On asju, millega saab mõne hetkega toime, aga ka selliseid, mille valmissaamine võtab aastaid. Viimasesse kategooriasse näib kuuluvat ka äsja ilmavalgust näinud kord, mis reguleerib jutlustajate teenimist EELKs. Tõepoolest, viimase piiskopliku nõukogu kehtestatud jutlustajatele esitatavate kutsenõuete ja eksamineerimise korra valmimine võttis hulk aastaid, palju koosolekuid ning rohket järelemõtlemist. Loodetavasti on ...

Eile peeti Tallinnas seminari, millega tähistati siseministeeriumi usuasjade osakonna (varasemalt talitus) 20. tegevusaastat taasiseseisvunud Eestis. Ühise töö algusaegade puhul saab rääkida valdavalt kirikute ja koguduste registreerimisega seonduvast – 1993. a jõustunud «Kirikute ja koguduste seaduse» kohaselt pidid ju kõik Eestis tegutsevad kirikud, kogudused ja koguduste liidud esitama oma põhikirja ...

Nädal kulmineerus Tallinnas kahe tähtsa, võib öelda rahvusvahelise sündmusega. Piiskoplikus toomkirikus sõlmisid EELK ja E.E.L.K. peapiiskopid ja kirikuvalitsuse liikmed aastatepikkuste läbirääkimiste tulemusena nähtava ühtsuse lepingu, millega EELK saab endale esimese, Välis-Eesti piiskopkonna, mida asub juhtima piiskop. Nagu ütles senine peapiiskop Andres Taul lõbusalt: «Tulin Tallinna ...

EELK XXVIII kirikukogu 1. istungjärgul Tallinnas 25. novembril 2009 vastu võetud avaldus Viimastel aastatel on mõnedes kirikutes toimunud arutelud inimese, tema seksuaalsuse ja abielu üle, mis on viinud uue suhtumiseni homoseksuaalsesse käitumisse. See kajastub kiriku praktika muutmises – on hakatud õnnistama või laulatama samasoolisi paare ning ordineerima ka vaimulikke, kes elavad koos samast soost partneriga.Eesti Evangeelse Luterliku ...

Üldiselt teatakse, et EELK usu ja õpetuse aluseks on Piibel ja luterlikud usutunnistuskirjad. Siis aga ütleb mõni ootamatult, et polevat selge, kuidas neid tuleb tõlgendada. Kuidas? Martin Luther on alati öelnud, et igasuguse allegoorilise vms (eksistentsiaalse jne) tõlgenduse asemel tuleb rakendada ajaloolis-grammatilist ehk sõnasõnalist tõlgendust. «Kirjutatud on!», ütles usuisa nende vastu, kes soovisid ...

Kuu aja jooksul on homoseksuaalsuse teemast alguse saanud arutlused väljunud algsetest raamidest ning toonud kaasa nii erinevatest vaatenurkadest kirjutatud artikleid kui ka lugejate kirju. Kiriku elu, praktikat ja teoloogiat puudutaval diskussioonil on olnud nii nähtavam kui ka vähem nähtav osa.Elektroonilises keskkonnas tekkinud suhtlemine paljastas ka inimeste tegevuse kontrollimatu pahupoole. Mõni levitatud oletus sai varsti usutavusele ...

Olen meie luterliku kiriku juhtimisküsimustega kokku puutunud erinevatel tasanditel – koguduse juhatuse liikmest kuni EELK XXVIII kirikukogu liikmeni ja selle õiguskomisjoni esimehe ametini välja – ja soovin kutsuda inimesi kaasa mõtlema kiriku eri tasandi juhtimisülesannete parema lahendamise nimel.Ei ole harvad kiriku sees need mõtteavaldused, mis rõhutavad, et kirik on seisnud 2000 aastat ning selle aja jooksul on ilmalikud seadused ...

