EELKs on peagi päevakorral ülemkarjase valimine. Juba ongi alanud arutelu selle üle, mida oodata uuelt peapiiskopilt ja milliseid muudatusi kirik vajab. Kirik on keerulises olukorras. Luterlaste arv Eestis jääb esmakordselt ajaloos alla õigeusklike arvule ning meie riiki peetakse üheks sekulaarsemaks kogu maailmas. Sisemiselt on EELK üsna killustatud ning keda peapiiskopiks ka ei valitaks, tuleb tal arvestada erinevate suundade ja visioonidega ning püüda mingisugustki ...

Eetika tähendab eelkõige inimestevahelise käitumise norme, mis võimaldavad konfliktivaba suhtlemist. Aga ka muu ümbritseva loodusega suhtlemise normid kuuluvad eetika valdkonda. Kõige olulisemad ja universaalsemad eetilised käitumisnormid on kirja pandud Piiblis. Nende hulgast kõige olulisem on Matteuse evangeeliumis (7:12): «Kõike siis, mida te iganes tahate, et inimesed teile teeksid, tehke ka nendele!» Selle kristliku eetilise normi paralleelvorm on Luuka evangeeliumis ...

19. veebruari Eesti Kirikus oli kaks pikemat lugu eelseisvate peapiiskopi valimiste teemal, pluss veel Mihkel Kuke juhtkiri samast vallast. Thomas-Andreas Põderi ettepanekut, et peapiiskopi ametiaeg olgu kümme aastat, pean väga mõistlikuks. Praegu on see valimisest ja ametisseseadmisest (kuni kuus kuud hiljem) kuni 65aastaseks saamiseni. Kirikukogu võib seda aega veel pikendada viis aastat. Einar Soone ametiaega pikendas kirikukogu 24. aprillil 2012 Rakveres. Nii et ...

Hoolimata võimalikest struktuursetest muudatustest, hoolimata sellest, et kirikus on ka praegu rohkem kui üks piiskop ning nende arv võib ja peabki kasvama, hoolimata kirikuvalitsuse suurusest, on ikka üks kirikupea, kes on erinevate arusaamade ja vaidluste puhul otsustavaks instantsiks, andes lõpliku ja viimase vastuse eriarvamuste üleskerkimise puhul. Peapiiskopi valimisel sügisesel kirikukogul langetatakse otsus hoolimata kõikidest argumentidest subjektiivselt, inimliku ...

Tauno Kibur, Tapa Jakobi koguduse õpetaja: Kõigepealt natuke sellest, kuidas paastu kirjeldatakse Piibli heebrea keeles. Hbr sõna tsum või tsom väljendab vanades piktogrammides küljeli oleva inimesena ja lainetes vee pinnana (m väljendab ka pulseerimist; verd, liikumist) vaikiolekut/tagasitõmbumist/peidusolekut enne uue ringi algust – nõnda on see ilmselt väga arhailine sõna ja on tähendanud üleminekuaega talvest kevadesse, mil talvevarud on lõppemas ja uus toiduring pole ...

Meil on nii suur harimatus religiooni suhtes, et lausa karjuma ajab. Kui näiteks loeme repliike Toomas Pauli artiklite kohta lehtedes, siis tuleb küll hirm naha vahele – kuidas saab nii harimatu olla! Ja eks ole ikkagi selles süü, et meil puudub koolis usuõpetus. Eesti vabariigi esimese iseseisvuse ajal andis Tennmann välja lastele kooliõpikutena väikesi raamatukesi usuõpetuseks. Praegu meil puuduvad spetsiaalsed kooli jaoks kirjutatud raamatud. Olgu tegu luteri või muu ...

Austatud metropoliit, peapiiskop, piiskopid, kloostriülem iguumenja Filareta, kirikute esindajad! Täna tähistame Eesti Kirikute Nõukogu asutamist siinsamas Kuremäe kloostris veerandsada aastat tagasi. Praegusest perspektiivist vaadatuna võib öelda, et EKN on olnud Jumala õnnistuseks Eesti kristlaskonnale, andes ja kujundades üksmeelt kristlaskonna enese sees ning erinevate kirikute vahel. Tänases Eestis on palju sellist, mida me kogeme iseenesestmõistetavusena. Nende ...

Eesti vabariigi aastapäev annab hea põhjuse oma kodumaale mõtlemiseks. Meediat jälgides tekib tunne, et siin on kõik halvasti ja Eesti ei kannata välja võrdlust muu maailmaga. Mis siin salata, elus on ette tulnud hetki, mil olen samuti mõelnud ja soovinud ust enda selja taga kinni panna. Viibisin pool aastat Eestist eemal, Euroopa südames Berliinis. Nägin ka neid tugevaid plusse, mis on meie ühiskonnal ja kirikul. Jagan oma mõtteid ja ennekõike positiivset, mis on Eesti ...

