Positiivne ei
Olin möödunud esmaspäeval oma hea sõbra praost Veli-Matti Hynnineni juures ja leidsin tema lugemislaualt William Ury raamatu «Mynteinen ei». See raamat köitis kohe mu tähelepanu, sest ei on ju ikka tavaliselt negatiivne väljend. Viimaste nädalate jooksul on ka meie kirikurahvale esitatud erinevaid üleskutseid ja petitsioone. Küllap mõnigi küsib, mida ma peaksin ütlema ja kas ma üldse peaksin ...
Olen töötanud koolis kümme aastat, andnud erinevaid tunde: ajalugu, ühiskonnaõpetust, filosoofiat, eetikat; olnud ka klassijuhataja. Seda aega, millal religioonilugu või usuõpetus leiab nii positiivset vastukaja, et õppeainena olla tunniplaanides, ei tea (kuigi sellest on uues gümnaasiumi riiklikus õppekavas juttu kui valikainest) kas üldse tuleb – eelistasin siis teisi nimetusi, kuid olen saanud selgitada religiooniloo ...
Olgu kohe tunnistatud, et esimest distsiplinaarsel kujul pole mulle kunagi õpetatud ning teine puudub. «Distsiplinaarsuse» all on siinkohal mõeldud kõigi asjasse puutuvate küsimuste süstemaatilist läbivõtmist, «teoloogilise haridusena» usuteaduse aluste tundmist peatükk-haaval ja arendamist mingi profiili järgi koos elulise kogemusega selle tundmise rakendamisel. Viimane võib seisneda diakoonias, kuid ...
Igaühe asju on meie eludes täitsa palju. Näiteks muusikalised, kulinaarsed ja kunstilised vajadused, maitsed, eelistused ja kogemused on meil igaühel olemas, ehkki kõigi poolt tunnustatud oskused ja hinnang on vaid vähestel. Poliitikas on samamoodi oma koht igaühe asjadel, kuna poliitikast demokraatias me mõtleme nii, et igaüks saab kaasa rääkida, osaleda ja arvata, kui tahab, ning teiselt poolt tegelevad poliitikaga ...
Elu on sageli näidanud, et teisiti mõtlemine, käitumine ja ütlemine on taunitavad, kui see tavaelu rütmiga kokku ei sobi. Üldine ühiskondlik vorm nõudleb seda, et peame mõtlema ja tegutsema nii, nagu paljud inimesed meie ümber. Nõukogude ajal pidid kõik inimesed olema ühtemoodi hallid ja ühesuunaliselt mõtlema. Sellest kõrvalekaldumine oli taunitav. Kui ilmnevad uued tuuled, olgu nendeks ...
Viimati käisin Petseris 21 aastat tagasi, kui kõik oli veel üks suur NSV Liit. Nüüd (11. septembril) oli väga huvitav minna uuesti ja pidada jumalateenistus Petseri eesti kirikus – kirha, nagu ütlevad kohalikud. Sain teada, et tserkov käib ainult õigeusu kiriku kohta. Kirha meenutab arhitektuurilt väga Tapa kirikut – mõlemad on samast ajastust. Elmet Vaaksi kutsel me Venemaale saime. Tema on see tubli mees, kes on ...
Usuasjad on paljuski teistsugused kui poliitilised, teaduslikud või majanduslikud asjad. Majandusvaldkonnas pole arutelul ei erilist negatiivset ega positiivset funktsiooni, sest head ja halba mõõdetakse üsna ühemõtteliselt tulu, tarbimise ja kasumi põhjal. Poliitikas on aruteluks rohkem ruumi – parlamentaarset valitsuskorda ilma riigikogus toimuvate arutelude ja opositsioonilise kriitikata ei kujuta ettegi – kuid ka poliitikas on ...
Uue õppeaasta alguse puhul on rohkelt avaldatud arvamust kooliga seonduvate asjade kohta. Haridusreformi suundumused on pannud kaasa mõtlema koolijuhte, pedagooge, õpilasi ja lastevanemaid. Õppimine ja õpetamine puudutab nii poliitikuid kui laiemat avalikkust.Eriti teravalt on sõna võetud pedagoogide töö väärtustamise teemal. Õpetajate piinlikult kasin palk, nende õigused ja kohustused, füüsiline ja ...
Mõtlesin esiti vaikida pärast kirikukogult naasmist, lastes resigneerunult usuteaduse instituudi asjadel edasi loksuda oma fataalset rada. Sest midagi uut seal ju EELK vaimulike koolituse osas ei otsustatud. Kõik jätkub vanaviisi, ainult kasinamate tulemuste ja vähemalt poole kallima hinnaga. Vaikusemullist väljuma ajendas mind aga Eesti Kirikust (31.08) loetu. Esmalt Marko Tiituse «revolutsiooniline» mõte: Arvan, et viimane ...