Kriitilist teoloogilist arutelu kirikus ei ole võimalik asendada viidetega Piiblile või traditsioonile.Kiusatus selleks võib olla suur, sest taoline tegu näib loovat stabiilsust, kriitika seevastu ebakindlust. Selline kindlus on aga petlik. Miks? Sest nii ei ole võimalik – esiti ja üle kõige – olla truu evangeeliumile ja hinnata selle valguses nii pühakirja kui traditsiooni.Luterliku kiriku kese on just see, et taoline hindamine on iga ...

Ülempreesterlikus palves palub Jeesus jüngrite pärast oma taevast Isa, «et nad oleksid üks nii nagu meie!"(Jh 17:11). Seda sihti pole inimestel lihtne saavutada. Ida- ja läänekirik lahknesid aastal 1054, reformatsioon käivitus 1517. Sajandeid on nähtud vaeva, et Kristuse tahet täites inimlikke erimeelsusi ületada. Samas on ikka ja uuesti tõmmatud eraldusjooni. Sageli on selleks sundinud kirikuväline ...

Aadress: Ülikooli 1, III k, 51003 Tartu E-post: ek@eelk.eeEesti Kirikus võiks olla rohkem dialoogiOlin üllatunud, kui leidsin Eesti Kiriku hiljutisest numbrist lausa kolm lugu, mis vaatasid homoteemat hoopis teise pilguga kui Eesti luteri kiriku valitsus. Mõtlen teoloogiadoktorite Urmas Petti ja Jaan Lahe kirjutisi 20. oktoobri lehes. Nende kahe kõrval sai sõna ka geikristlastega ühinemise eest õpetajaametist tagandatud Heino Nurk. ...

Küllap olete kogenud, et lugude jutustamine on populaarne. Ingliskeelses terminoloogias storyteller on jutuvestja, luiskaja, kes toob oma loo kuulajateni eri viisil. Siinses kontekstis ikka teksti edasiandja kõnelemise kaudu. On ka öeldud, et lugude vestja on narratiivide looja ja vastutab sõnumi eest võrdselt nii loo autori kui vastuvõtjatega.Et Jeesuse tähendamissõnad on ajas ja ruumis mitmetahulised ja igal ajal omamoodi ...

Üldiselt teatakse, et EELK usu ja õpetuse aluseks on Piibel ja luterlikud usutunnistuskirjad. Siis aga ütleb mõni ootamatult, et polevat selge, kuidas neid tuleb tõlgendada. Kuidas? Martin Luther on alati öelnud, et igasuguse allegoorilise vms (eksistentsiaalse jne) tõlgenduse asemel tuleb rakendada ajaloolis-grammatilist ehk sõnasõnalist tõlgendust. "Kirjutatud on!", ütles usuisa nende vastu, kes soovisid ...

Lugedes siit-sealt ajakirjandusest kirikut ja kogudusi puudutavaid artikleid, on ilmselt kõik ühel meelel, et nendes käsitletakse enamasti kas kirikuhoonetega seonduvat või kõlab neist kesksena läbi mure meie inimeste kirikust ja kogudustest kaugenemise pärast. Seda viimast – kirikuliikmete vähenemise ja koguduste hääbumise teemat ekspluateerivad usinalt kõik huvigrupid, alates liberaalidest, lõpetades tõsiste ...

Me elame küll postkristlikul ajal, aga siiski on säilinud veel teatud kristlikud mõjud, mis ei lase kõlvatusega vabalt ja takistamatult kaasa minna. Neid mõjusid püütakse nüüd iga hinna eest maha kiskuda. Piibli kaasajal aga olid sellised asjad täiesti aktsepteeritud ja neid harrastati isegi religioossel tasandil, templites.Meheks ja naiseks. Jeesus ütles kord, kui teemaks oli abielulahutuse küsimus: «Kas te ei ...

Religioonisotsioloogia ehk usuga seotud ühiskondlike arvamuste ja suundumuste kujunemine ja muutumine on üks teemasid, millega viimase saja aasta vältel on vähem või rohkem innukalt tegeldud kogu õhtumaises maailmas. Tõepoolest on selleks ka põhjust, sest just õhtumaine ühiskond on sel ajal väga palju muutunud. Ja usu ning kirikuelu seisukohalt on selle muutuse üks tuntumaid märksõnu sekulariseerumine ehk ...