Slava Ukraine
Esileht » Arvamused » Arvamus »

Leides oma kohta

Eks iga noor vaimulik mõtleb, milline võiks olla tema tulevane kogudus. Mõni on rohkem optimistlik, teine pessimistlikum, mõni üritab olla realist. Kuid keeruline on olla realist, kui on nõnda palju seda, mida lihtsalt ei tea. Ka siin kehtib vaga ütlus, et inimene teeb plaane, kuid Jumal juhatab. Siiski saab tagantjärele jagada mingeid kogemusi, mis ehk mõnele lugejale on lihtsalt huvitavaks lugemiseks, aga teisele päriselt abiks ja toeks.  Minu teekond vaimulikuna ...

Vaimulikud huvituvad pärimusmuusikast

28.–31. juulini toimus Viljandis 29. korda pärimusmuusika festival, mis sel aastal kandis pealkirja „Juured ja ladvad“.  Rein Schihalejev, Viljandi praostkonna vikaarõpetaja: Viljandis toimuva folgi nädal on meie peres alati väga oodatud. Vaid kahel aastal pole me abikaasaga pakutavatele kontsertidele jõudnud. Ostame alati festivalipassi, mis tagab võimaluse koostada enda jaoks plaan, keda kindlasti kuulama minna. Oma kogemusest rõhutaksin, et alati saab festivalilt ...

Segakoori Kosk 40. aastapäeva kontsert

Olla olemas, kui kodumaa vajab

Võidupüha on peetud ja jaanituli on tehtud, aga pidupäevamõtted kõnetavad jätkuvalt. Kaitsetahe ja kodanikukohus olid kandvad märksõnad mitmetes sõnavõttudes. Lehviva sinimustvalge all mõeldi murelikult Euroopa julgeolekule ning Eesti osale selle hoidmises.  „Aidates Ukrainal võidelda ja kaitsta ennast, kaitseme ka Eestit ja rahu Euroopas,“ sõnas paraadikõnes president Alar Karis, kes toonitas, et neljandat sõjakuud käiva Venemaa kuriteod aina kuhjuvad. Viidates ...

Üks küsimus

President Alar Karis annab täna Tallinnas Vanasadama kruiisiterminalis pidulikul tänuüritusel „Eesti tänab“ üle riiklikud teenetemärgid (teenetemärkide saajate nimekiri avalikustati 21.02.). 148 tunnustatu seas pälvis Valgetähe V klassi teenetemärgi Tartu praost Ants Tooming. Mida tunnustus teile tähendab ja milliste mõtetega lähete tunnustust vastu võtma? Ants Tooming: Tunded ja mõtted olid Eesti Vabariigi aastapäeval ära. Siis nad segunesid küll sõjakoledusega. ...

30 aastat Rapla kirikumuusika festivali

Merille Hommik. Tänavu 30aastaseks saava Rapla kirikumuusika festivali algataja ja esimese kunstilise juhi Raimo Kivistikuga kohtusin esimest korda Tallinna Kaarli koguduse õpetajana kusagil 1980ndate lõpus – 1990ndate alguses. Muusikamänedžerina vabamate aegade saabudes oma sõpradest Eesti muusikutele Soomes ja Skandinaaviamaades esinemisvõimalusi otsides organiseeris ta samas ülelahe muusikutele kontserte ka Eestisse, sealhulgas kirikutesse. Et meil oli tekkinud ...

Kaitseliidu kaplanid Siilil

Kaitseväe suurõppusel Siil osalesid ka Kaitseliidu kaplanid. Eesti Kirik küsis Kaitseliidu peakaplanilt Peeter Paenurmelt sel puhul paar küsimust. 1. Kui palju kaitseliidu kaplaneid osales õppusel ja mis oli nende ülesanne? Peeter Paenurm: Pikemalt-lühemalt osales suurõppusel 10 Kaitseliitu kuuluvat vaimulikku. Neist kolmel on sõja ametikoht kaitseväe üksuses ja nad olidki oma pataljoni koosseisus.  Lõuna maakaitseringkonna kaplan Priit Tamm oli väljas oma ...

Eesti Kirik küsib

Üks küsimus – Milline on teie mulje sinoditest?

