Sõjast ja rahust ja haridusest
Pärast 24. veebruari 2022 maailm muutus. Ta polnud enam endine. Rahuaeg, mis tundus endastmõistetav, seda enam ei olnud. Venemaa tungis Ukrainale sõjaliselt kallale ja Euroopa nägi sõda, mida ta pole näinud Teisest maailmasõjast peale.
Ukraina lipuvärvid on sinine ja kollane. Samad värvid on ka Rootsi lipul. Sõja esimestel päevadel meenusid mulle Karl XI sõnad (Ivar Rüütli tõlkes), mida ta kirjutas oma päevikusse XVII sajandil:
Jumal olgu igavesti tänatud ja austatud, ...
Kui sotsiaalministeeriumi peakaplan Katri Aaslav-Tepandi saatis kirja kutsega toetada sõjapõgenikke tugiisiku ja hingehoidjana, liitusin sellega kohe, sest leian, et iga inimese moraalne kohus on aidata hättasattunuid. Mõne päeva pärast oli sotsiaalkindlustusameti kahetunnine briifing ja 8. märtsil olingi Sophia hotellis osutamas psühhosotsiaalset kriisiabi sõjapõgenikele.
Tänaseks olen käinud abiks kaks korda, korraga kaheksa tundi. Aeg tundub pikk, kuid see on ...
Kristjan Luhamets.
EELK kirikurahva seas pöörati üsna suurt tähelepanu äsjasele rahvaloendusele, sest selle tulemused peaksid muu hulgas andma aimu ka luterlaste osakaalust Eesti rahvastikus.
Tõsi, päris üheselt see EELK kandepinda meie ühiskonnas hinnata ei võimalda. Tunnen näiteks isiklikult inimesi, kes end luterlasteks peavad, ent samas EELKst rõhutatult distantseeruda tavatsevad. Teisalt aga neidki, kes pole kristlased ega mõnikord isegi ristitud, ent luteri ...
Lepitamine on kristluse üks põhimõisteid. Usume, et Jumal on oma Poja Jeesuse Kristuse kaudu lepitanud inimese Jumalaga. Samas on lepitamisel ka oma inimlik, psühholoogiline mõõde, mis puudutab inimestevahelisi suhteid.
Kui pühakiri kutsub meid pidama rahu isekeskis ja olema ka rahutegijad, siis mõnel juhul võib see tähendada vaenupoolte lepitamist – rahu taastamist.
Igaüks meist võib olla mingil hetkel lepitaja. Näiteks lapsevanema asi on lepitada tülli läinud ...
Rõõm on seisund, mida oleme kõik kogenud. Meil kõigil on olnud elus nii mõnigi hetk, kui oleme olnud siiralt rõõmsad. Aga millal oli viimane hetk, kui meie usk Jumalasse pakkus meile rõõmu? Kristus on tulnud tooma palju rõõmu. On ju evangeeliumgi rõõmusõnum. Ometi on kirikuvälise maailma kujutluspildis usk seotud millegi tõsise, emotsioonitu ja kurvaga. Miks see nii on? Kas meie kristlastena oleme suutnud anda edasi kristlikku rõõmu?
Kõneldes rõõmust ei pea ma silmas ...
Kristjan Luhamets.
Kriiside aeg on kestnud mõned aastad ja need on protsessid, mis murendavad tervist, meelt ja oma komplekssuses mitme aasta perspektiivis kogu rahva elujõudu. Tähtsaimad tegurid neist läbi tulemiseks on usumeel ja moraal. Selles olukorras ei aita meelelahutus.
Alanud on paastuaeg, mil keskne asi ongi meeleparandus. Küll on imeline, et see aeg on meile antud just praegu! On ju seda ikka meelde tuletatud, aga aeg, millesse oleme pidanud astuma, ei ...
Tuhkapäevaga algab paastuaeg. Tuhkapäeva pidamise traditsioon ulatub 7. sajandisse. Eelmise aasta palmipuudepühal Jeesuse tervitamiseks lehvitatud palmi- või meie puhul pajuokste põletamisel saadud tuhaga tehakse tuhkapäeva missal meeleparanduse märgiks patukahetseja laubale rist. Me oleme põrm. Rõõmuhõisetest saab enda sisse vaatamise ja patukahetsuse aeg.
