Nädala pärast toimuv EELK vaimulike konverents hakkab üle tüki aja arutama jälle küsimust, mille lahendamine kuulub tema otsustusvaldkonda: jumalateenistuse korraga seonduvat. Antud juhul siis jumalateenistuse korra ühtlustamist. Tegu on kiriku jaoks olulise teemaga ja assessor Marko Tiitus on esitanud piiskoplikus nõukogus heakskiidetud EELK ühtse peajumalateenistuse korra, mis soovitakse lisada uude lauluraamatusse.  Kirikuinimestele on alati küsimuseks, kas ...

Kirikukellad, küünalde sära, jõululaulud ja Jeesuslapse sünd evangeeliumis ning loodetavasti meie südames on selleks aastaks seljataga. Tänavuste pühade ajal olid minus üheaegselt kohal kaks pilti. Ühte väljendab väga ilmekalt Viivi Luik raamatus „Seitsmes rahukevad“. Ta kirjeldab seal II maailmasõja järgse lapse magusanälga, mis tänapäeval on enamusele tundmatu, ehk nälga, „mis pigistas luid ja konte, surises pealae all ja torkis silmaterades“. See nälg viis lapse ...

Jõulukirikus tuttavate ja armsate jõulukoraalide laulmise vahel kõlav jõuluevangeelium puudutab kõiki hingekeeli. Silme ette kerkivad kujutluspildid lõkketule ääres end soojendavatest karjustest, kelleni jõuab taevane inglikoori laul Jumala aust ning rahust maa peal, millest inimestel on hea meel. Seekordsed jõulud ei saabu meie maailmajaos paraku rahuga maa peal, sest Ukraina kannatab Venemaa agressiooni all ning sõjarahutus tungib sealt, kuhu pommid kukuvad, veel ...

Eesti Kiriku lugejate lemmiklaul Jõulupühade oluline osa on jõululaulud. Laul ühendab, laul kiidab, laul toob jõuluevangeeliumi lähemale ja mõnikord oskab meie südame avada erilisel viisil. Toimetus võttis nõuks välja selgitada, missugune kiriku laulu- ja palveraamatu (KLPR) jõululaul on meie lugejatele kõige hingelähedasem. Eesti Kiriku Facebooki lehekülje kaudu toimunud küsitluse tulemus oli järgmine: 1.-2. Püha öö (KLPR 32) Oh sa õnnistav (KLPR 29) 3. ...

Mis aitab teis tekitada jõulutunnet? Hillar Irves, sportlane, Võhandu maratoni peakorraldaja: Kuna mul endal on sünnipäev vahetult enne jõule, 22. detsembril, siis tubased tegevused ja lauas istumine muutusid üksluiseks. Tekkis soov metsa minna. Helistasin ärksamad sõbrad läbi ja ütlesin, et 25. detsembril lähme Haanjasse ning vallutame 20 Eesti kõrgemat tippu. Kes tahab, tulgu kampa. Matk sai alguse 16 aastat tagasi väiksele sõpruskonnale korraldatud ...

Lapse jaoks on loomupärane uskuda muinasjuttudesse ja võlukunsti. Metsad ja puutüved on täis trollide ja päkapikkude elupaiku. Haldjad ja inglid lendavad õhus ja kaitsevad meid kurja eest.  Siiralt ja loomulikult võivad lapsed rääkida kohtumisest jõuluvanaga ning sellest, kuidas ingel talle kindasse puges ja külmast kangeid sõrmi soojendas. Jõuluaeg on imede aeg. Kust mujalt me jõuluimet otsida võiksime kui mitte kirikust? Esimese advendi paiku käisid ...

Aasta viimane kuu tuletab meelde, et kogudused ootavad oma liikmetelt iga-aastast liikmeannetust. See on oluline sissetulek, millele koguduste igapäevane elu toetub. Seetõttu tundis Eesti Kirik huvi, kas meie lugejad on juba oma liikmeannetuse (mõnikord nimetame seda ka liikmemaksuks) teinud. Küsitlusele vastamine oli anonüümne ja saime 153 vastust. Täname kõiki Eesti Kiriku küsitlusele vastanuid! Ilmnes, et 70% vastanutest on teinud oma liikmeannetuse või teevad ...

Peapiiskop Urmas Viilma väljendas viimasel kirikukogul peetud kõnes muret selle üle, et kirikuliikmed vananevad, uue põlvkonna juurdekasv on aga kesine. Ta juhtis tähelepanu sellele, et kogudused peaksid arengukava koostades silmas pidama just orienteeritust noortele.  Koguduste arvulisi näitajaid uurides selgub, et koguduse paiknemine linnas ei anna garantiid noortetööks. Mõnes maakoguduses võib aastaid koguneda kiriku juurde innustunud noori. Mida olukorrast ...

