Slava Ukraine
Esileht » Arvamused » Arvamus »

Tagasivaade XI riigikogu tööle

 Lähiajal koguneb esimesele istungile XII riigikogu. Seetõttu on asjakohane vaadata põgusalt tagasi riigikogu eelmise koosseisu nelja aasta pikkusele tegevusele seoses kirikuid, kogudusi ja kristlasi puudutavate aktuaalsete teemadega. Uude riigikogusse ma ei kandideerinud, sest olen astunud Tartu ülikooli doktoriõppesse (teemaks usuvabadus).Riigieelarved ja kirikud. Riigikogu tegevusele vajutas oma tõsise pitseri majanduskriis, mis ei ...

Olla inimesele lähedal

Vahel helistan mõnele vaimulikule, et kuulda, kuidas tal läheb. Mõistan väga hästi jumalasulast, kes ütleb, et ei taha endale jutluse kirjutamisega lisakoormust võtta, niigi läheb kogu võhm sellele, et peret toita ja makse maksta. Kust leida veel aega lisakohustuseks, kuigi kirikus on majandus teisejärguline. Aga kuidas panna tööle vaimne pool, et koguduse rahakotis vaid tuul ei lõõtsuks?Mare Palgi Koselt ...

Viljandi filmiskandaal on järjekordne koolitund

Elame ühiskonnas, kus kiriku pühadus ei ole kõigile enesestmõistetav, kirikuruumi eripära pakub huvi aga paljudele. Seetõttu tulevad kergelt ka konfliktid kiriku kasutamise ja kirikus käitumise osas. EELK on püüdnud oma seadustega siin teatud selgust luua, kuid inimeste maailmas ei hoia ükski seadus täielikult ära väärnähteid. Pigem tuleb taotleda üldist teadlikkuse ja sisemise kultuuri ...

Valimiste aeg

Merille HommikKristlikus kirikus algab täna 40päevane paastuaeg, mis on ettevalmistus Kristuse ülestõusmispühadeks. Luterlikud kirikud ei paku oma liikmetele konkreetseid ettekirjutusi paastumiseks, nagu katoliku ja õigeusu kirikutes tavaks. Ometi näib, et paljud luterlasedki kasutavad paastuaega sisemise selguse ja tasakaalu saavutamiseks ega põlga selleks väliseidki abinõusid: kes loobub šokolaadist, kohvist või veinist, kes ...

Karjasekiri palvepäevaks ja paastuaja alguseks tuhkapäeval, 9. märtsil 2011

 «Kui puu on hea, siis on ta viligi hea.» Mt 12:33Inimese teeb heaks meeleparandus ja palve, osasaamine Jumala armust ja elust Kristuses. Nii tuhkapäev kui palvepäev tuletavad meile seda meelde. Rohkem kui tehnoloogilisi ja intellektuaalseid pingutusi, filosofeerimist ja mediteerimist vajab kaasaja inimene lihtsat kõnelust oma Jumalaga. Ta vajab seda iseenda, oma väärtuse ja väärikuse taasleidmiseks üksnes patusena või ...

Isamaale eesti keeles

 Lugupeetud isamaa! Sinu poole on pöördutud aegade jooksul nii mitmel korral, et õigupoolest võiks küsida, mida minul, 21. sajandi eesti üliõpilasel, oleks sinna veel lisada. Ometi tunnen Sinu sünnipäeva eel minagi, et mul ikkagi on Sulle midagi öelda, on, mida Sinuga jagada. Kirjanik Tõnu Õnnepalu on oma raamatus «Paradiis» kirjutanud järgmist: «Aga ma ei tea, miks me jääme pidama ...

Ristituile matus poole hinnaga…

Valimiste eel kuulsin  tänavaküsitlusel soliidsemas eas vanahärrat ütlemas, et eks ta peab võitjate poolt valima, mis muud. Ta pidas selleks Keskerakonda. Jõudsin ainult niipalju mõelda, et kas seesugune ongi Eesti elu tegelikkus – valida «võitjaid» või – nagu Allar Jõks ütles oma ema valimiste aegu tegevat – sooritada halastusvalimine ja hääletada nende poolt, kes nagunii ei võida. ...

