostavad seda päeva Euroopa Liiduga ja ütlevad, et tegemist on Euroopa Liidu sünnipäevaga. Ning veel vähem on neid, ...
Ajalugu tunneb mitmeid näiteid, kuidas on püütud kokku koguda kogu maailma tarkusi. Algselt on seda proovinud andekad üksikisikud, parimaks näiteks ehk Aquino Thomase «Summa theologiae», hiljem on seda üritanud mõttekaaslased, nagu näiteks prantsuse entsüklopedistid, kes püüdsid koguda maailma parimad mõtted «Entsüklopeediasse», mis oma rohkem kui kolmekümne köitega ületas ...
Lugenud dr. theol. Arne Hiobi, Tallinna Jaani koguduse õpetaja ja UI süstemaatilise teoloogia professuuri hoidja artiklit «Teadus allugu usule!» (EK nr 18, 14. aprill), jäin mõtlema. Mitut probleemi sõnastaksin ma teisiti kui tema, ehkki see ei tähendaks doktriinide konflikti. Paljusid asju saabki sõnastada mitmeti, millest järgneb, et väitlusi nende suhtes tuleb kas korrata või jätkata. Kui aga viia läbi ...
Kui peaks liigitama olulisemaks ja vähem oluliseks oma elus tööd, perekonda, tervist, sõprust ja enda vaimset seisundit, mida peaksime olulisimaks? Mille kaotust võtaksime kõige traagilisemalt? Ja vastupidi, mille edendamisele me reaalselt kõige rohkem aega, energiat ja iseennast pühendame?Muinasjuttudest mäletan juhtumeid, kus kangelane seisab teeristil ning peab valima, kas minna otse, vasakule või paremale. Ta ei ole Tartu ...
On hea meel tõdeda, et pühakiri on saanud Eesti Kiriku veergudel skandalon'iks. Võiks saada rohkemgi, sest mida enam skandaali ehk – lähtudes vastava kreeka sõna tähendusest – lõksu või püünist, seda enam lõksupüüdmist. Seda rohkem põhjust lõksu püütud piiblilugejatel järele mõelda. Mida rohkem järelemõtlemist, seda rohkem aga avatust. Avatust Jumala ...
Kaasaegses pedagoogikas räägitakse palju õppijakesksusest, võib öelda, et hästiunustatud vanadest tõdedest, et inimene on ainulaadne ning vajab oma võimeid, oskusi ja kogemusi arvestavat õpetust. Niisugune õpetus loob eeldused avatud, teistega arvestava, oma võimeid ja vajadusi realistlikult hindava ning tugeva identiteedi ja väärtushinnangutega inimese kujunemisele.Kui vaadata, milliseid mõisteid ...
Matuserongi ees kalmistu poole sõites äratas mind mõtisklustest teismelise tütarlapse hüüatus tänavalt: «Einoh, minge pekki, matuserong!» Tütarlapse kõrval loivavad noorsandid kommenteerisid hüüet millegagi, mis kõlas umbes nagu jäle-värk-küll-täitsa-pael-hea-nali. Mõnes teises olukorras oleksin ilmselt autost välja hüpanud ning noortele kodanikele paar kõvemat ...
Märtsis toimus Hollandis Nijmegenis konverents teemal «Õigeusu kristlus Euroopas – loodud ja lammutatud piirid», mille organiseerijaks oli Nijmegeni Radboudi ülikooli idakristluse uuringute instituut.Eesti omapäradEestit puudutavaid ettekandeid kuulates imestati, kui kuuldi, et meil on suuremate probleemideta võimalik pöörduda luterlusest õigeusku ja vastupidi. Näiteks rumeenlased ei kujuta ette, et sealne ...
Alates ajast, mil ristiusk sai riigiusuks, on kirik süüdistanud riiki, et see vajavat kirikut ainult kõlbluse, mitte aga usu pärast. Kuid riigi seisukohalt on see loomulik: riigi ülesandeks ei ole hoolitsemine igavese õndsuse, vaid maiste vajaduste eest. Selleks otstarbeks rakendab riik ka teadust, seades end seega oma positsioonilt üle nii kirikust kui teadusest. Kui riik ei mõista ennast ülimana, siis pole tal autoriteeti ja ...