Leedus, Poolas või Latgales (Ida-Läti) viibides märkame, kui erinevad on need maad Eestist. Teede ääres võib näha pühakujusid ja riste ning kalmistudki on teistsugused. Inimeste juures torkab silma religioossus, tavad on teistsugused ning sageli ollakse ka ühiskondlikes küsimustes konservatiivse hoiakuga. Need maad kuulusid kunagi Poola-Leedu suurriigi alla. Sealgi tõstsid pead reformatsiooniideede pooldajad, kuid tänu võimude toetusele jäi peale katoliku kirik. Nagu teame, ...

Kristel Engman võib enda kohta öelda, et teenib kaht riiki. Diplomaadina teenib ta Eesti riiki ja kirikuõpetajana jumalariiki. Välisministeeriumis on ta ainuke kirikuõpetaja ja luteri kirikus ainuke elukutseline diplomaat. Välisministeerium on ta esimene ja ainuke töökoht. Haapsalu kogudusega on ta seotud teismeliseeast saati, aga õiguse kanda kirikuõpetaja ametiristi sai ta kümme aastat tagasi, 10. augustil 2004. Praegu on ta lapsepuhkusel, kirjutab doktoritööd ja ...

Kuidas suhtuda normidesse, mida Piibli sõnumi kohaselt Jumal ühiskonnale annab? Üheks vaidlusaluseks teemaks on inimeste seksuaalelu praktika, sh samasooliste kooselu. Läkituses «Eesti Kirikute Nõukogu seisukoht homoseksuaalsuse küsimuses» (16. okt 2008) on püütud tuua Piiblile toetuvaid põhjendusi, miks homoseksuaalne käitumine on taunitav. Kuid nii nagu mitte kõik Piiblis olev ei ole üheselt mõistetav, ei ole ka kõik teoloogid nõus EKNi argumentidega. Näiteks leiab EKNi ...

Olen kuulnud nii kirikukantslist kui raadioeetrist üleskutset otsida Jumalat. Samal ajal on ammu tuntud tõsiasi, et kirikus ei käi väga palju rahvast. Kas need näiliselt kaks täiesti erinevat asjaolu võivad omavahel seotud olla? Kui midagi on vaja otsida, siis on see miski kadunud. Kui Jumalat on vaja otsida, siis on ta kadunud ehk teda pole kohal. Milleks minna kirikusse, kus Jumalat pole? Kui kirik kutsub üles Jumalat otsima, kas pole see sama, kui öelda: ärge tulge ...

Ja Jumal lõi inimese oma näo järgi, Jumala näo järgi lõi ta tema, ta lõi tema meheks ja naiseks. (1Ms 1:27) Kes ma olen, kust ma tulen, kuhu ma lähen, milline ma peaksin olema? Need on igivanad küsimused, millele on püütud küll vastata, aga iga vastus jätab endasse kahtlused ja kõhklused. Pühakiri ütleb meile, et me oleme loodud Jumala näo järgi ja oleme jumalalapsed. See kõlab hästi. Aga kas me siis tahame seda olla, sest see seab meie vastu üles ka omad ...

23. august 1989 Balti kett kui massiivne protestimiiting korraldati 23. augustil 1939. aastal sõlmitud kurikuulsale Molotovi-Ribbentropi paktile (MRP) ja selle tagajärgedele tähelepanu tõmbamiseks 50 aastat pärast pakti allakirjutamist. Tallinnast Vilniuseni moodustati üle 600 km pikkune ja kaks miljonit inimest koondanud inimahel, avaldamaks meelt ebaõigluse vastu ja vabaduse poolt. Teadaolevalt oli tegu Eesti ja Baltimaade ajaloo suurima massimeeleavaldusega. Miks mõni ...

Puudutus Ei saa kuidagi üle ega ümber sellest laulupeomelust, mis hiljuti inimeste hinge haris. Oleme kõik koos, vennad ja õed. Ja meie hääl kostab kaugele üle aegade. Puudutus tuleb me juurde. Meid pole hüljatud. Ja kõige kergem ja samas ka kõige raskem liigutus on oma kaaslast emmata, tema kaitsekihti liigutada, et midagi liikuma panna. Pidu lõpeb. Kõik lõpeb, kuigi kõik kestab edasi. Tuleb argipäev. Kaaslast, keda embasime laulukaare all, me ju ei tunnegi. Ta oli hoopis ...

