Muinsuskaitsekuu avamisel 18. aprillil Tallinna Katariina kirikus ütles kultuuriminister Rein Lang: «Tahaksin siit teha üleskutse Tallinnale, et teeme ühe konkreetse asja ära aastaks 2015, millal täitub 800 aastat sellest päevast, mil paavst Innocentius III pühendas Liivimaa ja Eestimaa neitsi Maarjale. Teeme selleks ajaks korda selle Ladina kvartali niimoodi, et dominiiklaste klooster ja Katariina kirik oleksid avatud kultuuri- ja ...
Paarkümmend aastat tagasi esmakordselt kirikukoori laulma minnes kuulsin koguduse pastori tervitussõnavõttu uue koorihooaja alguse puhul. Ta rääkis, kui tähtis on Jumalale kiitust laulda ning et pole üldse oluline, kui laitmatult ja tehniliselt puhtalt laul kõlab, peaasi, et lauldakse südamega. Olin nõus sellega, et süda tuleb esikohale seada. Aga kas tõesti võib Jumalale laulda ükskõik kuidas, ...
Olen peaaegu kolm kuud viibinud väljaõppes, mis on suurelt osalt sisaldanud mitmesuguseid harjutusi metsalaagrites ning tegutsemist maastikul.Hoolimata tihedast päevakavast oli vahel hetki, kus õnnestus erinevaid mõtteid ning emotsioone endast läbi lasta: vahipostil und tõrjudes ja külma trotsides, objektiluuret tegevaid kamraade oodates, varitsuses vastase vastuvõtmiseks valmistudes. Peamiselt käis tihe ...
Mõnikord ma mõtlen, mis tunne oleks olla viimane eestlane maailmas. Olukorras, kus maksud ja poliitika tunduvad viiendajärgulised, kus alma mater pulseerib innovatsiooni laineil omasoodu ning kus rahvuse püsimisest enam ei räägita.Kindlasti oleks sel viimasel eestlasel oma raske koorem kanda, tähelepanu pälvida ja sõnum öelda. Seda sõnumit isegi oodatakse. Millest võiks too inimene oma lugusid jutustada? Kas manab ...
Kirikus aetakse läbi piskuga ja ollakse rõõmsad ning tänulikud iga annetaja üle. See, mis üksikule võimatu, on koostöös, koosmeeles ja ühiselt panustades alati võimalik Jumala abiga.Eks ole meie kiriku lehe Eesti Kiriku väljaandminegi üks suur ühistöö vili, mis ilma tellijate ja rõõmsate annetajate toeta ilmuda ei saaks. Oma lehte panustab igal aastal eelarve kaudu kirikuvalitsus ja ...
Eelmise nädala teisipäeval algas Silver Meikari artikliga («Vaikijate valik on ausus või häbi», Postimees, 22.05.2012) avalik arutelu erakondade rahastamise seaduste, reeglite ja reaalsete (ümbrikus või kilekotis liikuvate «anonüümsete» annetuste) praktikate üle. Seejärel on avalik arutelu kulgenud kui Mehhiko seebiooperis. Igal õhtul saab meedia vahendusel jälgida, milliste sõnumite ja ...
Mitte väga tihti, aga vahel ikka on Jumal mullegi kinkinud hetki, mil enese üle järele mõelda. Mõelda oma mõtlemistele ja ütlemistele. Mida olen tähele pannud, on see, et sageli on teemaks, kuidas asjad peaksid olema või mida tuleks veel teha. Sellega kaasneb muidugi arusaam, et enamik asju on nii või teisiti tegemata jäänud või siis pole need kõige paremini õnnestunud. Ühesõnaga negatiivne. ...
