Slava Ukraine
Esileht » Arvamused » Arvamus »

Kas võltslootus sureb viimasena?

Merille Hommik Karl Marx rääkis lihtsa inimese usust kui võltsteadvusest, teised teadlased ja mõtlejad on seejärel arvanud, et mõistuspärane teadmine taandab usu. Et usk on kui ahelad, mis ootavad kõrvale heitmist. Tõeliselt elav inimene usku enam ei vaja. Tema elu on mõttekas ja tõeline, õnnelik ja ka lootusrikas mõistuspäraselt. Sedalaadi mõtted pole tänaseks ühiskonnast kuhugi kadunud, mistõttu on ...

Kui kivid kõnelevad…

 Homme on võidupüha. Vabadussõjas 1919. aasta südasuvel Võnnu all Landeswehri vägede üle saavutatud võidu aastapäeva hakati meil võidupühana tähistama alles 1934. aastast. Selleks ajaks oli juba enamikusse Eestimaa kihelkondadesse jõutud püstitada mälestussambad Esimeses ilmasõjas ja sellele järgnenud Vabadussõjas langenutele. On tähelepanuväärne, millise innu ja ...

E-majandusaasta ehk Kas sajaga mälestada saab?

30. juuniks peavad kogudused nagu teised mittetulundus- ja äriühingud ning sihtasutused esitama äriregistrisse 2009. aasta elektroonilise majandusaasta aruande. Veel mõnda aega tagasi jõudsid toimetusse veidi ärevad telefonikõned küsimusega, kuidas selle keerulise ülesandega hakkama saada. Ehkki majandusaasta aruande esitamine on väga konkreetne asi, sisaldab see taustana ka palju niisugust, mis ehk veidi laiemat arutelu ...

Oma leht on kõige õigem

Vaimuliku laulupeo rongkäik teel laululavale. Mari Paenurm Kahjuks polnud endal tänavu tervist Tartusse vaimulikule laulupeole sõita. Otsisin esmaspäeval suurtest lehtedest peouudiseid ja -pilte. Postimees, Päevaleht ja Õhtuleht valmistasid mulle suure pettumuse. Igasugu tühjast-tähjast palju kära, aga ilusast suurest peost ei midagi. Aga eks ma uueks aastaks lehti tellides pea meeles. Pärast kuulsin, et Tartu Postimehes oli olnud, aga see pole mul tellitud. Ja egas ometi Tartu ...

Tagasi akadeemilises peres

Merille HommikUsuteaduskonna taastamine 1991. aastal Tartu ülikooli koosseisus on dokumenteeritud tavatul viisil. Formularidekohast ametlikku kirjavahetust polnud vist üldse. Koosolekute protokollimisega ei jännatud, sest luges aeg: teaduskond pidi olema avatud 1. septembril 1991. Teaduskonna avamise praktiline pool osutus siinkirjutaja kui Tartu ülikooli rektori nõuniku igapäevaseks tööks, mille ma võtsin endale ise, sest pidasin seda ...

Üksikud noodid ja kaunis muusika

 Need, kellel oli võimalus viibida möödunud nädalal Istanbuli Hagia Irene kirikus, tunnistasid, et said osa erilisest muusikalisest elamusest, kui Tõnu Kaljuste käe all esitati Arvo Pärdi «Aadama itku». Maailmakuulsa helilooja muusika on alati pannud kuulajad üleloomulikkuse lummusesse. Tema loometööd on hinnatud kõrgelt ja ta on pälvinud elutööpreemia, mis anti üle just iidses linnas, kus ...

Kõik saab alguse lapsepõlvest

 Hiljuti anti mulle isiklikult üle korralik kirjaümbrik ning paluti edastada peapiiskopile selles sisalduv pöördumine: ÕPETAJA ANNALIISALE! TAHAKSIN LUGEDA PIIBLILUGUSID. AGA MA EI OSKA VÄIKESI TÄHTI. TAHAKSID LAPSED SUURTE TÄHTEDEGA RAMATUT SIIS SAAME KA ISE LUGEDA. KRISTOFER, SIPSIKU RÜHMAST. Sageli mõeldakse, et mida laps ikka taipab või aru saab, ent lapse jumalatunnetus või maailmakogemine võib olla palju ...

