Slava Ukraine
Esileht » Arvamused » Arvamus »

Tartu sügis ja Eesti president

Peeter Olesk, kelle kirjatöö tänastki lehenumbrit rikastab, vastas küsimusele, kuidas suvi sujub, et kuidas võtta. Et kas seda suve ülikoolilinnas ülepea enam ongi. Milles asi? Põlise tartlase meelest algab siinne suvi viimaste tudengite linnast lahkumisega ning lõpeb esimeste teadusejüngrite naasmisega.  Tõepoolest tekitas esmaspäeval käima lükatud ülikooli uus õppeaasta tunde, et suvi on ...

Suveküsitlus

Kuidas on kulgemas Narva muusikasuvi?Tuuliki Jürjo, Narva koguduse organist ja muusikajuht:Narva kirikus on olnud tavapärasel hulgal kontserte, see on kümmekond. Enamasti leian esinejad mina, aga on kollektiive, kes on avaldanud ise esinemissoovi. Tänan siinkohal kõiki muusikutest sõpru, kes on käinud tasuta esinemas. Näiteks Denis Kasparovitš, paar sakslast, viimati, 20. augustil, mängis orelil Kristel Aer. Tallinna ...

Sallivusest. Religiooni­antropoloogi pilguga

 Me elame ajal, mil sõna «sallivus» on kummalisel kombel paljude jaoks omandanud negatiivse tähenduse, markeerides põhimõttelagedust ja üldiselt jagatud väärtuste kadu. Sallivust käsitletakse kui pealesurutud võõrast ideed, mis õõnestab harjumuspärase elukorralduse alustalasid ja meie ideaale. Erinevus ei rikasta, pigem on ohtlik. See temaatika tõstatub põhiliselt kahes tänapäevase ...

Raha

Merille HommikEelmine kord oli juttu ajast ja sellest, et me tegelikult ei tea ega saagi teada, mis ta on. Aga ajal, nagu kõik teavad, on tänapäeval üks tore sünonüüm. Raha. Kas oli see Henry Ford, kes nii ütles? Muide ei: see polegi «meie» tegusa XX sajandi, vaid samuti juba tegusa XVIII sajandi mõttetera, ühelt Ameerika Ühendriikide asutavalt isalt Benjamin Franklinilt. Seda ütlust on usutud ja neetud, aga nii ...

Isiklikud või kiriku huvid

 Päikselise ja kuuma suve saab õige pea möödanikuks lugeda, aga tundub, et kuumus kiriku igapäevaelust ei taha kaduda. Usuteaduse instituudi tulevik ja arutelud selle ümber on vaatamata täispilves taevale esile kutsunud tõsise kuumalaine, mis ei taha kuidagi taanduda. Ma ei usu, et nende ridade kirjutamise ja lugejateni jõudmise vahele jääv kirikukogu erakorralise istungi päev lõplikku selgust toob. Ja ...

Kirik kesk folgimelu

Viljandi Jaani kirik öistes tuledes. Helena Semm Viljandi pärimusmuusika festival ehk Viljandi folk toimus tänavu juulikuu viimasel nädalavahetusel juba 19. korda. Minule oli see järjekorras kaheksas festival – seitsmest viimasest olen osa võtnud Viljandi Jaani koguduse õpetajana. Võin end kõhklemata folgifännide hulka lugeda – teist nii professionaalselt korraldatud, sisukat ja meeleolukat muusikapidu annab Eestis otsida. Olen päri president Ilvesega, kelle jaoks ...

Väärtustades ennast ja teisi

Võiks öelda, et eestlased on üks kiusakas ja jonnakas rahvas. On alati olnud ja loodetavasti on jätkuvalt kõige kiuste. Hiljuti juhtusin kuulma raadiost kedagi ütlevat umbes sedasi: «Hoidku Jumal, et Eesti ei jõuaks viie rikkama riigi hulka.» Selles vastuvoolu liikuvas mõttes on palju jõudu ja tarkust. Kui seesinane mullane maarahvas poleks sajandeid oma trotsi taga ajanud, vaevalt meil siis möödunud ...