Armsad õed ja vennad, kallid kaasvõitlejad! Tänan kutse eest ütelda oma sõnum. Ette antud ajalistes raamides piirdun kolme punkti esiletõstmisega. Ametiaja pikkus Esimene asi, mida panen kandidaatidele ja valijatele südamele, on dogmaatiku suust võib-olla ootamatu. Küsimus, mis nõuab ja väärib tõsist tähelepanu, on peapiiskopi ametiaja pikkus. Läinud sügisel avaldasin ajakirjas Kirik & Teoloogia sel teemal põhjalikuma analüüsi «Peapiiskopi ametiaja pikkus». Tuletan ...

Teise poolde siinkirjutaja leivatööst kuuluvad ka teoloogilised probleemid ning üldsegi mitte ainult pärandina Tartu ülikoolis usuteaduskonna taastamisest aastatel 1991–1992. Mitmes põhimõttelises punktis on teoloog minu kui filoloogi kolleeg. Need punktid on keeled, üldine ajalugu, moraalikasvatus ja eetika ning auõpetus. Üldine ajalugu tähendab siinkohal Eesti-väliste rahvaste ja riikide ajalugu. Moraalikasvatuse sisuks on minu meelest sündsus ehk pahelisuse vältimine ...

Ühed ütlevad, et religioonil pole poliitikaga midagi pistmist. Teised usuvad, et religioon ja poliitika on alati koos. Kolmandad tajuvad religiooni üha kasvavat lahkumist poliitikast. Neljandad aga keelduvad suhtlemast inimestega, kes ei jaga nende «religiooni üleilmse poliitikasse tagasituleku» veendumust. Kuna igaühel neist on õigus vaid osaliselt – näiteid leidub nii religioonist, mis on poliitikaga koos, poliitikast lahust, poliitikast lahkuv kui poliitikasse naasev –, ...

Rahvusarhiiv avas Rahvuskaaslaste programmi 2014. aasta väliseesti arhiiviprojektide taotlusvooru, mis on suunatud väliseesti vaimse ja ainelise kultuuripärandi kogumisele, säilitamisele, uurimisele ning kättesaadavaks tegemisele. Projektitaotluste esitamise tähtaeg 27. veebruar 2014. Toetust võivad taotleda juriidilised ja füüsilised isikud üle maailma. Taotluse esitamiseks vajalikud dokumendivormid ja muu oluline info on leitav Rahvusarhiivi kodulehel ...

Peapiiskopi valimisi ei saa ka ainult Hans H. Luige hooleks jätta. Nõnda juhatas praost Marko Tiitus viitega Eesti Ekspressi artiklile (Eesti Ekspress, 19.12.13 «Urmas Viilma – kas uue põlvkonna peapiiskop?») sisse päevakorrapunkti peapiiskopi valimistest vaimulike konverentsil. Nimetades veel, et «sel teemal on olnud siiani väga vaikne», andis ta kümnele vaimulikule 4,5 minutit kõneaega tulevasele peapiiskopile adresseeritud sõnumi edastamiseks. Olles eelnevalt ülesandest ...

Eesti Kiriku 15. jaanuari numbris on ülevaade Christoph Wrembeki uuest raamatust «Taevas ja põrgu». Raamat tutvustab autori teoloogilisi seisukohti põrgu kohta ja selle põhiloogika on järgmine: «Jumala armastus kaalub lõpuks üles kõik inimlikud eksimused ja patud ning Jumala – kui absoluutse armastuse printsiibi – kõrval ei saa eksisteerida inimese igavest hukatust ja põrgut.» Tahan Eesti luterliku kiriku koguduseõpetajana esitada selle väite kohta oma arvamuse ja ...

Rääkides 800 aasta vanusest nimest on hea meelde tuletada tema sünnilugu. Meie teatmeteosed on selles asjas õige napisõnalised, olgugi et tuntud Henriku Liivimaa kroonika andmeil tuleb Maarjamaa ristiisaks nimetada piiskop Meinhardit: Issanda aasta 1190 paiku asutas ta nimelt augustiinlaste ordu konvendi, mille patrooniks valis õndsaima neitsi Maarja. Aastal 1201 (või 1202) viis piiskop Albert selle konvendi üle vastasutatud Riia linna, kus pühitses ka oma uue ...