Slava Ukraine
Esileht » Arvamused » Arvamus »

Kogudustevahelise koostöö võimalused

 EELK juhatuseesimeeste 4. konverentsi peateema oli meie kiriku ühtsus. Töögruppide moodustamisel koorus välja, et ühtsuse puudumist tajutakse mitmel tasandil – koguduste ja kirikuvalitsuse vahel, koguduste ja kohalike omavalitsuste vahel, koguduste endi vahel ning ka koguduste sees. Olin töögrupis, kus arutati, kuidas saaks parandada ühtsustunnet koguduste vahel. Üksmeelselt jõudsime seisukohale, et ega me tihti tõesti ...

Positiivsuse defitsiidist

Missugune oleks meie maailm praegu, kui 20. sajandi suurimal teadlasel Albert Einsteinil poleks olnud sedavõrd suurt kujutlusvõimet ja järjekindlust jõudmaks relatiivsusteooriani, mis omal ajal oli kõigile mõistetamatu ja tundus hullumeelse ideena? Ta on öelnud: «Kujutlusvõime on kõik. See on elu tulevaste võlude eelvaade.» Ilmselt polnud tema puhul tegemist tänapäevaste motivatsioonile suunatud ...

Ehk Jumal annab neile meeleparandust tõe mõistmiseks

 Töötan Soomes ühes õpilaskodus, kus elavad 13–18aastased noored, kes on pärit katkistest peredest. Neil on seljataga uimastikogemused, osal on sõltuvushaigus, osal auklik psüühika ja enamikul koolikohustuse mittetäitmine. Pealinna sotsiaalkomisjon on need noored mõistnud meile täitma koolikohustust ja õppima toimetulekut argipäevas. Linn on eraldanud suured summad, et tagada noortele head elamistingimused ja ...

EELK paremaks toimimiseks on tarvis moodustada piiskopkonnad

Pärast kirikute ühinemislepingu allkirjastamist on EELKs kaks piiskopkonda ja neli piiskoppi. Pildil vasakult Andres Taul (välis-eesti piiskopkonna piiskop), Andres Põder (peapiiskop), Einar Soone ja Kuno Pajula (peapiiskop emerituuris). Viljo Pettinen Riik püüab juba aastaid läbi viia haldusreformi. Sarnaseid reforme oleks vaja ka EELKs.2011. aastal valiti kõigis EELK praostkondades praostid. Järgmised valimised toimuvad vastavalt kirikuseadustikule nelja aasta pärast ehk siis 2015. a. Praegu on paras aeg hakata mõtlema EELK struktuursete muudatuste peale, et need ei tuleks liiga ootamatult. Muudatuste struktuuri väljapakkujana tean, et on neid, kes seda omaks ei taha võtta. ...

Mõtteviis teeb rahva tugevaks

Merille HommikKui ma oma esimese kaplaniteenistust ja -tööd tutvustava loengu olin paarisajale sõdurile ära pidanud, võttis pataljoni ülem kuuldu omalt poolt väga kenasti kokku: «Teile võivad religiooniga seotud teemad tunduda praegu võib-olla küll võõrad ning harjumatud, aga pidage meeles, et kui te ühel päeval leiate end kaevikust, kuulid vihisemas ümber pea, siis suudate mõelda ainult ühele. Ja ...

Mõtteid Jumala sõnast

 Eks kõik inimesed on kuulnud sõna «piibel». Ollakse seda ehk pisut lugenud, sirvinud siit ja sealt ning pandud siis taas riiulisse. See raamat ei ole justkui avanenud ega endasse haaranud. See ei tähenda, et ta on surnud, kui meeli ei köida. Piibel hakkab elama siis, kui inimesel tekib igavikuline igatsus.Sõna valgustab meie elu ja teeb teatavaks, missugust elu Jumal meilt, inimestelt, ootab. Jumala sõna peaks olema iga inimese elu ...

Rohkem lapsemeelsust

Jumalat peab austama sellepärast, et ta on nii suur, ja last sellepärast, et ta on nii väike – on üks kirikuisa tarkus. Lastest rääkivatest kirjakohtadest just sageli ei jutlustata. Samas lapsed oma olekuga peavad jutlust meile, oma meelest suurtele.Välismaale lahkujad põhjendavad oma minekut väikese palga ja halva suhtumisega. Palga tõstmine on riigi võimuses, aga kutsuda meeleparandusele kiriku osa. Sel teemal on ka ...