Olen paarkümmend aastat õpetanud teoloogiatudengitele tänapäeva eesti keelt ja pedagoogilisi aineid ning teinud seda vankumatus usus, et meie kultuuris sündinud ning täpselt normeeritud eesti kirjakeel on püha ja puutumatu. Paraku arvavad mõned usumehed teisiti ja töötavad mulle irooniliselt vastu, teatades suure seltskonna ees justkui minu kiusamiseks, et nemad kirjutavad ikkagi Piibel, Vana Testament, Uus Testament, Suur ...
Kuigi siinses rubriigis peaks kirjutama möödunud nädalal toimunust, võtan vabaduse rääkida pisut varasemast, nimelt Eesti Ajalehtede Liidu korraldatud žanriseminarist. Ettekanded sellel olid suurepärased ehk siis õpetlikud ja nende mõju pikemaaegne. Kui viisteist aastat õpetati uudislugu kirjutama ühtmoodi, mida peetakse klassikaliseks, siis paari aastaga on muutunud nii olud kui lugejad. Seepärast rõhutas ...
Oma artiklis «Täidesaatva võimu usk» (EK nr 21, 9. mai) käsitleb Alar Kilp küsimust, mille suhtes on siinkirjutaja pigem ettevaatlik kui radikaal. Selle küsimuse võib sõnastada järgmiselt: milline on suhe ilmaliku võimu ja usulise põhimõttekindluse vahel? Esimest kannab näiteks kehtiva seadusandluse loomine ning tema kaitsmine. Teine rajaneb mingil vaimsel õpetusel või arusaamal – näiteks et ...
Jeesus tõusis pärast ristilöömist kolmandal päeval surnuist üles, veetis seejärel 40 päeva oma jüngritega ning läks tagasi Isa juurde. Nendele pöördelistele sündmustele järgnes nelipüha ning täitus Jeesuse tõotus: «… te saate väe Pühalt Vaimult, kes tuleb teie üle, ja te peate olema minu tunnistajad …» (Ap 1:8). Traditsiooniliste juudi pühade kalendris oli ...
Kui laastavad võivad olla inimestevahelistest suhetest võrsuvad konfliktid, sellest räägivad üsna mitmedki lood kas või pühakirjast. Nii Kaini ja Aabeli kui näiteks Taaveti ja hett Uurija või siis ka Ristija Johannese ja kuningas Heroodese ja Heroodia suhetekolmnurgast võrsunud tüli kibedate viljade hoiatavad näited ei tohiks meidki julgustada üleolevalt suhtuma küsimustesse, mis puudutavad konflikte. Kui ...
Apostlite tegude raamatu teise peatüki alguses kirjeldatakse sündmust, mida me tähistame nelipühana. Toonaste osalejate jaoks oli see täiesti otseses mõttes kõige vaimustavam ja vägevam sündmus elus. Just sellest kogemusest sündis kirik. Arvutud inimesed on läbi ajaloo seda aga taas kogenud ning nõnda on ka kirik taas sündinud.Vaimustuse vaibudes teevad kõik inimeste ühendused paraku läbi ...
Laupäevane muuseumiöö kutsus rahvast tasuta ja avatud ustega. Ja kino sai ka. Haapsalu lossikirikus, kus järgmiseks päevaks oli 900 külastajat kokku loetud, oli vahest kõige rariteetsem 1939. aastal rootslaste poolt üles võetud jada värvilisi (!) dokumentaalkaadreid nende külaskäigust Läänemaale baptistikoguduste suvepäevadele. Film kingiti 1993. aastal arhitekt Tõnis Padule, kes lasi selle ...
Meie kaheteistaastane koer on oma tõu ainus esindaja. Viimati marutõve vastu vaktsineerides kiitis loomaarst kõrges eas peni eeskujulikku kehalist vormi, klaari silmavaadet ja küüniseid, mis pehmed kui kutsikal. Moes on kõnelda, et inimene peaks alati ja kõiges kuulama oma südame häält, aga enamasti võetakse seda alles siis tõsiselt, kui soovitajaks on kardioloog. Koeral pole tervisenõustajat vaja, ta viibib ...