Tartu Pauluse kirikus pühitseti krüpt ja kolumbaarium
Täna pühitseti Tartu Pauluse kiriku krüpt ja kolumbaarium. Krüptis ehk keldrikorruse väikeses saalis saab korraldada mitmesuguseid üritusi, kolumbaarium on aga ruum, kuhu saab paigutada lahkunute tuhaurnid. Rekonstrueerimistööd Tartu Pauluse kirikus käivad juba mitmendat aastat, nüüd on jõutud ühe olulise tähiseni - pühitsetud ja avatud on kiriku krüpt ja kolumbaarium, vahendasid ERRi raadiouudised. "Krüpt on saal, mille oleme loonud nii, et seal oleks võimalik ...
Raamatumessil Moskvas
Kirjastaja Urmas Tamm Johannes Esto Ühingust üllatus Moskvas rahvusvahelisel raamatute näituslaadal vaimulike raamatute rohkusest.
«Kaasajastatud VDNH (rahvamajandussaavutuste näituse) väljaku paviljonis hõivas vaimulik sõna kümmekond boksi: õigeusukiriku Moskva patriarhaat suure valikuga, mitmed kloostrid. Pakuti piibleid, selle selgitusi, usukannatajate lugusid jmt,» rääkis Urmas Tamm. «Kiriku pärand 1917. a eelsest ajast on taas välja antud, nii ...
Haapsalus käisid neljapäeval naispastorid Euroopast, Aasiast ja Aafrikast, kes peavad Tallinnas rahvusvahelist naisteoloogide konverentsi.
Saksamaa Kurhessen–Waldecki maakiriku partnerkirikute naisteoloogide ühendus koguneb iga nelja aasta järel ja nüüd jõudis võõrustamise järg Eesti kätte.
Naisteolooge tuli Eestisse Lõuna–Aafrika vabariigist ja Namiibiast, Indiast ja Saksamaalt kokku 11, Eestist on samuti kümmekond osalejat.
Nädal aega kestval ...
Urmas Petti soovib (Eesti Kirik 5.9.2012), et talle vastu vaieldaks. Püüan tema palvet täita. Sest muidu nii taibukas autor on sisse lasknud mõned konarused.
Petti meelest on «võimalik, et kirik hülgab/salgab Kristuse (minnes näiteks kompromissidele riigivõimuga) ja usklikul polegi enam muud teed pääsemisele kui kirikust välja pääsemine». See kõlab küll veidralt. Kristuse salgamine/hülgamine tähendab tema jumalinimliku loomuse (1Jh 4:1–6) või siis ülestõusmise eitamist (1Kr ...
Mitmel korral olen mõelnud, miks siis, kui keegi kasutab avalikus esinemises või väitluses ristiinimesele omast sõnavara, on arutelu häiritud ja liig sageli räägitakse üksteisest mööda.
Olen poliitikas osalenuna täheldanud, et kui partei, organisatsiooni või brändi nimes esineb sõna «kristlik», võib see valijaskonna arvukat osa eemale peletada. Nentides seda kui tõsiasja, peab olema järjekindel – et kui juba osaleda erakonnas, kandideerida kuhugi, siis tahad kõik võimalikud ...
Miks ei võiks murdekeelne jumalateenistus muutuda meie kirikus sagedasemaks nähtuseks, mõtlesin pärast võrukeelset jumalateenistust Hargla kirikus paar nädalat tagasi, mis toimus Kaika suveülikooli raames ja tõi sealse pühakoja üle pika aja taas kirikulistest täis.
Tänavuse suveülikooli rektorina teadsin alguses peale päevade kava kokku pannes, et kirik leiab selles oma koha – oleks olnud kohatu jätta pühakoda, mis ajalooliselt on olnud kihelkonna keskpunkt, plaanidest ...
Juba pikemat aega on mul südamel küsimus, kuidas mõtleb kooliõpetaja nendel teemadel, mis jäävad tema ainest üldse välja või mida ei õpetatagi – ja mis sellegipoolest üldist hariduspilti ning inimsuhteid kujundavad. Sotsiaaldemokraatia ei ole õppeaine, aga ometi kuulub ta meie ellu ka sel juhul, kui me teda ei poolda.
Minnes veelgi konkreetsemaks: kui Hugo Treffneri gümnaasiumi religiooniõpetaja, sotsiaaldemokraat Toomas Jürgenstein läheb tundi, kuidas ta siis hakkab ...
Naisteoloogid kogunevad Tallinna
Ühendus Naised Teoloogias võõrustab 3.–10. septembrini Eestis toimuval rahvusvahelisel naisteoloogide seminaril viie maa kirikute esindajaid.
Ingliskeelsel seminaril, mis peetakse usuteaduse instituudis, kõneldakse ühiskonnas ja kirikus toimunud muutustest ning naiste osast selles. Otsitakse ka erinevaid võimalusi positiivseks arenguks.
Kaks päeva on ette nähtud koguduste külastamiseks.
Tehke terveks haiged
Nelipühikiriku Tartu ...
Umbes aastal 30 ütles Issand Jeesus Kristus pühal maal oma jüngritele: «Minge siis, tehke jüngriteks kõik rahvad, ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse ja õpetades neid pidama kõike, mida mina olen teil käskinud! Ja vaata, mina olen iga päev teie juures ajastu lõpuni.» (Mt 28:19–20)
Milline nägi toona välja meie armas maalapike siin Läänemere kaldal? Ei kaunistanud seda ükski kirikutorn. Ei toetanud jõulutunde kujundamist altar. Ei tuntud tol ajal kirikulaule, mis ...
Varasuvel enne lehepuhkust kerkis järjekordselt üles suur- ja väiketähe kasutus kristlikes tekstides otseselt kristlikku tähendusmaailma hõlmavas kontekstis.
Otsa tegi karmisõnaliselt lahti keeledidaktik Toom Õunapuu («Aabits ja piibel», EK 30.05), sellele reageeris Malle Pärn («Kas suure või väikse tähega?», EK 20.06). Sama teemat on kirikulehes varemgi käsitlenud Sirli Lember («Kas Toimetaja on väärikam kui toimetaja?», EK 15.02) ja Rita Puidet paar aastat tagasi ...