Lähenemas on reformatsiooni 500. aastapäev ja mitmed kirikud eesotsas Luterliku Maailmaliiduga on selleks valmistumas. Kindlasti igaüks omal moel. Kuidas valmistume selleks aga meie või kuidas saaks selleks valmistuda inimene ise? Ecclesia semper reformanda est – lause, mis on meile koolipingist pähe istutatud ja omamoodi kivisse raiutud – kummaline, sest kivide puhul ei räägi me üldjuhul erilisest reformatsioonist, vaid pigem ehk staatilisusest, kuigi … teate ju isegi, ...

Seoses Eesti Kiriku 90. aastapäevaga saabus peatoimetaja e-postkasti tervitusi, mida tahan lugejategagi jagada. Olen aastaid olnud teie lehe lugeja ning arvan, et leht lisaks kirikuelu tavateavetele on ka hariv ja silmaringi laiendav. Lehes peegeldub hoolivus ja tähelepanu meie rahva ning ühiskonna käekäigu üle. Paljud, kellele olen lehte ka lugeda andnud, on olnud üllatunud, et see pole vaid usust ja kirikust, vaid palju enamast. Kahju, et jaemüügis lehte praktiliselt ei ...

Mõtteavaldusi vaimulike konverentsiks Kuu aega tagasi, kui olin perega Ameerikas, küsis üks mu hea väliseestlasest sõber: «Millised on praegu EELKs kõige olulisemad teemad? Mida peaksime esmajärjekorras tegema, et meie kirikuelu võiks jätkuda ja edasi areneda?» Üsna sarnased küsimused nendele, millega püüame tegelda järgmisel nädalal vaimulike konverentsil «Usutav usk». Milline see on, kust seda leida, milles see väljendub jmt? Jumala armu ukse avamine Enne kui ...

10. detsembril, mil möödus 65 aastat ÜRO inimõiguste deklaratsiooni vastuvõtmisest, korraldas inimõiguste instituut Tallinnas aastakonverentsi «Inimõigused ja ühinemisvabadus». Umbes 400 kohalviibinut said osa 29 poliitiku, kohtuniku, riigiametniku, aktivisti, sotsiaal- ja õigusteadlase ja kiriku esindaja mõtetest inimõiguste teemal neljast erinevast vaatenurgast: usuvabadus, inimsusevastased kuriteod, terrorismivastane võitlus ning ühiskondlik-poliitiline vabadus Lähis-Idas ...

Üks Antiik-Kreeka filosoof on öelnud: «Küll on hea, et maailmas on nii palju asju, mida ma ei vaja.» Asjade soetamisest võib saada sõltuvus. Mida rohkem asju meil on, seda enam tajume, kui vähe meil neid on. Eriti võrreldes teistega. Kas õnn peitub asjade omamises? Selline nn asine õnn on suhteliselt kasin ning vaid hetkeemotsiooni tekitav. Kommertsreklaamid ärgitavad õnne otsima suurema ostlemise ning tarbimise kaudu. Kui ma saan rikkaks, kas saan siis õnnelikuks? Kui ma ...

«Lapsi võib saada igaüks, aga see ei tee inimest veel lapsevanemaks,» meenub rahvatarkus populaarsest kristlikust filmist «Väike maja preerias». Jumal on loonud maailma nii, et armastusest naise vastu saab üldjuhul alguse mehe armastus lapse vastu ja vastupidi. Sest inimese käitumist ei juhi üksi instinktid ja seadused, vaid ka süda, mõistus ja tunded. Ristivanemaks saamisel kehtib üldiselt sama reegel: mida lähedasemad ollakse ristilapse vanematega, seda enam tähendab ...

Teile on taevast läkitatud Pühas Vaimus toodud rõõmusõnumeid, millesse isegi inglid igatsevad kummardudes vaadata (1Pt 1:12). Jõulud on lastepüha. Seepärast laulamegi jõulude aegu: «Et tulge, oh lapsed» (KLPR 14). See üle 200 aasta vanune laul sai aga lemmikuks ka täiskasvanutele, kes on ikka soovinud jõuluõhtuti tunda end mõneti lapsena (selle autorid J. A. P. Schulz ja Ch. v. Schmidt pärinevad XVIII–XIX sajandist). Vähemalt korra aastas tahame leida rahu ja tunda ennast ...

