Toimetuse kirjakast
MärkOlen palju kordi seisnud abilisena õpetaja kõrval ja vaadanud Rõuge kiriku altarile. Altarimaali all on kirje (märk-märgilt järgmine): 1 Kor. 5, 7. Ka meije Pasja=woon Kristus om Meije est tappetu.Kui vana eesti keel see on? Maali autor, baltisaksa kunstnik Rudolf von zur Mühlen (1845–1913) on teinud altarimaalid Tartumaale Rannu (1870) ja Kambja (1888) kirikusse. Eks Rõuge oma pärineb samast ajajärgust. Arvata ...
Vahel tundub, et juba ainuüksi mõte aastanumbri vahetumisest tekitab inimestes suure ootusärevuse kõrval ka mingit seletamatut ebakindlust. No hinnad ju alati tõusevad ja arvutid lähevad segaseks ning miski on ikka kuidagi nii teisiti. Alanud aasta esimesel päeval seisime fakti ees, et edaspidi näeme oma armsaid kroone vaid koduses arhiivis või muuseumis. Olen end paar korda tabanud mõttelt, et nüüd siis näen ...
Sain üleeile Viljandi maavanemalt jõulukaardi, mida kaunistab foto Anu Raua vastsest gobeläänist «Armuaeg», kus on kujutatud sügavsinise taeva ja hõbedaselt veikleva mere piiril kõrguvat kosmilist liivakella, kuhu kaks inglit avatud pihkudest tähekujulisi liivateri puistavad.«Armuaja» tähendust aitab avada Anu Raua mõtisklus: «Igal inimesel on oma liivakell. Elukillud kukuvad kitsast kellakaelast ...
Luuka evangeeliumi jõulujutustuses kohtab kuulaja ning lugeja mitmeid isikuid, kuid maiseid peategelasi on vaid kolm: Maarja, Joosep ja lapsuke. Nagu oli antiikaja draamale kohane, rõhutavad peategelaste tegelikku tähtsust kõrvaltegelased, kellest keiser Augustus sai küll järelpõlvedele tuntuks niikuinii, Küreeniuse nime aga ei tunneks ilma jõuluevangeeliumita praktiliselt meist keegi. Ka sellel aastal vilksatab jõulukirikus ...
Armsad õed ja vennad lähedal ja kaugel! Jõululugu algab teatega, et «kõik läksid ennast kirja panema igaüks oma linna» ning ka Joosep Maarjaga asus teele Taaveti linna Petlemma, «sest ta oli Taaveti soost ja pärusmaalt» (Lk 2:3–4). Üks väline korraldus juhtis tagasi juurte juurde, viis kokku minevikupärimused ning Jumala tulevikuplaani, lasi tõotustel tõeks saada.Viimasel ajal kutsutakse ...
Eesti apostellik administraator piiskop Philippe Jourdan, Rooma-Katoliku Kirik:Mulle on 2010. aasta meelde jäänud nii rõõmsate kui ka kurbade sündmuste poolest. Kristlastena usume pühade osadusse, mida me tunnistame, kui loeme usutunnistust. See tähendab, et tunneme reaalset osadust, solidaarsust kõikide kristlastega, nii nendega, kes on juba siit maailmast lahkunud ja elavad Jumala juures, kui nendega, kes elavad meiega koos maa ...
On inimesi, kellele juba sõna «restaureerimine» mõjub nagu punane rätik härjale, sest neil tekib ettekujutus, et kirikut soovitakse muuta vanade asjade muuseumiks. Ja on neid, kes arvavad nimetatud tegevusest kõike teadvat. Kolmandaid niisugune tegevus lihtsalt ei huvita. Samas on olemas spetsialistid, kelle jaoks restaureerimine on igapäevatöö, kellel on vastav haridus ja kes hindavad restauraatorlikke ...
Ilmselt on paljud lehelugejad jõudnud ennast juba jõululainele häälestada. Tänavu on jõulutunde tekkimist oluliselt hõlbustanud juba novembri lõpus maha sadanud paks lumi. Valgeid jõule ootame alati väga. Küll meenub aga ka neid pühi, kui maa on must, sajab vihma ja jõulutunne tekib alles jõuluõhtul kirikus, kus on kaunis küünlatules särav kuusk, õpetaja loeb pühakirja, ...
Eestis on vähe kristlasi, kuid see ei tähenda, et religioossus oleks kuhugi kadunud. Vana paganlik rahvausund leiab poolehoidjaid ning kaks aastakümmet kestnud iseseisvus on riiki toonud paljude erinevate uskude kuulutajaid. Lisaks traditsioonilisest kristlusest eraldunud sektidele tekitab segadust end ühegi konfessiooniga mittesiduv ning kindlate doktriinideta new age'i ehk uue vaimsuse mõtteviis. Kas igasugune spirituaalsus on ...