Slava Ukraine
Esileht » Arvamused » Arvamus »

Numbrid ja inimesed

 Nelipühadeks valmistudes on põhjust tuletada meelde kristliku kiriku sündi. Apostlid täitusid Püha Vaimuga ning kõnelesid võõraid keeli, Peetruse jutluse peale võttis kolm tuhat inimest vastu ristimise. «Kõik usklikud olid üheskoos ja kõik oli neil ühine. Omandi ja vara nad müüsid ära ning jagasid raha igaühele sedamööda, kuidas keegi vajas. Nad viibisid päevast ...

Toimetuse kirjakast

Puhastati vaimset maailmaOlen põhiküsimuses üle-eelmises EKs ilmunud Villu Jürjo repliigiga «Lõhuti vaimset maailma» nõus – pühadust tuleb hoida. Samas mulle näib, et teed pühadusele tähelepanu juhtimiseks võivad erinevad olla. Vaimsusele ja pühadusele keskendumiseks vajab tänapäeva maailm nende kaitsmise kõrval ka valusate küsimuste esitamist ja tõstatamist. Võin oma ...

Kapist välja!

Ma ei tea, kui palju on Jumal teile teie elus andnud võimalusi aja mahavõtmiseks, refleksiooniks, tõusmiseks natuke kõrgemale argisest tasapinnast, et panna siis kokku veelgi terviklikum pilt. Aga kui on, siis kasutage seda kui suurepärast võimalust.Minul on see aeg just nüüd. Olen õnnelik ja tänulik, ehkki, parafraseerides esseemeistrit Ilmar Raagi, on seegi üsna aristokraatlik tegevus. Muide, kui uskuda Valmar Adamsit, ...

Kasvav avatus koostööle

 Head sõbrad, kallid õed ja vennad Kristuses. Ametisse õnnistamise järel võib kõnelda üsna mitmeti. Võib meenutada varem tehtut ja tegijaid. Võib püüda visandada mõningaid äärejooni tulevikuplaanidest. Loomulikult võib alati kuulutada Jumala sõna, eriti praegusel rõõmsal ülestõusmispühade järgsel ajal. Valida on raske. Siiski on selle kõne alustamist minu ...

Täidesaatva võimu usk

Merille HommikEsmaspäeval sai Vene Föderatsioon endale presidendiks taas Vladimir Putini ning aasta lõpuks selgub ka uus Ameerika Ühendriikide president.Nii Ühendriikides kui Venemaal on täidesaatev võim korraldatud nii, et ühe isiku kätte koondub oluliselt suurem võim, kui on kombeks Euroopa parlamentaarsetes riikides, kus valitsused sõltuvad koalitsioonipartneritest ja parlamentidest ning võimud on rohkem lahutatud ...

Vahel tuleb ütelda julgelt: Armas Issand, mul läheb väga halvasti

 Kui minult küsitakse, kuidas mul elu läheb, siis vastan vahel umbes nõnda: seni, kuni Tartus elab veel üks inimene, kes ei tunne Jumalat ega ole osa saanud tema armust, pean ütlema, et väga halvasti; kuid kui Tartus kas või üks inimene leiab Jumala ja päästmise, siis pean kindlasti ütlema, et elan väga hästi.Eks elus olegi rõõmud ja mured, kurbus ja õnn käsikäes. Nendel mõlemal on ...

Esiemadest tulevikutütardeni

 Internetis liikus mõni aeg tagasi selline kettkiri: «4aastaselt me mõtleme: ema teab kõike! 8selt: ta teab päris palju! 12selt: ema ei tea tegelikult kõike. 14selt: ema ei tea midagi. 16selt: ema ei eksisteeri. 18selt: ta on vanamoeline. 25selt: äkki ta siiski teab sellest! 35selt: enne kui otsustame, küsime ema käest. 45selt: huvitav, mida ema sellest arvaks? 75selt: ma sooviksin, et saaks küsida ema käest selle ...

Rahvale mõeldes, sada aastat ja kauem

Niisuguseid nädalaid, nagu oli eelmine, ei ole sageli. Ühtpidi nädal nagu iga teine, kus esmaspäevale järgneb teisipäev, ühele tööle järgmine ning sinna vahele mahub killuke puhkust. Ometi jäävad need päevad eriliselt meelde. Neis heiastub igavik, mille algus on kauge aja taga ja lõpp kuskil tundmatuses.Eesti filmi sajandiauhindade galal Tartus esmaspäeval ütles parimaks filmiks tunnistatud ...

