Üldiselt mitte kuigi vana, alla 70se seni tegusa inimese läbipõlemine ühes kiire sattumisega tarbijast-maksumaksjast hoopis abivajajaks juhtub enamasti äkitselt. On ka õige, et ette hädaldamisest kasu pole ja planeerida oma elu lõpuni ei saa mitte keegi, kuid tänapäevaseid tendentse vaadates võib midagi siiski aimata. Põhiliselt seda, et järgmise kümnendiga kasvab abivajajate hulk veelgi ja et abistajate hulk kahaneb. Ja et abi võin mina isegi vajada juba ...

Sellise pealkirjaga raamat tuli riiulist kätte. Minu patt, ja mitte ainult. Kaasinimeste tagarääkimine tundub olema kõige loomulikum jututeema, ikka alatooniga, et mina ei ole niisugune. «Kui inimene teeb midagi, mida ta häbeneb, ütleb ta alati, et see on tema kohus.» See B. Shaw’ ütlemine meenus, kui ristiinimesed hakkasid üksteise vastu argumenteerima allkirju kogudes. Uues Testamendis on õige väike osa õpetust, kuidas käidelda kaasinimese patte, ja valdav osa, kuidas ...

Kui läänekirikus on tänavused ülestõusmispühad seljataga, siis kristlik idakirik alles valmistub tähistama ülestõusmispüha, mis käesoleval aastal langeb 5. maile. Õigeusu kirikus peetakse ülestõusmispüha (ehk paasapüha õigeusuliste kõnepruugis) laulusalmi järgi kõigi pühade pühaks ja kõigi rõõmude rõõmuks. Seepärast tähistatakse seda iseäranis piduliku ja kompleksse jumalateenistusega, mida kaunistab rikkalik õigeusu lauluvara. Alljärgnev on äärmiselt põgus pilguheit ...

Tee ja rada lähevad üles ja alla, käänakud on suured ja nurga taga tulevast pole aimugi, selline on elu maailmas – ei tea, mis rännak toob. Elades Jumala lapsena võib kindel olla: see, mis tuleb, on Looja tahtmine – tema arm ja heldus.

Jh 16:5–15 Just nõnda ilmutab Piibel meile Jumalat. Kuidas aga saab miski olla ühtaegu nähtamatu ja tõeline? Nii võivad küsida kaheldes isegi need, kellele Piibel on autoriteetne. Eks kõik katsed mahutada Jumalat oma kogemuslikku ja ratsionalistlikku maailmapilti on üksnes väljakutse tühistele manipulatsioonidele. Ja need pole kunagi sihile viinud. Jüngridki olid ühel hetkel lahendamatu küsimuse ees: kuidas saab Jeesus, nende seni lahutamatu kaaslane, olla veel sel juhul ...

Emakeelepäeval lugesin Ilmar Vananurme luulet. Kes seda autorit lugenud, teab, kui ilusas eesti keeles ta kirjutab. On hea tunne, et ta esindab niiviisi eesti rahvast. Loodetavasti ei pane Vananurm tähelegi riigikogulast Yana Toomi, kes meile kõigile näkku süljata on jõudnud. Kuid see tige süljelärts küllap maandus Toomi enda näole tagasi. Soovitaksin Yana Toomil luulet lugeda, ehk siis tema iseloom pehmeneks, ei oleks tigedust ja õelust nii palju. Ma ei tea, kas ta on ...

Mulle tuleb Kuressaare tänaval vastu tuttav, kuid korraga ei oska ma öelda, kes. Ta tuleb kepiga tatsudes. Kui oleme veel paari meetri kaugusel teineteisest, taipan: ah tema, Juuli! Või on hakanud kepiga käima ... Jah, pole aastat paar näinud, aga selles eas, juba 70ndates, teeb elu inimesega, mida ta just tahab. Tervitame ja jutt läheb elule endale, et aeg läheb ruttu. Aastad kaovad, kuni ühel päeval tuleb seista surma palge ees. Ja siis ütleb mu tuttav: «Lugesin Eesti ...

Inimene on nii loodud, et vajab enda kõrvale kedagi, kes hoolib, toetab ja mõistab, kedagi, kes on lihtsalt olemas ja kelle jaoks olemas olla. Eriti olulised on lähisuhted haige või vana inimese jaoks. Põdura ja viletsana on enesetunne nagunii sant, ja kui siis hooldaja näol on tegu kellegagi, kes lihtsalt peseb ja kasib, söödab-joodab, oma hoolealusest õieti hoolimata ja temast lugu pidamata, tunneb haige end veel viletsamini. Kui hooldatava ja hooldaja suhted on soojad ja ...

