Aastal 2017 ning sellele järgnevatel aastatel tähistab evangeelne kristlaskond refor­mat­siooni 500. aastapäeva. Re­for­matsioon oli kiriklik-ühiskond­lik ja vaimne algatus, mis leidis üleilmset vastukaja ning mille mõjud ulatuvad tänapäeva. Martin Lutheri isikul ja tegevusel on selles eriline koht. Lutheri kriitikaga patukustutuskirjade vastu aastal 1517 ning diskussiooniga tema 95 teesi üle kaasnes tohutu veenmisjõuga liikumine, mis kiriku uuenemist kiirendas, süvendas ...

Eesti Kirikus ilmus (3.10.2012) usutlus teadus- ja haridusministeeriumi asekantsler Kalle Küttisega, kus avaldati religiooniõpetust, filosoofiat ja kultuurilugu õpetanud koolide arv. Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) andmed võimaldaks näidata ka eraldi filosoofia, kultuuriloo ja usundiõpetuse ainet, koguni eristada usuõpetust, religiooniõpetust ja usundiõpetust õpetavad koolid. Kuid need arvud ei vasta tegelikkusele. Mitmeid koole, kus tegelikult ainet õpetatakse, pole ...

EELK diakooniahaigla hospiitsosakond on tegutsenud juba kümme aastat. 6. oktoobril võõrustas diakooniahaigla hospiitsosakonna toetajaid, partnereid ja sõpru ning vabatahtlikke Eestist, Norrast ja Soomest. 7. oktoobril, rahvusvahelisel hospiitspäeval kogunesid mälestusteenistusele need, kes on hospiitsosakonnast oma lähedase viimsele teele saatnud. Diakooniahaigla juhataja Jelena Leibur sõnas, et kui kümme aastat tagasi ei teadnud Eestis keegi, mis asi on hospiits, siis ...

On hämmastav, kuidas Martin Lutheri ideed keelest ja haridusest on tegelikult saanud eestlaste mentaliteedi osaks, vähemasti kuni XX sajandi lõpuni: nimelt eestlaste kindlad ideaalid olla «raamaturahvas», «hariduseusku» jne. Ka Jakob Hurda veendumus, et väike rahvas peaks suureks saama vaimus, on ju tegelikult luterlik. Hämmastavam veel, et Lutheri teoseid pole peaaegu üldse eesti keelde tõlgitud, kuigi me oleme juba varsti 500 aastat luterlik maa. Ühest küljest piinlik, ...

Põhjusi, miks ma seni olen kirjeldanud konservatiivsust II maailmasõja järgse Saksamaa näiteil ehk Adenaueri ajastu kaudu, on mitu. Siinkohal on nendest ehk tähtsaim sõja lõpetamine Saksamaal endas – protsess, mis pole lõppenud olevikuski, sest Saksa Liiduvabariigi territooriumil asuvad veel Briti väed ja Ameerika tuumarelvad. Kuna konservatiivsuse üheks nurgakiviks on usk Jumalasse, aga samas olid just saksa konservatiivid väga aktiivsed Euroopa ühiskodu rajajad, siis ei ...

Öeldakse, et elu ise õpetab inimesi. Oma kogemuste najal. Ja ometi on tark tegu osa saada kaasinimeste õpetustest ja selle eest tänulik olla. Mu ema tavatses ikka ja alati öelda: lahenda asju ainult heaga. Võib-olla seepärast peangi ma heaolemist lausa loominguks... Elulaadiks! Ning arvan, et ühiskonnas tuleb rohkem võidelda kurjusega. Näiteks koolivägivallaga. Mitte koolis ei õpi noor inimene kurjust. Esimene pisik on siiski saadud kodust. Aga kurjus ei ole ju ometi ...

Lähenev lõikustänupüha seostub mul millegipärast meile kõigile nii tuttava ja aktuaalse arstide streigiga. Ega otsest seost justkui polegi, sest sõnad «lõikus» ja «tänu» loovad tahes-tahtmata mõtlemisainet mis tahes sündmuste või elualadega. Ühelt poolt kokkuvõtete tegemine tööküllaste kuude «saagi» kohta, teisalt hinnang sellele – ehk siis rahulolematus või tänu. Praegu käimasolev streik on tekitanud minus kahetisi tundeid. Õpetajad tegid kunagi juba n-ö otsa lahti ja ...

