Ei soovi vastata!?
Suutsin leida tunnikese ja täitsin ära rahvaloenduse ankeedi oma leibkonna kohta. Üldiselt läks kõik ladusalt, kuid võttis siiski aega. Kõik küsimused eeldasid vastamist kas minu enda ütluse peale või pidin valima etteantud valimist sobivaima variandi. Paljutähendusliku erandina tõusis esile küsimus vastaja usu (religiooni) kohta. See oli ainus küsimus, millele ühe vastusevariandina võis valida: ...
EELK Usuteaduse Instituudi töös on pärast hiljutisi juriidilisi ning administratiivseid raskusi, vaevanägemisi ja ajakulu taas kätte jõudnud see argipäev, mis seisneb oma ülesande täitmises Jumala, kodukiriku ning eesti rahva ees. Kõik küll voolab, panta rhei, kuid instituut jätkab 1946. aastal saadud missiooni aidata koos partneritega ning sõpradega kodu- ja välismaal tagada EELK töötegijate ...
Aastavahetusel on meil kombeks vaadata tagasi ja edasi. Meenub ammune nõukogude anekdoot, mida olen üle aastate armastanud jutustada. Küsib kõrge ministeeriumiametnik teise käest: Milline oli Nõukogude Liidu tänavune majandusaasta? Vastab teine: Keskmine. Esimene tahab teada, kuidas seda keskmist tõlgendada. Saab vastuseks: Noh, halvem kui eelmine aasta, aga parem kui järgmine.Nüüd, euroala kriisi süvenedes, ei ole ...
Milleks meile meie armas instituut (UI)? Teoloogidena vahel vastame eitusi kasutades. Minu arvates ei saa akadeemilise teoloogia viljelemine olla enam UI peaeesmärgiks. Ilmselt ei olnud see nõnda ka ajal, mil meil olid doktorikool ja doktorandid. Praegune UI peab kindlasti arvestame sellega, et ta on rakenduskõrgkool, kus tulemuste hindamisel astuvad akadeemilise kompetentsi kõrvale kirikutööks vajalikud praktilised oskused, õppijate ...
Alustades pärast pikemat pausi taas Eesti Kiriku kolumnide kirjutamisega, jäin esialgu peatuma ime teemal. Ehk oli otseseks tõukeks ülemöödunud nädalal Eestisse jõudnud jumalaema Kozelštšani ikoon, mis püsivalt asub Helsingi Uspenski katedraalis ja on tuntuks saanud oma imelise tervendusjõu tõttu. 2010. aastal see ikoon varastati, pool aastat hiljem tunnistas varas teo üles ja näitas kätte pühapildi ...
On kulunud fraase, mis ikka ja jälle käibel: kunst peegeldab elu; näitleja on oma ajastu kroonik jmt. Tavaliselt «peegeldab» aga kunst triviaalseid asju, nt igapäevaseid labaseid suhteid, kas või abielukolmnurka, milles kisklemine ja armukadedus, tülid ja isegi mõrvad. Ja näitleja kui kroonik kujutab tihti sündmusi, millel ajaloo käigule või inimeste elule erilist mõju pole. Tegelikult on ju tähtis ...
Lagle Parek ütles Vikerraadio aastalõpuprogrammis ühe mõtte, mis väärib alanud aastal kindlasti kaasa- ja edasimõtlemist ning minu meelest ka omaksvõtmist. Ta manitses kõrgeid ametiisikuid, et nood ei valiks abilisteks mitte endale takka kiitvaid nõunikke, vaid vastu vaidlejaid, sest dispuut viib edasi. Tahaks, et Eesti kodanikud oleksid mõtlevad, pakuksid ideid, julgeksid neid välja öelda, julgeksid ...
Tuntud soomerootsi psühhoterapeut ja kirjanik Tommy Hellsten püstitab oma raamatus «Ohustatud inimene» küsimuse: kas inimlikkus on muutunud liiga kalliks? Ning vastab, et ühiskonna arenguid jälgides ei ole seda tõsiasja – nimelt inimlikkuse defitsiiti – võimalik eirata. Pangad õpetavad oma kliente suhtlema betoonseinaga või maksma arveid internetis. Remonditöökodades ajame asju ...
Jeesus ütles juutidele, kes temasse uskusid: «Kui te jääte minu sõnasse, siis te olete tõesti minu jüngrid ning tunnetate tõe, ja tõde vabastab teid» (Jh 8:31–32). See kehtib aga ka ajalike asjade juures: inimene, kes ei tea, kes ta on ning mis talle oluline on, pole ka vaba inimene mingis arukas tähenduses.3. jaanuaril 1920 kell 10.30 vaikisid Eesti Vabadussõjas relvad. Tuhandete ohvrite hinnaga oli eestlastest ...