Inimesed võiks rohkem suhelda
Aasta esimese kolmapäeva (5. jaanuari) «Reporteritund» Vikerraadios oli kui rõõmus tervitus vanalt tuttavalt. Stuudiokülaliseks oli Eesti Rahva Muuseumi direktor Krista Aru, ikka teotahteline ja optimistlik. Ja siis tajusin, et polegi kursis muuseumi ehituse arenguga. Saates ütles Aru, et muuseum on suutnud tulla rahvale lähemale, muuseumi ei ole vaja mitte millegi ega kellegi muu kui rahva jaoks. Ometi tõdes ta siis, et nende ...
Kuigi irvhambad väidavad, et maailmas on kolme liiki valesid – suured valed, väikesed valed ja statistika –, tehakse alati ja kõikjal uue aasta alguses kokkuvõtteid möödunust. Esile tuuakse edusammud ja saavutused ning fikseeritakse ära puudused koos vajakajäämistega. Nii on ka kirikus ja kogudustes, kus praegu ongi käes aruandmise kõrgaeg. Statistilised andmed koguduste elust pidid juba mõni päev tagasi ...
Minuni on jõudnud mitme inimese küsimus ja hämmastus – annetades raha toidupangale, ei aita nad tegelikult oma rahaga abivajajaid selle sõna otseses mõttes, sest toidupakid pannakse enamjaolt kokku poodide/hulgiladude/tootjate tähtaja ületanud kaupadest, mis antakse toidupangale tasuta. Küll aga toetatakse rahaga süsteemi käivitamist, sest toidu transpordiks, säilitamiseks, töötajate logistikaks on vaja ...
Aastaid tagasi sattusin – rohkem juhuse kui teadliku veendumuse ja aate tõttu – karskusliidu AVE (taas)sünni juurde. Esimestel (Tartus toimunud) AVE kogunemistel oli palju teadlasi, sportlasi ja arste, kirikutest polnud õieti kedagi. Kui rääkisin kirikuinimestega karskusliikumisest, kehitasid nad tunnustavalt (hoiakuga «tore, et tehakse»), ent külmalt (ehk mis-on-sel-kirikuga-pistmist-näoga) õlgu. Võib-olla nii lihtsalt ...
Jumal oli just kuulutanud Jeesuse oma armsaks Pojaks, kui Vaim kihutas ta kõrbesse kuradi kiusata (Mt 4). Saatan pakkus Jeesusele kolme võimalust oma lunastajaks olemise tõestamiseks. Igaüks Iisraelis teadis kõik need variandid olevat Jumala tõsine tahe ja nõu. Prohvet nagu Mooses, preesterlik messias, taavetlik kuningas – kõik teadsid pühakirja järgi, et Jumal just sellist messiat oli iisraellastele ...
sai läinud pühapäeval päevast, kui mind 16. jaanuaril 1991 Tallinna piiskoplikus toomkirikus kirikuõpetajaks õnnistati. Just sellest ja nendest aastatest palus Sirje mul kirjutada. Kindlasti oleks teemasid ka teisi, kuid mida palutud, seda tuleb teha. Ja teen seda südamest tuleva tänutundega Jumalale, kelle arm mind ja kõiki Tema sulaseid on igal hommikul uue halastusega saatmas.Esmalt meenub toonaste kirikujuhtide suur usaldus, ...
Üks loll võib rohkem küsida kui kümme tarka vastata. Targad ei küsi, targad vastavad. Lollid küsivad. Järelikult on targem mitte küsida, vaid tähelepanelikult kuulata, mida targad juba niigi räägivad. Siis küsimusi ja nende lätet – seesmist segadust – enam ei tekigi.Öeldakse, et meie riigil läheb hästi ning majandus on hakanud taas kasvama. Järelikult on valitsus olnud tubli, ohjeldanud ...
Vahel tundub, et kui kirik kuidagi üldse silma paistab, siis ikka mingi skandaaliga seoses. Pastoriamet on mitmes mõttes justkui noateral käimine – kunagi ei tea, mismoodi mingit su sõna või tegu võidakse tõlgendada või käänata. Peamine meister tõlgendamistes on muidugi meedia. Paraku on asju, millest ei vaevuta kunagi kõnelema, sest puudub piisav skandaalimaik ...2009. aasta sügisel hakkas mulle helistama ...
Mitte just korra igal nädalapäeval, aga vähemasti ühe korra seitsme päeva kohta küll juhtub mõni küsima minu käest, kuidas läheb. Ma ei ole kunagi valmis vastama sellele küsimusele käigu pealt. Kust mina tean, kuidas läheb, kui ma ei tea, kuhu me üldse läheme, ja teiseks – kes on meist nii tark, et näeb teise inimese muresid läbi? Me oleme ikkagi rändajad, mitte ...
Nii küsis minu hea sõber, pensionipõlve pidav sõpruskoguduse õpetaja. Ta tundis muret selle pärast, et Soomes on kirikuvaenulikud hääled järjest jõulisemad. Küsitakse, kas koolis võib laulda «Ma tulen taevast ülevalt» ja rääkida lugu Jeesuse sünnist.Ootuspärane on, et suurte kirikupühade paiku on rahval suurem huvi usuküsimuste vastu. Seda teab meedia ning peaaegu ...
Kohtusin jõulude eel Tartu kaubamajas kahe õnneliku vanemaga. Õnne põhjus oli lihtne: pojad tulid koju. Üks Hollandist Haagist ja teine pealinnast Tallinnast. «Ei mäletagi, millal viimati neljakesi koos olime,» õhkas ema rahulolevalt.Ma ei tea kedagi, kes teaks kedagi, kelle lähikondsete hulgast pole kedagi elamas, õppimas või töötamas välismaal. Viimased kümmekond aastat käib massiline ...