Juba teist suve korraldab Segakoor HUIK! kontserte, pööramaks tähelepanu maakirikute rollile meie kultuuriloos nii minevikus kui ka tänapäeval. Sel suvel soovib koor aidata kaasa Karuse Margareeta kiriku renoveerimisele, teatas segakoori HUIK! häälekandja Marion Aruvee. Kontserdid toimuvad 7. augustil kell 19 Tallinna Katariina kirikus, 8. augustil kell 19 Karuse Margareeta kirikus ja 10. augustil kell 18 Muhu Katariina kirikus. Kooriga koos astub lavale ka Otsakooli ...

Noortele inimestele on ikka tähtis see, mida eakaaslased asjadest arvavad. Vanemate inimeste räägitul ei paista olevat erilist kaalu ega tähtsust. Huvitav, kas siis kirikunoortele üldse lähevad korda praegu käimasolevad peapiiskopi valimised? Võiks ju arvata, et mitte eriti – kuid siiski. Kuna noorus ei paista olevat igavene, siis olen ka ise märganud, et mingis vanuses, kui end ikka veel nooreks peetakse, justkui hakkavad vanemate inimeste mõtted, sõnad ja eeskuju omama ...

Meile kui maarahvale omased põllumajandusest tuntud mõtted käibivad ka hariduselus. Teoloogilise ja kirikliku hariduse kattuvus on suur, kuid nende eristamine on vahel vajalik analüüsi huvides, et järgnev süntees mõlema elujõudu ja kestvust kasvataks. Teoloogia teenib kiriklikku haridust laiemalt, kuid ei teeninda seda automaatselt kõikides üksikasjades ning vajab rakendusmehhanisme. Teoloogilise hariduse ülesanne on avar, hõlmates tulevase vaimulike kaadri ...

Jumal innustas mind paluma andeks kõigilt minu tehtud kurja eest. Ma ei suuda elada selle süüga hinges, mida tahan avalikult tunnistada ja kahetseda. Pöördun teie kõigi poole selle kirjaga, mis on praegu ainus viis andeks paluda. Olen kinnipeetav, kes kannab vanglas karistust tapmise eest. Läksin 2000. aastal teele, mis on kaine mõistuse vastane. Juba tollal mõistsin, et mu teod on õudsed, kuid ei suutnud peatuda. Tol õnnetul õhtul kaotasin inimliku loomuse ja muutusin ...

Hingehoiuteraapia on kristlik töövorm, mis jääb psühholoogia ja psühhoteraapia vahele. Seejuures austatakse iga inimese individuaalsust ja puutumatust, kliendi isiklikke väärtusi ja uskumusi. Usume, et Looja loodud terviklik inimene koosneb füüsilisest kehast, hingest ja vaimust – need kolm peaksid üksteisega tasakaalus ja toimivas suhtes olema. Hingehoiuteraapia on abivajaja ja abistaja kohtumine. Kristlaste jaoks võiks seda kohtumist iseloomustada Jeesuse Kristuse peamise ...

Eesti kirikute nõukogu peab täna Haapsalus väljasõiduistungit, kus arutatakse muude küsimuste kõrval ka nõukogu tulevikusuundi. „Siin on palju kogudusi ja pärastlõunal külastamegi neid,” põhjendas kirikute nõukogu täitevsekretär Ruudi Leinus, mis peab kirikute nõukogu oma väljasõiduistungi Haapsalus. Muude küsimuste kõrval on päevakorras kirikute nõukogu presidendi, luteri kiriku peapiiskopi Andres Põderi ettekanne. Põder esitab oma ettepanekud ja ettekujutuse kirikute ...

Laupäeval, 14. juunil panen küünla põlema ja mõtlen neile, kes 1941 oma kodust viidi. Neile, kellele teatati kohtuotsus kohut pidamata. Kellel polnud süüd, aga oma süütuse tõestamiseks ei antud võimalust. Sõnumitooja saabus öösel, mil unesoojast ärkvele ehmatatu meel oli erk ja hell. Küllap oligi ööhämaruses tegutsemine osa plaanist. Nagu seegi, et transpordiks kasutati loomavaguneid. Et alandus oleks täielik ja sõnum ohvritele algusest peale selge: unustage inimväärikus ja ...

Laupäeval on Eestis leinapäev, mil meenutame 14. juunil 1941 alanud suurküüditamist. Moskvast antud korralduse kohaselt oli Eestist ette nähtud küüditada 11 102 inimest. Kõiki neid ei õnnestunud tabada, ent üle 10 000 kodaniku viidi siiski sunniviisiliselt oma kodust ära. Öösel kella 1–2 paiku alustasid küüditajad oma kuritegelikku missiooni üle Eesti. Õhtul magama heitnud pered aeti üles ning neile loeti ette määrus, mille alusel nad kuulutati kas arreteerituks või ...