Kirikul pole ühiskonna elus enam sama osa, mis oli veel paar inimpõlve tagasi. Muutunud on palju muudki, näiteks meie matmiskombed. Ometi on või peaks olema kirik see, mis säilitab igavesi hoiakuid, kus on midagi kindlat, ajas muutumatut. Kirik võiks olla koht, mis ulatab käe üle ajastute, annab tuge ja hingepidet neile, kes ihkavad muud kui materiaalseid väärtusi. Võim vajab vaimulikku nõu Minu kodulinnas Viljandis hakkab linnavalitsus iidse surnuaia peale laululava ...

Jeruusalemm, 16. märts. Rühime Õlimäe suunas, kus Taevaminemismäe kirikus annab keskpäeval orelikontserdi Andres Uibo. Kaks ja pool kilomeetrit tõusu. Kuigi magan võõrsil vähe, on see öö päris vahele jäänud. Kuulan päikesetõusul mošeest kostvat palvet ja loodan ikka paariks tunniks uinuda, kuid ei midagi. Keha hakkab väsima ja mitte ainult. Kirikusse jõudes tean, et tervet päeva täna ei jaksa. Kindlalt tean. Energia on otsas. Kuigi ma päeval magada ei oska, olen mõttes end ...

Aasta ringi kõik päevad tööd rassida ega ka lakkamatult lõbutseda ei jaksa keegi. Vaheldus on vältimatu.  Kuutsükli veeranditeks jagamisega saab hingamispäevaks sabat (vene k subbota), kristlaste pühapäev (kuna Kristus tõusis surnuist nädala esimesel päeval, vene k voskressenje) või mõlemast eristumiseks muhameedlastel reedene päev. Ei ole mõtet tööga tappa – 1926. aastal kehtestas Henry Ford oma töölistele viiepäevase töönädala, ilma tasu vähendamata. Tark tegu – ...

Kõikjal Eesti kirikutes peeti täna Suure Reede ehk Kristuse surmapäeva jumalateenistusi. Tallinlased käisid selle tähistamiseks ristiteel, mis viis läbi vanalinna kirikute. Suur Reede  tähendab kristlastele päeva, mil Jeesus liikus Kolgata mäe poole. See oli tema kannatuse ning surma päev. Ristitee on selleks, et ühiselt mõtestada Suure Reede tõsist tähendust. Ristitee algas Tallinna Jaani kirikust, viis Kaarli Kirikusee, Toomkirikusse ja viimased peatused olid ...

Hooldekodus, kus mängisin ühe külanaise 90. sünnipäeval pilli (see sünnipäeva-sõna on mulle rohkem südame järgi kui ladinatüveline juubel), kõneldi ka tervisest. Gripilaine ka just tulekul. Soovitasin hoida igas toas mugulakese-teise sibulat või küüslauku. Fütontsiidid, mis neist lenduvad, hävitavad haigusetekitajaid. «Mina ja ka teie ei näe neid taimelõhnamolekule, aga olen lugenud uurimuste kohta, milles väidetakse, et haigeks jäid palju vähem need inimesed, kelle toas ...

Gustav Suitsu luuletuse «Kerkokell» (kirjutatud suvel 1912, võibolla jaanipäeva ja jaagupipäeva vahel) mõistmiseks tuleb tunda luuletaja kirja 24. maist 1902 (vkj) Kolga-Jaani pastorile Villem Reimanile. Luuletus on lähtekohalt tõsieluline: koos abikaasaga jõudis Suits Helsingist Võndu ajal, mil tema ema Liis (snd Kerge) oli 1. jaanuaril 1912 asetatud juba puusärki. Kirikukella lõi tõepoolest Suitsu isa vend Jaan (1853–1927), kes töötas Võnnu külakoolmeistrina 1874–1892, ...

Kas kristlasel sobib olla vabamüürlane? See küsimus on kirikus ühtäkki väga tulise debati esile kutsunud. Juba aastaid on teada, et EELK liikmete seas on vabamüürlasi. Neile pole peetud nõiajahti ega korraldatud ketseriprotsesse. Avalik diskussioon puhkes siis, kui selgus, et vabamüürlastega on liitunud üks tuntud vaimulik. Üks pool on ametivendadele ette heitnud nõiajahti, võimu­iha ja valimisvõitlust peapiiskopi koha pärast. On kõlanud arvamus, et kui kirik peaks keelama ...