Peaministri avakõne EELK vaimulikul laulupeol

 Hea laulurahvas, tartlased!Austatud peapiiskop, karjased!Meeltülendav on seista siin, Tartu lauluväljakul, nii paljude lauljate ees! Ülevust on täis kogu Tartu linn. Ülevust tundsime rongkäigu ajal läbi linna. Ülevust jagub siin juba mitmendat päeva. Üks iseäralik tung paneb meie rahva olulistel puhkudel kokku tulema ja kogunema ühisteks laulmisteks – laulupidudeks või laulupäevadeks. Tihti ...

Me oleme igavesed teelised

Meie pere saab taas kokku armsate sugulastega, nagu see mõnel viimasel aastal on olnud. Õnneks leidub ka mõni agar, kes esivanemate jälgi otsib. Päris põnev on vanu kirikuraamatuid lapata. Mida aeg edasi, seda suuremaks paisub meie geni.com keskkonda Internetti paigutatud sugupuu, kuhu on kantud juba üle 1200 nime. Nende inimeste seas on väga-väga erinevate ametite pidajaid, üllatusmomente pakkuvaid nimesid.Hoopis suurema ...

Moodne eestlus

Merille HommikSelle loo algus ulatub möödunud aasta juulisse, kui tähistasime Põlvamaal Jakob Hurda 170. sünniaastapäeva. Arutlesin pidulikus sõnavõtus meie vaimse iseolemise üle. Vahepealsete sündmuste ja üritustega on teemale lisandunud hulga uusi tahke. Mulle tundub, et peame praegu rohkem kui kunagi varem tegelema sisuliselt samade asjadega nagu Jakob Hurt. Kui tema tegutses rahvusliku ärkamise ajal, siis kaasaega võiks ...

Koguduse raudvara

 Tuhanded koorilauljad kodu- ja välismaalt kogunevad sel nädalal Tartusse nüüdseks juba traditsioonilisele vaimulikule laulupeole. Koorid on valmistunud suursündmuseks pikka aega. Iga nädal on lauljad kogunenud oma kiriku juurde lauluharjutusele, lisaks on kohtutud korduvalt ka piirkondlikeks lauluproovideks, et saada eelmaiku suure koori tundest. Meie kogudustes on palju laulukoore, mis tegutsevad juba üle viiekümne aasta ja kauemgi. ...

Koostööst ja armastavast suhtumisest

 Viibisin LEADER-programmi raames koos valla esindusega kolm päeva õppereisil Lätis. Tegemist oli sisutiheda ettevõtmisega, kus iga päev kogusime palju uusi mõtteid meie valla arenguks ning heanaaberlikud suhted edenesid silmanähtavalt. Tabasin end vahel mõttelt, et kui sageli otsime koostööd ja kogemusi kusagilt seitsme maa ja mere tagant, siis ometi on siinsamas lähedal väga palju kõike seda, mida hinnata ning ...

Aeg suveplaane seada

On ütlemine, et raha tuleb ja läheb, aga rahulolu kordaläinud reisist või väljasõidust jääb alatiseks alles. Esmapilgul loosunglik, ei ole väljaöeldud mõte ometi klišee. Ma ei ole küll saanud reisida nii palju, kui olen seda soovinud, ressursid – aeg ja raha – on plaane kippunud korrigeerima, ometi on mälestustepagas tulvil headest mälupiltidest. See on nagu omamoodi haigus: kui mätas lööb ...

Religioon kui elujaatus

Merille HommikLea Altnurme uurimuses «Kristlusest oma usuni» on kirjeldatud muutusi eestlaste religioossuses 20. sajandi teisel poolel, mis annavad selget tunnistust arengust ühiselt üksikule. Kui esimesel iseseisvusperioodil määras privaatsfääri usku üldine ja kollektiivselt jagatud traditsiooniline religioon, siis alates nõukogude ajast on selle mõju pidevalt vähenenud. Religiooni eesmärgid on hakanud piirduma ...

Jumalarahva rõõm

 Piiblis on Jeesuse sõnad: «Nõnda, ma ütlen teile, tõuseb rõõm Jumala inglite ees ühe patuse pärast, kes meelt parandab.» Paulus ütleb Tessaloonika kogudusele: «Jah, teie olete meie kirkus ja rõõm!»Taevas rõõmustab igaühe üle, kes meelt parandab. Jumalarahvas tunneb rõõmu kaaskristlastest. Iga koguduse vaimulik, kuid mitte ainult vaimulik, rõõmustab, kui kirikus ...