Kes usub Jeesusesse?
Suve algupoole avaldas Meie Kiriku veebiväljaanne lühiuudisena ühe hiljaaegu Rootsi luterliku kiriku liikmete hulgas tehtud enam kui kümmet tuhandet inimest hõlmanud küsitluse tulemused. Uuringust selgus, et vaid 15% Rootsi luterlastest usub Jeesusesse kui isiklikku Päästjasse. Täpselt sama palju ehk 15% kiriku liikmetest pidas ennast lausa ateistideks ning pisut enam, 20% loeb ennast agnostikuteks ehk nendeks, kes usuvad ...
Möödunud aasta lõpul potsatas meie kodusesse postkasti ühe tuntud avaliku elu tegelase saadetud jõulukaart. Seda lugedes avastasin, et tegu ei olnudki jõulukaardiga. Pühadetervitusena mõeldud saadetis uppus poliitilisse korrektsusesse ning ei sisaldanud muud rõõmustavat soovi peale selle, et kodanik oli võtnud aja, et sellele alla kirjutada.Olen oma elu jooksul leidnud küll hulga igavikulisi sõnumeid sealt, ...
Üks inimliku mõtlemise paradokse – või tema piiratusest tulenevaid eripärasid – seisneb selles, et meie tulevikukujutlused kipuvad olema igavikukujutlused. Me ootame tulevikult, et sääl oleksid asjad nii, nagu peab, ja ka jääksid nõnda. Ei idane ega mädane. Isegi kui peame mõistuspäraselt endale aru andma, et see pole kindlasti võimalik, võtame ikka eesmärgiks jõuda paradiisi juba siinilmas.Aga ...
Tallinna Peeteli, Narva Aleksandri ja Tartu Pauluse on kolm väga erinevat kogudust, mida ühendab neis toimuv venekeelne luterlik töö. Narvas ja Tallinnas tähendab see regulaarseid iganädalasi teenistusi ning Tartus vaimuliku puudumise tõttu pisut vähem korrapäraseid teenistusi.Venekeelne töö EELKs pole asjaosaliste endi jaoks midagi uut, näiteks Narvas toimuvad teenistused juba kuuendat aastat, aga laiema ...
Kuidas maailm areneb ja miks ta on üldse olemas? Need igivanad küsimused, mis tundusid 17. sajandi inimesele eriti aktuaalsed, on nüüd jälle tõusnud päevakorrale. Stephen Hawkingi viimane teos universumi suurest arhitektist, originaalpealkirjaga «The Grand Design», ilmus hiljuti prantsuse keeles ja on kutsunud esile huvitavaid vaidlusi loomise teemal.Stephen Hawking on tuntud astrofüüsik, Cambridge'i ülikooli ...
Kuidas on Pilistvere valmis 11.–14. augustini toimuvaks kirikunoorte festivaliks JäPe, mis kannab sel aastal pealkirja «Mina usun»? Pilistvere koguduse diakon Hermann Kalmus:Oleme valmis, paremini kui kunagi varem! Loomulikult on nii rohkearvulise osavõtjaskonnaga neljapäevase noortefestivali ettevalmistus ja läbiviimine Pilistvere kogudusele parajaks väljakutseks. Selles mõttes on päris pingerikas aeg käsil. Teiselt poolt ...
Järgnev võib tunduda ebaharilikuna, kuid mulle on usklikkus olnud alati väga maapealne. See võib olla last ootava ema sünnituseelne ärevus, kuid ka abieluvälise lapse ärasalgamine isa poolt (kõik näited on võetud elust). See võib olla lastetuks ja üksikuks jäänud naise seesmine ahastus, aga ka emalik uhkus kõigi laste üleskasvatamise üle, see töö, mida nimetatakse labaselt ...
Paulus oli selles kindlalt veendunud, et kui ta on nõder, siis on ta tugev. Väline tugevus sisaldab kiriku jaoks suuri ohte. Sõltuvus Issandast võib väheneda ja sellega hakkab kiriku elujõud kaduma.Palju tuleb uudiseid Euroopa kristluse välisest nõrgenemisest. Ikka leidub teateid kirikust väljaastumisest ja kiriku liikmeskonna vähenemisest. See paistab kiriku nõrgenemisena, kuid võib olla ka vastupidi.Juunikuu algul ...
«Mõnikord läheb inimene uhkeks mõeldes, et ta on Jumala tööriist. Kuidas ta selle mõtte peale tuleb, on juba iseasi,» jätab Jaak Jõerüüt küsimuse õhku.Liigtõsidus? Kujutlusvõimetus? Silmakirjalikkus?Ehk ei peaks väga karmilt pingutama torniga majade pühaduse kaitsmisel, kui Jumalal kõlbas ka laudas inimeseks saada. Ega kurta, et riik ei taha tunnistada kunagi hädalahendusena ...
Soovin jagada oma nädalavahetuse ahhaa-elamust perereisilt Setumaale. Jõudnud Saatsesse, seadsime sammud kiriku poole. See 1801. aastal ehitatud kivikirik (1673. aastast oli samas paigas puukirik) on pühitsetud Kreeka päritolu suurmärter Paraskeva Pjatnitsale (Kannataja Paraskovja). Hiljuti leiti Saatse kiriku pööningul aastasadu varjul olnud vana kiriku ikonostaasi kuninglikud väravad. Meie tähelepanu pälvisid ortodoksi ...
Müüdid on osa elust. Ma ei pea silmas (usulist või teaduslikku, irratsionaalset või ratsionaalset) võltsi ettekujutust reaalsusest. Müüt lihtsustab reaalsust, kallutab seda positiivselt või negatiivselt, kuid ta toimib nagu mitmed teisedki ettekujutused meie elus (nt ideaalid, eesmärgid, uskumused, tajud, lootused, hirmud), mille headust ei tuleks mõtestada lähtuvalt «tõesusest». Positiivne müüt ...