Ma olen Tartu… ja Sina oled…

Hiljuti Tartus peetud maaelufoorumil tutvustasid maaülikooli õppejõud Eesti maaelu arengustsenaariume, mida küll ei saa pidada prognostilisteks, kuid millest on kahtlemata kasu, mõistmaks trende ja võimalikke arenguid ning leidmaks lahendusi eri valdkondade probleemidele.Eksperdid korraldasid ajurünnakuid, et selgitada välja n-ö liikumapanevad jõud, olgu need siis poliitilised, majanduslikud, sotsiaalsed, keskkonnaalased ...

Avatud, kuid mitte tuulemaa

Merille HommikPole parata: siinkirjutaja sõnavõtud teemal «Humanistliku kristluse manifest. Tänapäevase, demokraatliku ja avatud kiriku eest!» liginevad noaterale. Noatera nõuab täpsust, kuid keelab tasakaalutuse. Minusugused ei pea juhinduma sellest manifestist, sest ta ei ole kirjutatud meile; ta ei ole juhtnöör. Piisab, kui me saame temast aru, niisiis oskame selgitada, mis on humanism, mida tähendab ...

Milleks meile Niguliste?

 Seda küsimust on mulle viimaste nädalate jooksul korduvalt esitatud. Vastata saab erinevalt, sõltuvalt küsijast ja küsimuse alatoonist. Kui omandireformi seaduse alusel asuti tagastama õigusjärgsetele endistele omanikele või nende järeltulijatele nõukogude võimu poolt õigusvastaselt võõrandatud vara, kas siis küsiti tagasisaajalt, milleks sul on seda vara, mida tagasi antakse, vaja? Inimesed, kes ...

(Anti)operett kirikus

 Kuu aega tagasi kirjutas Andrus Kivirähk Eesti Päevalehe vaimukas kolumnis operetist ja selle vastandist – antioperetist, mis Eestis viimasel ajal üha enam ja enam populaarsust kogub. Kui operett on lustlik laulumäng või kaunis muinasjutt, mille tegelased on alati liialdatult rõõmsad, vihuvad tantsu ja lõõritavad laulu ning leiavad etenduse lõpus armastuse, siis antioperett kujutab maailma, kus kõik on ...

Ajakirjanikuks Jumala armust

On kaks tera, kas teha igapäevatööd põhimõttel «midagi peab ju tegema, et leib lauale jõuaks» või on see kantud sisemisest missioonitundest maailma paremaks muuta. Eesti kultuurilukku sügava vao kündnud Anton Jürgenstein (1861–1933), kelle 150. sünniaastapäevale pühendatud konverentsil ma laupäeval käisin, kuulus nende hulka, kes käsitlesid oma igapäevatööd seoses heaks ...

Vaikivast kirikust

Merille HommikKirikus on saabunud manifestide ajastu: internetist on leitavad humanistliku kristluse manifest, traditsioonilise kristluse manifest, humoristliku kristluse manifest, alkeemilise kristluse manifest… Avapaugu andnud manifesti koostajad sedastavad: «Me tahame algatada laiapõhjalist diskussiooni kiriku rolli ja võimaluste üle 21. sajandi Eesti ühiskonnas ning soovime, et see diskussioon oleks avalik.» Liikumise «Tänapäevase, ...

Ärge unustage suudelda hinge

 Hingedepäev lubab meil taas seista silmitsi hämmeldusega, et me ei oska hingest või hingedest midagi väga kindlat mõelda või öelda. Ometi on hingede aeg ja üldse kõik hingega seonduv meie rahvale mingil moel olemuslikult vägagi lähedane. On hing ju iidne läänemeresoome ühissõna, mis siinseile rahvaile on tähendanud elualget nii inimestes kui loomades ja kõiges muuski looduses. Ühtlasi ...

Kas meie tulevik on kirikumüürid infotahvliga?

 Koguduste juhatuseesimeeste konverentsi kava oli hariv ja huvitav. Meelde jäi teoloogiadoktor Urmas Petti loeng kristlike koguduste kujunemisest. Tähelepanu äratas ka kultuuriminister Rein Langi sõnum sellest, et riigi võimalused pühakodade renoveerimiseks vähenevad. On arusaadav, et riik pole võimeline kõiki muinsuskaitsealuseid pühakodasid rahastama ja korras hoidma. Kas sel ongi mõtet, kui kogudused vähenevad? ...