Pluss ja miinus

+ Loomisel on missio ühendkoor10. märtsini on kogudusekooridel võimalik registreeruda missio ühendkoori liikmeks, mis esineb Eesti taasiseseisvumise 20. aastapäevale pühendatud evangeelsel suurüritusel «Läänemaa missio» 20. augustil Haapsalus.Ühtlasi tähistatakse Haapsalus 20 aasta möödumist esimesest «Läänemaa missiost». Korraldajad teevad endast oleneva, et oikumeenilise ...

Jumal tegutseb üksikisiku kaudu

 Tuleval pühapäeval on riigikogu valimised. Riiklikult üsna tähtis sündmus. Kahjuks inimesed ei suuda seda alati nii tõsiselt võtta. Valimised nagu otsustaks kõik, kuid samas tundub, et üsna vähe. Armas ametivend Priit Rannut, kes jõulude eel taevakoju kutsuti, ütles kord ühes jutluses, et meie valikuvõimalused on üsna piiratud. Paremal juhul saame valida, kas süüa tanguputru hapu- või ...

Projekt või protsess

 Üheksa aastat tagasi ilmus Sirbis keeleteadlase Mati Hindi mõtlemapanev artikkel «Kas te olete tulemusele orienteeritud?» (Sirp, 22.02.2002), kus ta kirjeldab üldlevinud vastandamist tulemus versus protsess. Kas te olete orienteeritud tulemusele või protsessile? See küsimus on otsekui võlutest, mis ühesõnalise vastuse põhjal laseb otsustada, kas küsija ees istub otsusekindel tegija või ebamääraste ...

Arengukava tagab ühtse arusaama

Merille HommikEELKs on kahjuks kogudusi, kellel pole arengukava, kuigi neid ei ole selle tegemisest vabastatud. Kirikuseadustikuga sätestatud arengukava ja selle täitmise aruande tähendust ei mõisteta.Arendada ei ole võimalik, kuid on võimalik luua ja hoida arengu eeldusi. Terviklik, läbimõeldud, visiooni, eesmärke ja sihte kirjeldav strateegia on arengu üks eeldus. Strateegia elluviimist kirjeldav dokument on arengukava. EELK arengukava ...

Isamaa ilu hoieldes …

Oleme jõudnud valimisnädalasse ja kalendrikevadet alustavasse kuusse. Eelmine nädal kulmineerus rahvuspüha meeleoluga. Finaali jõudis kõnevõistlus, mis rahastati siseministeeriumi kodanikualgatuse programmist ja pealkirjastati viitega kultuurilukku. Sõelale jäänud kolme isamaalist kõnet saab lugeda selle nädala kirikulehe vahelt. Kui Carl Robert Jakobson oma kuulsad kõned Vanemuise seltsis 1868–70 pidas, vajas ...

Arengukava peas ja südames

Vastavalt meie kirikuseadustikule oodatakse 10. märtsiks nii üksikkogudustelt kui kirikuvalitsuselt arengukava täitmise aruannet EELK arengunõukogule.Võib vaielda, mis kasu on kogudusel arengukavast. Repliigiga selles küsimuses esines meie teoloogiline konsultant Kaido Soom: arengukava peab olema peas ja südames. On nonsenss eeldada koguduselt teadmist, mis sünnib aasta või viie pärast. Kuhu jääb innovaatilisus ja ...

Mis meil kallis

 Tähistame oma riigi 93. aastapäeva. On kahekümnes aasta taasiseseisvumisest. Täitunud on mitmed suured sihid, mida oleme osanud igatseda ja seada. Võib isegi öelda, et kuidagi ootamatult on riik meie jaoks väliselt valmis saanud. Meil jätkuks ju veelgi tahtmist ja indu mingi suure eesmärgi nimel pingutada, täita vajalikke kriteeriume, kahtlejate kõhklusi trotsides millegi erakordsega hakkama saada. Ometi on meie riigi ...

Positiivse sõnastamise küsimus?

 Kantsler Urmas Viilma kirjutas Eesti Kiriku juhtkirjas (9.02) koguduse aruannete taustal sellest, et statistika ei pruugi kõnelda meile suundumustest laiemas kontekstis ning ei räägi kuigi palju kiriku tegelikust ülesandest. Selles mõttes on Viilmal muidugi õigus – hea on vaadata asja laiemalt. Meid ümbritsevas ja sagivas ilmas, siin meie väikeses riigis, ei ole ainult kiriku maksumaksjate näitajad langustrendis. Olen ...