On kevade ootuse aeg ja kellel kasvab aias mõni viljapuu, peab ette võtma okste kärpimise, mille eesmärgiks on ...
Kas kakssada aastat on igavik, on minu arvates filosoofiline küsimus. Aga Otto Wilhelm Masingu või Jaan Bergmanni elust ja tegevusest tundub olevat möödunud tõesti igavik. Igal juhul on maailm selle aja jooksul tundmatuseni muutunud ja kui arvestada, et nende tegevus oli seotud jumalasõna kuulutusega, ongi tegu igavikuga.
Miks ma neist üldse kirjutan? Aga sellepärast, et veebruari teisel nädalal jagas ajakiri Keel ja Kirjandus aastaauhindu. Toimetus ja kolleegium olid ...
Oleme selle aasta algusest omapärases olukorras, kus militaarvaldkonnas tegutsevaid kaplaneid juhib kaks peakaplanit – kaitseväel oma ja Kaitseliidul oma. Selgitus on üsna lihtne: kuigi kaitsevägi koondas eelmise aasta lõpus Kaitseliidu vanemkaplani ametikoha, jätkab Kaitseliit iseseisvalt oma kaplanite töö koordineerimist. Kaitseliidu kaplaniteenistuses ei ole sisuliselt muutunud muud, kui et seni kaitseväe peakaplanile alluva tegevväelasest vanemkaplani asemel on ...
Möödunud aasta 10. augustil, lauritsapäeval kanti Kuusalu kirikus esimest korda ette Pärt Uuspergi heliteos «Laurentsiuse lugu». Fotol on poetess Doris Kareva, Pärt Uusberg ja õpetaja Jaanus Jalakas. Liina Raudvassar
Eesti Kooriühing tunnustas 5. veebruaril Estonia kontserdisaalis 12 kategoorias aastapreemia saajaid.
Ühtekokku oli aastapreemia nominente 86 ja kahes kategoorias võttis tunnustuse vastu Pärt Uusberg, auhinna pälvis ka Alo Ritsing. Teame Pärt ...
Märtsi alul tähistab Kõrgem Usuteaduslik Seminar sajandat sünnipäeva. Miks on sellest kirjutamine oluline, eriti luterlikus ajalehes? Toon mõned põhjendused.
Esiteks, usk ja haridus ei käinud käsikäes mitte ainult luteri kirikus, vaid hariduspüüe mõjutas ka 1884. aastast alguse saanud baptistikogudusi. Varased baptistide juhid, näiteks Jüri Mill, August Johannson ja Andres Tetermann, õppisid ära saksa keele, et lugeda neid huvitavat kirjandust. Nad kogusid endale ...
Kirjakohaga 1Pt 4:10 lõpetas meediaassessor Anti Top-laan vaimulike konverentsil oma ettekande „Hirm ja meedia“. Samuti võiks lühidalt kokku võtta kõnelused meedia töötoas, milles kahel päeval kokku oli osalejaid neljakümne ringi. Ühest vastust küsimusele, kes on kiriku hääletoru, me siiski ei leidnud. Seda ühte toru ei olegi. Peapiiskop Urmas Viilma sõnastas piltliku vastuse, see hääletoru on nagu orel oma paljude eri jämedusega viledega. Need viled ehk sõnumiviijad oleme ...
Vaimulike konverentsil on ühe töötoa teemaks esitatud piibliteaduste ja tänapäeva omavahelise suhte küsimused. Need on meie kõigi küsimused ja peatungi nendel. Ametis olevatel vaimulikel seisab Jumala sõna kuulutamine kutsetöö keskmes ja keeruline aeg meile armu ei anna. Kuid samas on kõik ristiinimesed samuti sõnasulased ja kutsutud olema soolaks oma kogukonnas. Eriti need, kes end Eesti Kiriku lugemisega rikastavad.
Igalt põlvkonnalt, ka väikeses rahvusriigis, saab ...