Joel Luhamets, piiskop:  Sellel aastal osalesin neljal sinodil. Tartu, Ida-Harju, Lääne-Harju ja Järva praostkonnas. Ida- ja Lääne-Harju praostkonnas kuulsin ka väljendit Hommiku- ja Õhtu-Harju praostkonnad. Eesti on küll väike, kuid mingid erinevused on praostkondades siiski olemas. Siiski mitte nii suured nagu õhtu- ja hommikumaade kultuuridel. Ühine kõikides praostkondades oli see, et mingisugust halamist ega virisemist elu raskuse pärast kuulda ei olnud. ...

Erinevates konfessioonides on sarnaseid süvaväärtusi

Teade EELK õpetaja prof teoloogiadoktor Thomas-Andreas Põderi valimisest Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas (EKOE) teoloogia ja oikumeenilise dialoogi sekretäriks väärib erilist tähelepanu. Selle tähtsus Põderi selgitusel tuleneb sellest, et „tegemist on kirikuosadusega, s.t vastastikku üksteist kirikutena tunnustavate erinevate usutunnistuslike traditsioonidega kirikutega – luterlikud, reformeeritud, unioonkirikud, metodistid –, kes oma ühises elus teostavad ...

Tulevikuühiskond nõuab uut tüüpi kirikut

Tehnoloogiat kasutatakse teatud eesmärkide saavutamiseks. Arvutid ja mobiiltelefonid kiirendavad teabe liikumist ja tehnoloogia eesmärk on muuta viisi, kuidas me üksteisega suhtleme. See on mõjutanud inimeste eluviisi erinevates eluvaldkondades läbi hariduse, religiooni, meditsiini, transpordi jne. Tänu tehnoloogiale on kogu meie maailm muutunud kiiremaks. Saame elada, töötada, mängida ja isegi suhelda mugavalt oma kodus. Tehnoloogia on religioosseid harjumusi ja ...

Sotsiaalne pimedus 

Ja see ei ole ime, sest saatan ise moondab ennast valguse ingliks. Seepärast ei ole midagi erilist, kui ka tema teenrid endid moondavad õiguse teenriteks. Nende eluots tuleb nende tegude järgi! 2Kr 11:14–15 Ligimesi, kes isekeskis on end sotsiaalmeedias eksperdiks „läikinud“ ja „šeerinud“, ei pruugi veenda lihtsa teadmisega, mis põhineb faktidel ja argumentidel, eelnevate põlvkondade kogemustel. Keset sotsiaalmeedia kahemõõtmeliseks pakendatud elu ja kangestunud ...

Kuidas me mäletame?

Mälu ja mäletamine on üks võtmeteemasid kestmise mõtestamises. Ajalooline mälu on see, mis rahvust üleval hoiab. Kollektiivsel ajaloolisel mälul on erinevad tahud, seepärast pakub huvi see, kuidas keegi minevikku mäletab. Arsti ja endise Gulagi vangi Heino Noore 100. sünniaastapäeva tähistamise mälestuskonverentsile Haapsallu kutsutud kõnelejad mäletasid minevikku, mil nad said olla Heino Noore kaasteelisteks, ühtemoodi. Üks kõnelejaist, Imbi Paju nimetas tagantjärele ...

Karjasekiri Kristuse ülestõusmise pühaks 17. aprillil 2022 

Kord sai Jeesus kurva sõnumi, et Laatsarus, Marta ja Maarja vend, on surnud ning juba mitme päeva eest kaljuhauda maetud. Jeesus kurvastas hea sõbra surma pärast pisarateni, püüdes lohutada leinavaid õdesid.  Jeesus kinnitas Martat sõnadega: Sinu vend tõuseb üles. (Jh 11:23)Selle tõestuseks kutsus ta juba neli päeva surnud Laatsaruse hauast välja. Laatsarus väljuski omal jalal kaljuhauast ja Jeesus andis ta tagasi õdede hoole alla. Enne veel ütles Jeesus Martale: ...

Kaitseväe ja Kaitseliidu peakaplani pöördumine kirikute ja koguduste poole seoses veteranipäevaga

Eeloleval jüripäeval, 23. aprillil tähistatakse Eestis kümnendat korda veteranipäeva. Aprillikuu kui veteranikuu jooksul kogutakse sinilillekampaaniaga toetust Eesti ja ka Ukraina veteranidele. Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikud on andnud veteranikuule oma panuse sellega, et veteranipäeva eelsel pühapäeval – tänavu 17. aprillil – võetakse jumalateenistustel eestpalvesse veteranid ja nende lähedased ning mälestatakse langenud sõdureid. 23. aprillil kell 12 toimub Toris ...