Eesti inimarengu aruande kohaselt peavad viimase paarikümne aasta jooksul 95% eestlastest perekonda väga tähtsaks või küllaltki tähtsaks. Meie põhiseadus ütleb, et perekond on rahva püsimise ja kasvamise alus. See tähendab, et perekond on oluline nii inimestele kui ka ühiskonnale tervikuna. Tõsi, mina pole sellest lõpuni aru saanud, miks oluliseks peetav on nii habras, nii purunev, sageli isegi ...
«Kristlikus omailmas on inimene seatud hingetu looduse valitsejaks, tooraine kasutajaks.» See väide, mida lugesin aastat kolm tagasi Rohelises Väravas, ehmatas mind nii kõvasti, et seisab praeguseni meeles. Polnud mul ju vaja kuskilt järele vaadata, sest teadsin peast:Kiitke Issandat maa pealt,mere hauad ja elukad,tuli ja rahe, udu ja lumi,tormituul, mis täidab Tema käsku;kõik mäed ja künkad,seedrid ja ...
Andrus Veerpalu dopinguskandaali ümber puhkenud kired on (ajutiselt) vaibunud, jättes õhku fundamentaalseid küsimusi, mis ulatuvad kaugele üle spordi- ja ajakirjanduseetika piiride. Kui Facebookis hakkasid tekkima kogukonnad Usun Andrust! ja Usume Andrus Veerpalu, siis ei osanud ma arvata, et suusakuninga positiivseid dopinguproove hakatakse tõsimeeli tõlgendama religioosses võtmes ning veendumusest Andrus Veerpalu süütuses ...
Üle-eestilisest talgupäevast, milles statistika järgi osales tänavu ligi neljandik EELK kogudusi, on rohkem kui nädalapäevad möödas. Et Jumal oli kinkinud selleks ka ilusa ja sooja ilma, võidi tööpäeva lõpul paljudes kohtades rahuldustundega tõdeda: tegime ära!Mõne aasta eest jõuliselt alanud ja nüüdseks ennast igati õigustanud igakevadine «Teeme ära!» kampaania ...
Pühakirjas on sageli juttu südamest. Meie tsivilisatsioonis valitseb süda tundeid ja meeleolusid, ta võib olla soe või külm, õrn või kõva. Heebrea tava kohaselt sümboliseerib ta tervet isiksust. Ta salvestab mitte ainult tundeid, vaid ka mälu, ideid, samuti kavatsusi ja otsuseid. Süda on inimese vaimne ja füüsiline keskus, koht, kus ta avab või sulgeb end Jumalale. Selles seoses nimetatakse ka Jumala ...
Kevadisel tärkamis- ja hoogsal kasvuajal mõõdetakse varem tehtut, küll koolides, kus käivad lõpueksamid, küll praostkondades, kus koguduste esindajad kogunevad sinoditele. Kummaski valdkonnas pole erilist põhjust rõõmustada, kui enne pole kõvasti pingutatud. Muidugi on maailm või saatus teinekord ülekohtune, kui spikerdaja saab diplomile ausast vastajast kõrgema hinde või kui kirik jääb ...
Möödunud nädalal avaldati EELK Konsistooriumi 03.05.2011 määrusega kinnitatud «Oreli hoiu ja kasutamise eeskiri», millele järgnesid vaimulike listis mitmed nördinud reaktsioonid: näiteks tundub arusaamatuna nõue, mille kohaselt kogudus peab hakkama esitama muinsuskaitseametile kord aastas aruannet oreli seisukorra ning tehtud remontide kohta. Tahtmata siinkohal analüüsida konkreetse eeskirja asjakohasust, pakub ...
Esmaspäeval oli võimalus saada osa ühest imelisest muusikaelamusest – Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumi emadepäevakontserdist Estonias. Kontsert oli suurepärane nagu igal aastal. Kontserdi vaheajal tekkis aga huvitav vestlus ühe ametivenna abikaasaga, kes juhtis tähelepanu laste kirjutatud vahelugemistele, mida õhtujuhid ette kandsid. Kui varasematel aastatel kirjutasid lapsed enam kodust ja perest, lilledest ja loomadest, ...
