Õnn
Miks on mõnikord nii raske olla rõõmus? Pikk talv sai ometi mööda, juba selle üleelamine on võit. Õhtud on jälle pikad ja kuminaid-sädinaid täis. Aga inimene käib ja kannab oma koormat, nagu ei olekski jää tema hingest veel läinud. Olgu teistel pidu, see on nende, olgu teiste päralt õnn ja tulevik, tema päralt on see: hall väsinud tühjus keset aina valgemaid päevi. Mida ...
Olenemata ühiskondlikust positsioonist on inimesele omane otsida oma ellu midagi enamat. See, mis meid ümbritseb või mis meil on, ei rahulda täielikult meie sügavaid igatsusi ja soove. Inimene mõtiskleb sageli igavikuliselt, ilma et ta ise sellele tähelepanu pööraks. Me kõik tunnistame mingeid eetika norme, tunnetame, mis on meile hea ja mis halb. Hea ja halva vahel käib pidev võitlus, nii meie ümber kui ka ...
Kasinamad ajad panevad hulga inimesi veelgi enam kapselduma, ehkki kasinuses võiks meis kõigis olla rohkem ruumi Jumalale ja kestvatele väärtustele.Korduvalt Afganistanis missioonidel viibinud vaimulikust kaplan Endel Apsalon, kes järgmisel kuul oma viiekümnendat sünnipäeva tähistab, räägib oma juubeliintervjuus, kuidas ta eri eluetappidel on pidanud justkui otsast alustama, ehitama oma kristlikku identiteeti keset ...
Evangeeliumid esitavad Jeesuse hukkamise loo väiklasest vihkamisest kantud vandenõuna, mille algatas juutide usuline establishment, ülempreestrid ja variserid. Juriidilistel põhjustel kaasati operatsiooni ka nelivürst Heroodese juhitud kohalik omavalitsus ning selle viis lõpule okupatsioonivõim, mida esindas Pilaatus.Ent teise mätta otsast vaadatuna võib seda pidada hoopis igati adekvaatseks ning professionaalseks ...
Maailmas räägitakse pärast Jaapanit raputanud maavärinat palju tuumaenergiast. Meie peaminister ütles Delfi uudistes, et «maailm tuumaenergiast loobuda ei kavatse. Kui ükskord tuumajaam Eestisse ehitada, peab see olema väga ohutu». Odava energia tootmise plaanid on ikka päevakorras. Ja miks ka mitte, sest maailma luues vaatas Jumal kõike, mis ta oli teinud, ja vaata, see oli väga hea (1Ms 1:31).Teema sai minu jaoks ...
Ryttylas toimusid Soome Rahvamisjoni idatöö päevad «Argi- ja pidupäev». Kokkutulnud kõnelesid vaimuliku kirjanduse jagamisest Ida-Euroopas ja Ingeri kiriku elust. Olin kutsutud meenutama neid imelisi aegu, mil Eestisse oli poole sajandi pikkuse vaheaja järel võimalik taas tuua vaimulikku kirjandust. Minu kutsujate sooviks oli, et hindaksin nüüd, ligi 20 aastat hiljem, seda, millist kasu või kahju oli sellest ...
Juudas on üks ilus poisslapse nimi. Ja mitte üksi: see nimi oli kord ka tervel riigil – Juudamaal. Piibli lehekülgedelt võib nime Juudas leida 188 korral (kui toksida arvutisse Juuda, siis 1080 korral), vaid 27 korral on mõeldud äraandjat Juudast. Ometi on just see äraandja kuulsaks saanud ning nüüd mõeldakse Juudast nimetades enamasti ikka tema peale.Juudas on vist küll enim erimeelsusi põhjustanud isik Piiblis. ...
Ei mäleta, et Rahumäe põhikoolis Tallinnas Vabaduse puiestee ääres oleks meile õpetatud suhtumist meist erinevatesse inimestesse ja seda, mida me peaksime teadma, kui tuleb suhelda näiteks teiseusulise või teisest rahvusest inimesega. Tolerants ehk sallivus avaldus tookord (1961–1969) enamalt jaolt vaikimisena. Nüüd, 2011 jj, peaks ta avalduma, vastupidi, just rääkimises, kuid mõistmisega, kusjuures ...
Ajalehte ega interneti uudistelehekülgi lugeda ei julge. Küll on Etioopias viiskümmend kirikut maha põletatud, Liibanonis seitse eestlast röövitud, kirikusse pomm pandud.Need on teod, mida inimesed üksteisele teevad. Ja siis – maavärin ja tsunami Jaapanis. Ja teised aastast aastasse korduvad loodusõnnetused. See on see, mida Jumal teeb. Või on ka nende tegude taga, mida inimesed üksteisele teevad, Jumal? Või on ...
Aastate eest viis vana metsavend Alfred Käärmann mind ühele Võrumaa surnuaiale ja näitas oma tulevast puhkepaika, kus teda juba ootas ees kallis kaasa Kleina. Hauakivile olid tahutud nende mõlema nimed ja veel kaks sõna, millega need inimesed pealkirjastasid ja võtsid kokku oma elu. Need olid sõnad, mida Alfred Käärmann pidas oluliseks endast siia maa peale maha jätta, kui teda enam ei ole. Need olid nii ...
Esmakordselt kohtasin sõnapaari «luterlik ateist» Pippa Norrise ja Ronald Ingelharti 2004. aastal välja antud raamatus «Sacred and Secular» leheküljel 17, kus autorid tsiteerivad eestlasest sotsiaalteadlast, kes kirjeldab eestlaste ja venelaste maailmavaatelisi erinevusi järgmiselt: «Me oleme kõik ateistid, kuid mina olen luterlik ateist ja nemad on õigeusu ateistid.» Hiljem olen kirjandust lugedes teada saanud, et ...