Uut peapiiskoppi oodates?

Merille HommikAssessor Mati Maanas kirjutas meie lehes (11.04) ootustest, mis on seotud võimaliku haldusreformiga kirikus, ning leiab, et selles plaanis tuleb tõenäoliselt oodata uue peapiiskopi ametiaega ja otsuseid. Äsjasel kirikukogul on palutud kaadripoliitikaga tegeleval piiskop Einar Soonel oma ametis jätkata. Kas mitte samasugust ettepanekut ei tehta peapiiskopile kahe aasta pärast? Oma sõnavõtus kirikukogul, nii nagu varem ka avalikus ...

Valimised – keda see huvitab?

 Käesoleva aasta lõpus või hiljemalt uue aasta alguses peavad kõik EELK kogudused viima läbi juhtorganite (nõukogu, juhatuse, revisjonikomisjoni/revidendi ja sinodisaadikute) valimised. Kuigi see tundub olevat rutiinne ja tavapärane tegevus, ei ole see siiski midagi, millesse võib suhtuda kergekäeliselt või pinnapealselt. Iga koguduse praegune juhatus ja nõukogu peavad tõsiselt kaaluma, milline saab olema uue ...

Ons sookvoodid sõge idee?

 Ideed on «sõgedad» (Tõnu Lehtsaar, «Kui sõgedus tuleb võimule, saab hälvikust normaalne», Delfi, 24. aprill 2012) vaid siis, kui kellelgi jagub võimu kehtestada tõeseid ideid nii, et alternatiivid muutuvad sõgedaks. Kui mingi idee üle juba arutatakse, peab ta vähemalt ühe arutleja jaoks olema mingil põhjusel osutunud normaalseks ka siis, kui ta kõigile ülejäänutele tundub ...

Uus kevad, ikka teisiti

Kuidas võivad ühed luuleread oma elu elama hakata, muutudes põlvkondadeüleseks ning paljusid kõnetavaks, seda näeme Henrik Visnapuu Sel aastal tuleb kevad teisiti põhjal. Noor inimene sobitab selle oma elutuhina pidemeks, küpsem annab riimile oma käsitluse. Ka pühapäevaõhtune ETV uudisteankur lõpetas nädala kokkuvõtte eelnimetatud värsiga. Pakkudes nädala sündmusteks oma valikut, ...

Lõhuti vaimset maailma

Inimese tundlikkus on kultuuri küsimus, elukogemuse tulem ja ilmselt ka geneetiline pärand. Millest üks läheb märkamata üle, võib teisele olla ületamatu lävepakk.Illustreeriksin näitega. Navitrollal on päris kena ja südamlik maal «Jäneste jõuluöö». See kujutab keset talvist metsa heleda leegiga põlevat kirikut, mille ümber on jänesed kogunenud end soojendama. Kordan veel, ...

Kahetsus kui värav

Merille Hommik Kui veniva kevade kestvad jahetuuled üle mu koduküla tuhisesid, toomata mesilaaeda helgavat soojust, siis puid pliidi alla pistes mõtlesin tahes-tahtmata kõiksuguseid kõiksusemõtteid. «Igavikulised asjad on vaid elu, surm ja armastus,» arutleb külla tulnud sõber. «Kõik muu on kiirelt mööduvad nähtused.» «Võib-olla üksnes elu ja surm?» täpsustan. «Kui kõnelda inimlikest tähistest, siis ikka armastus ka, ilma selleta laguneks kõik koost, siis ei saaks aru, kas midagi ...

Ajamärgid

 Koostades kirikukogu istungjärguks EELK aastaaruannet, tajusin taas, kuivõrd oluline on mõtestada oma tegevust läbi suurema terviku. Meie isiklike saavutuste ja nurjumiste taustal terendab paratamatult küsimus, kuhu liigub maailm, mis ootab Eestit, milline tulevik on kirikul. Kas kuulata eduapostlite – S. B. Shaw' tabav väljend – või vanatestamentlike hädaprohvetite hääli? Mida näitavad ajamärgid? Milline on meie ...