„Kuni laste ja noorte puudumist kogudustes ei teadvustata ega astuta ühtegi sammu selle probleemi lahendamiseks, kasvõi niipalju, et plaani pidada või paar ajurünnakut korraldada, asuvad kogudused peagi end sulgema,“ nentis peapiiskop Urmas Viilma oma traditsioonilises sõnavõtus eelmisel nädalal toimunud kirikukogu istungjärgul. Kõneleja toonitas, et sellise stsenaariumi korral toimub see koguduste, mitte kirikuvalitsuse initsiatiivil.  Selgitades olukorda meie ...

Pöördun raske südamega. Olen rahulolematu, sest ei ole nõus viimase rahvaloenduse tulemusega, kus öeldakse, et Eesti ei ole enam luterlik maa. Öeldakse, et Eesti on õigeusklik maa ning et luterliku kiriku osa ei ole enam justkui üldse määrav. Mina olen 83aastane. Elupõliselt kiriku liige. Kuulun Rapla kogudusse ja loen kirikulehte ning hoian ennast kirikus toimuvaga kursis. Minu perekond on selle kiriku liikmed. Minu tuttavad ja sõbrad on selle kiriku liikmed. Meid ei ole ...

Millise kogemuse andis sulle võimalus vaimulikuna läbi lõppeva kirikuaasta igal nädalal Eesti Kirikus lugejatele avada eeloleva pühapäeva kirjakohta Piiblist?  Meelis-Lauri Erikson, Kadrina koguduse õpetaja: Kõigepealt võimaluse kirjakoha üle mediteerida, mida ju nagunii teen, kuid üks asi on selle üle mõtiskleda, otsida ja leida sealt tuuma, Sõna, mis kõnelema hakkab, ja teine asi see oma sõnadega välja öelda. Ja hoopis kolmas asi on mõtted kirja panna, ...

Käesolev aasta on seoses Ukrainas toimuvaga nii mõnelegi toonud meelde meie maa ajalugu, on hakatud mõtlema ja rääkima üha enam väärtuste üle. Kerge on hävitada, aga kui palju vaeva peab nägema ülesehitamiseks! 1941. aasta 14. juulil hävis II maailmasõjas EELK Põltsamaa kirik ja sellega koos kõrvaloleva lossi peahoone.  Praegu, üle kaheksakümne aasta hiljem, käivad hoogsad taastamistööd lossikompleksis. Kiriku taaspühitsemisest ja uuesti kasutusele võtmisest möödus ...

Kord lugesin üht lugu, kuidas keskaegne rüütel läks laia maailma tõde otsima. Kui ta jõudis seitsme maa ja mere taha, leidis ta tõe üles, aga tõde oli kole, mitte ilus. Kui lugeda 2021. aasta lõpust kuni 2022. aasta alguseni toimunud rahva ja eluruumide loenduse tulemusi, mis puudutavad religiooniga seonduvat, siis need ei rõõmusta, aga ei saa ka öelda, et maailma lõpp oleks saabunud.  Mida me saame rahva ja eluruumide loenduse andmetest teada? 58% ei peaks omaks ...

See oli just oktoobrikuu lõpul 83 aastat tagasi, aastal 1939, kui Eestile oli Nõukogude Venemaa peale sundinud nn baaside lepingu ja algas Eesti annekteerimine. Olin nelja-aastane. Istusin Tartu Pauluse koguduse pastoraadi 2. korruse aknalaual ja vaatasin Riia tänavale. Arvatavasti oli isa mind sinna kutsunud ja aknalauale tõstnud. Riia tänavat mööda voolas raudtee silla poolt all-linna poole lõputu Vene sõdurite rivi. Kas kõrvuti astus neli või viis sõdurit, ei suuda ...

Saabunud on hingedeaeg. Viimastel aastakümnetel on hingedepäeva (2. november) tähistamine üha suuremat eluõigust leidnud. 1990ndatel ja enne seda oli luterlastele enam omane oma lahkunuid mälestada surnutemälestuspühal ehk siis viimasel kirikuaasta pühapäeval (sel aastal 20. novembril). Praeguses kirikukalendris tunneme seda igavikupühapäeva nime all. Küsisime oma lugejatelt, millise valiku on nemad teinud. Küsitlusele vastati 46 korral ja vastamine oli anonüümne.