Suveküsitlus

 Kuidas on teenitud luterlastest eestlased idapoolsetel aladel?Arho Tuhkru, konsistooriumi avalike suhete spetsialist:Kaasmaalaste vaimulik teenimine ida pool on aktiivsem kui varem. Taasavatud Peterburi Jaani kirikus toimuvad jumalateenistused kaks korda kuus. Korraliselt toimuvad teenistused ka Moskvas, mille on oma hooleks võtnud praost Peeter Kaldur. Augustikuu lõpul sõidab assessor Tiit Salumäe Sotši, Punasele Lagedale ja teenib seal eestikeelse ...

Pastor ja arhitekt

Teoloogiadoktor Arne Hiob kirjutas Eesti Kirikus (15.06.2011) usuteaduse instituudi saatusest – pool sajandit nõukogude aega pidasime vastu, aga nüüd kaotatakse ära kristliku ja kirikliku kõrgema hariduse saamise võimalus. Kuidas edasi? Kui kaovad koolidOlen arhitekt ja lisan mõtteid oma kooli kohta. Eesti kunstiakadeemia saatus on samalaadne: kõigepealt müüdi arhitektide õppehoone, siis peahoone pool krunti ning ...

Kakskümmend aastat Eesti riikliku iseseisvuse taastamisest

 «Niisugust Eesti Vabariiki meie küll ei tahtnud» – sellist laadi osatamist, mida nõukogude nostalgia ja sellega seotud poliitikud võimendasid, võis kuulda juba paar aastat pärast iseseisvumise ime teokssaamist.Kummalisel kombel on niisugused vimmakad hüüded viimastel aastatel justnagu moest läinud. Kahekümne aastaga on võrsunud uus, juba iseseisvas Eestis sündinud põlvkond, kelle jaoks Eesti Vabariik on ...

Ise, aga mitte üksinda

 Laupäeval on taasiseseisvumise aastapäev. See on päev, mil võime olla rõõmsad ja tänulikud. Et meie rõõm ja tänulikkus oleksid kohased – et meie pilgud ei koonduks asjakohatult iseenda suutmisele ja vägevusele –, on põhjust küsida, kui tähtsad on ise seismise jaoks teised.Kui laps teeb esimesi samme põrandal või kõnes, proovib ta takerdumisel ikka ja uuesti. Ta teeb seda ise, aga mitte ...

Lätis on ka suhkur odavam!

Mäletan, kui viisteist aastat tagasi ilmus Postimehe esilehele foto avarii läbi teinud kiirabiautost, ohkas nii mõnigi sõber, et selle päevalehe kollastumine on alanud. Teatud mõttes nii läkski, objektiiv jõudis «sündmuskohtadele» üha lähemale ja tõi lugejateni üha operatiivsemat informatsiooni. Hinge sülitavaid autoreid on täis kogu meele lahutamise meedia ja tundmatuid ...

Suveküsitlus

 Milline oli selle suve tähtsaim otsus?Kapten mag Gustav Kutsar, kaitseväe vanemkaplan:Tähtsama otsuse tegin ühe näpuliigutusega eile (2. august. – Toim.), kui vajutasin SAIS keskkonnas virtuaalnuppu «Tule õppima», et asuda sügisest taas koolipinki. Tegelikult ei toimunud midagi hetketunde ajel, tegemist oli kõigiti kaalutletud otsusega, mida plaanisin aegu, võib öelda isegi aastaid.Igatahes olen kõigi eelduste ...

Nõnda tuli (taas)iseseisvus…

 20 aastat tagasi olid kiriku lävepakud madalaks tallatud. Eestlased tulid, et taastada side Jumala ning usuga. Palvetati isamaa vabaduse ja emakeele puhtuse eest. Suureks paisunud kogudused ootasid uusi töötegijaid. EELKs ordineeriti 1991. aastal diakoniks neli ja õpetajaks viis meest.   Milline oli tunne noore mehena 20 aastat tagasi käed adra külge panna? Kui aegumatult kõlab toonane sõnum täna? Hannes Nelis, ...

Aeg

Merille HommikIgas aastas on kaks pikka kuud, kui ajast saab igavik. Kaks igavikku, külm ja kuum, pime ja valge, sünge ja õnnis. Jaanuar ja juuli. Mitte et need kuud peaksid olema alati ja üleni niisugused. Aga vist igas jaanuaris on vähemalt üks päev, kui on tunne, et see ei lõpe kunagi, et selle lõppu pole mõtetki oodata, et nüüd jääb alati nii. Ühetaolised hämarad hallikasvalged päevad, tuul ja ...