Septembri keskel toimus siitpoolt vaadates suisa Eestimaa teises otsas Maarja-laulude festival. Nimelt osalesid 2007. aastal alguse saanud kirikumuusikaüritusel kaks Saaremaa koori – Kuressaare Laurentiuse segakoor Sauer ja Kärla koguduse naiskoor – Narvas toimunud koorikonkursil. Festivali raames toimus konkurss teist korda. Huvitava faktina väärib mainimist seegi, et kuuest osalenud laulukollektiivist kolm olid saartelt. Meie kooridele pakkus konkurentsi ka Pühalepa ...

Tartu maakonnaliinil vaatlen hapraid, alatoidetud moega koolilapsi, kes bussi tulevad, et pärast koolipäeva koju sõita. Nad lähevad maha metsavahelistes nõudepeatustes, nende kodu lähedal polegi võib-olla teisi maju peale kodumaja. Poodigi mitte, hea kui on bussipeatus. Nad on vaiksed, rõhutud olemisega, sageli riideis, mis neile suured. Poistel «kohustuslik» dressipluusi kapuuts või pesemata suusamüts üle silmade veetud, suitsupakk taskus haisemas. Mood, mis tekkis ...

Jeesuse kuulutustöö algas väga lihtsa sõnumiga: «Aeg on täis saanud ja Jumala riik on lähedal; parandage meelt ja uskuge evangeeliumisse!» Kõik peamine on selle lausega ära öeldud: Jumala riigi lähedus ja sinna jõudmise kaks tingimust – meeleparandus ja usk evangeeliumisse. Meeleparandusest Ongi kogu teoloogia ilma mahukaid köiteid täitva keerulise sõnastuseta. Jääb vast üle avada sõna «evangeelium» tähendus, mida on teinud küllalt selgelt prof Elmar Salumaa: «Mõiste ...

Kärla põhikool sai 100. aastapäeval endale lipu, mis pühitseti Kärla kirikus. Varahommikul ruttasin Kärla parki peo peaproovi. Olen kiriku naiskoori laulja. Olles saja-aastaseks saava Kärla põhikooli vilistlane ning õpetanud üle 45 aasta samas koolis lapsi lugema, kirjutama, maalima, aimasin ette rõõmsaid kohtumisi. Äratundmisrõõm Seekord ei olnud mul kokkutuleku organiseerimise kohustust ja sain pakutut täiega nautida. Registreerimislaualt ulatati nimesilt rinda ja ...

Heino Noor on tõstatanud kirjutises «Rudjutud pilliroogu tallates» (EK nr 27/28, 20.6.2012) väga olulise küsimuse. Ta protesteerib selle vastu, et isegi kantslist kuulutatakse, et inimsusevastased kuriteod meie rahva kallal on Jehoova karistus. See probleem on ka mind puudutanud. 14. juunil Tartu Pereraadios peetud hommikupalves ei pääsenud ma sellest mööda, et küüditamise mälestuspäev leinalippudega ei anna mulle rahu. Paneksin küll lipu välja, aga mitte leinalipuna, sest ...

Uurisin läbi tekstid jumal.ee kodulehel selle suve julge ja jõulise Kristuspäeva järgse, nüüd avalikkusele suunatud evangelisatsioonikampaania kohta. Jõudsin arusaamisele, et meedias toimuv arutelu käib mitte ainult üksikjuhtumite üle, vaid võib anda märku maailmavaatelise ja sümptomaatilise ning mingi muugi probleemi olemasolust. Üksikjuhtum võib olla see, et mõnel meist on mingi infokild jäänud märkamata või mõni Eesti kirik, kogudus või vaimulik ei ole informeeritud ...

Ajakirjanduses on spekuleeritud, et 1. oktoobril algav tervishoiutöötajate streik võib jätta arstiabita tuhanded abivajajad. Arusaadavalt on see tekitanud ühiskonnas palju muret. Kuidas Teie Kristlike Arstide Ühenduse liikmena suhtute planeeritavasse tööseisakusse ja kuidas kommenteerite eelnimetatud oletust, et streigi tõttu jäävad hädalised abita? Katrin Luhamets, Eesti Kristlike Arstide Ühingu juhatuse liige, perearst: Eesti Arstide Liidu poolt planeeritava streigi ...

Titta Hämäläinen (fotol) EELK Laste- ja Noorsootöö Ühendusest rõõmustab, et jälle koguneb suur grupp noori, kes tahavad uurida Piiblit. «Alustasime nädalavahetusel ja koguneme septembrist maini üheksal nädalavahetusel,» ütleb ta. «On hea meel, et eelmise aastaga võrreldes on rohkem kogudusi esindatud. Töövormiks on laager, kus elatakse ühiselt, esinevad lektorid, palvetatakse koos ja arutletakse.» Oodatud on 17–27aastased noored. Osa tõsiseid noori pole oma kutsumust ...