Rahulikke jõule ning õnnistusrohket algavat aastat! Pereraadio tänab kõiki kaastöölisi ja koostööpartnereid imelise ühise 20 aasta eest. Rõõmsa kuulmiseni!

Muistses Hiinas olla õpetatud dispuutidel osalejaid liigitatud koera- ja lõvitüübi alla. Esimesed takerduvad vaieldes sõnade tähendusse, teised ei kaota iial peamist silmist. Nimetatud liigituse aluseks oli uskumus, et kui visata koerale kepp, siis jääb see vahtima keppi. Kui aga visata kepp lõvile, siis too ei pööra pilku viskajalt. Minu nooruspõlves tundus, et terroristi ja riigikukutajana Lõuna-Aafrika Vabariigis süüdi mõistetud Nelson Mandela jääb alatiseks vangistusse. ...

Lihula vallavolikogu esimees Jaak Kastepõld annetas oma esimese istungitasu Lõuna–Läänemaa perekeskusele. „Perekeskus on täitnud tühimiku, mis on olnud tähelepanuta — aidanud lapsi, kes ei saa kodust piisavalt tuge,” põhjendas ta. Järgmise istungi tasu on Kastepõld otsustanud annetada luteri koguduse tuletõrjesignalisatsiooni hoolduskuludeks. Edasi loe Lääne Elust.

98, 99 ja 100! Eile sättis terrakotade restaureerija-konserveerija Eve Alttoa Jaani kirikus kõikidele imetlemiseks riiulile paika kolm keskaegsete meistrite kätes valminud poolfiguuri. Nüüd on neid koos terrakotapeadega sada: kõik omal ajal igaüks eraldi savist välja lõigatud ning nüüd puhastatud, kompressitatud ja konserveeritud. Need kolm poolfiguuri olid kiriku peafassaadil näoga aastasadu Toomemäe poole. Praegu vaatavad samas suunas nende koopiad, et heas seisus ...

Statistiliselt on noorte arvamus religioonist ja religioossusest pärast religiooniõpetuse lisandumist kooli õppekavva tugevalt «mahenenud», tuli välja gümnaasiumi usundiõpetuse õpetaja Toomas Jürgen­steini ettekandest, mida Tartu ülikoolis kuulasin. Kuigi teadust ja religiooni kiputakse endiselt mustaks ja valgeks tituleerima, on viimaste aastatega oluliselt suurenenud nende noorte hulk, kes mõtlevad religioonist (ja ilmselt eriti just kristlusest) pigem neutraalses võtmes ...

Viimastel kuudel olen saanud väga vahvaid, aga võib-olla ka pisut mõtlemapanevaid kommentaare. Seda põhjusel, et kannan usuteaduse instituudis töötades sutaani. Ametivend (kaastundlikul ilmel): «Mille sa nüüd küll endale selga tõmmanud oled?!» Praost (tervituse asemel): «See jutt ongi siis õige, sa ikkagi kannad sutaani!» Kirikuvalitsuse liige (tõredalt, samas rõõmsameelselt): «Võta see ürp kohe seljast ära, ma ütlen sulle ... Nojah, ega riietus ju meest ei riku.» Muidugi ...

Eelmisel nädalal võis Eesti Kiriku esiküljelt lugeda, et Tartu Maarja kogudus saab kümmekonna aasta pärast tuhandeaastaseks. Tegemist on kindlasti näpuveaga, mille eest olen toimetusele tänulik, sest see annab hea põhjuse arutlemiseks Tartu Maarja koguduse vanuse üle. Koguduse pitsat kannab aastaarvu 1224. See oli aasta, mil sakslased, latgalid ja liivlased vallutasid Tartu linnuse ja piiskop Hermann tõi Tartusse oma piiskopitooli. Hiljemalt samal ajal ehk 13. sajandi ...

Hingede aeg. Arvatakse, et nüüd on jälle sobilik vanad paganlikud rituaalid kolikambrist välja tuua. Kultuuriüritusi avatakse loitsudega ja küünal aknal näitab esivanemate hingedele teed koju. Ja nii edasi. Meie rikkalikest eba- ja paganausu kommetest jutustavad Kiviräha raamatud. Konkreetsemalt saame Meelis Friedenthali auhinnatud romaanist «Mesilased» lugeda, mida ja kuidas me uskusime 17. saj lõpus. Leideni noormees Laurentius Hylas sõidab postitõllaga läbi porise ja ...