Me elame kogudustes olukorras, kus annetused ja majanduslik toimetulek sõltuvad meie koguduse liikmete ja kogukonna inimeste südame meelsusest. Kirikul puudub kindel maksusüsteem, mis tagaks regulaarse annetuste laekumise igalt liikmelt ja annaks seeläbi kogudustele stabiilsema elu, nii nagu see on sisse seatud Saksamaal, Soomes ning mujalgi Euroopas. Oma koguduse igapäevaelu tuleb rajada suures osas Jumala usaldamisele, sest tema on see, kes ...
Hiljaaegu leeritunnis tulevaste koguduseliikmetega vesteldes arutasime mõtet, mis vahe on sellel inimesel, kes Jumalat usub, võrreldes sellega, kes teda oluliseks ei pea. Küsimus oli vist, et kas on vahet, kui teine inimene toob sulle, janusele ja jalutule, klaasi vett enda või Jumala nimel. Lihtne küsimus, aga selle läbitunnetamine nõuab kogemusi. Tõepoolest, hea tahte inimesi on maailm täis. Veelgi enam, abivajajaid ...
Vabaduse nimel tuleb võidelda kõigil aegadel. Iga põlvkond peab kaitsma eelkäijate poolt kättevõidetut ning leidma tänase vastutustunde rahva tuleviku ees.
Eks ikka oma kodumaa saatuse pärast muretsedes mõtleme Eestimaa inimestest. Mis on meist siiani saanud ja mis meie inimestest saab kaks korda kahekümne ja kaks korda viiekümne aasta pärast.
Mulle teeb muret see, et ei valitsejad ega meedia kutsu rahvast üles arutlema tõeliste eesmärkide üle. Mõni eesmärk, mida küll ...
Kümme aastat tagasi lõpetas president Lennart Meri oma emadepäevakõne sõnadega: «Kallid emad, armastus on elu kõige vägevam hoob. Eesti on sündinud teie armastusest, Eesti tulevik toetub meie vastuarmastusele. Lisagem sellele nüüd ka oma nägemus tulevikust, kus tahame näha terveid lapsi ja turvalist elu, lisagem oma armastusele nõudlikkus. Te olete pool Eesti rahvast. Tajuge oma määratut ...
Läinud nädalal kirjutasin õnnest, aga valust ja õnnetusest palju kaugemale ei jõudnud. Eks ta ole, kes ütleb õnn, ütleb valu, kes tunneb rõõmu, mäletab kurvastust. Aga siiski. Kuidas selle õnnega siis ikka on? Me ju kõik oma väikestes eludes teda kobamisi otsime. Ta peab ju ometi kuskil olema! Kui ütled inimesele, et ta otsib vale asja ja valest kohast, siis ei tohi teda sellega ära saata. Kedagi ...
Kirikukogu istungil viitas titulaarpraost Eenok Haamer vajadusele luteri kiriku nimel pöörduda avalikkuse poole üleskutsega pöörata tähelepanu pühapaikade kaitsele. Tutvustades koosviibijatele Marju Kõivupuu äsjailmunud raamatut saja ühest Eesti pühapaigast, kinnitas ta: hiis ja kirik asuvad samal liinil, kuna neid ühendab pühaduse mõiste. Pühaduse austamine on teinud meie esivanemad ...
Suurbritannia kodanik David Wilkinson, kes puhuti elab Eestis Tallinna külje all Kose kiriku lähistel, vaeb Eesti luterliku ja Inglismaa anglikaani kiriku erinevusi, jõudes seisukohale, et hoolimata teatud erinevustest on ühisosaks nõue jagada Issanda armastust, nii nagu Ta seda ise soovis. Minule kui välismaalasele tundub, et kuigi Inglismaa kiriku (Church of England) liturgia on sarnane EELK liturgiaga, on inimeste kultuuriline taust väga ...