Möödunud nädalavahetusel Tallinnas aset leidnud diakooniakonverentsil keskenduti kiriku peretööle. Aastakümneid on kogudustes tehtud laste- ja noortetööd, viimasel ajal räägime peretööst, mis hõlmab nii lapsi, noori, lastevanemaid kui vanavanemaid – kõige laiemas mõttes perekonda. Kogemus näitab, et sageli osaleb koguduse (pere)töös vaid üks osa perest, enamasti ema ja lapsed. Mis jääb kiriku tegevuses puudu, et ülejäänud pereliikmed veedavad seda aega teisiti? Koguduse ...

Universumi tekkimisega hakkas tiksuma aeg. Me mõõdame universumi ajalugu ajas, me mõõdame maailma ajalugu ajas ja inimese elu sünnist surmani on ajalik. Aeg sööb meid, me vananeme ja lõpuks variseme. Ja nii on kõigega, mis elab, ka kaljud murenevad. Miski ei ole püsiv siin maailmas. Oleme vangis, Maa on vangla. Seepärast on rõõmus hetk, kui lõpuks sputnik pääses Maa gravitatsioonijõust ning esimesed inimesed Kuul olid meie saadikud siit vangikongist. Meie olukord on kurb. ...

Meie kiriku usuelus on erinevad vaimsete praktikate viljelejad: ühed oleme nimetanud krüptokatoliiklasteks, teised soovivad ehk väärida tõeliste luterlaste tiitlit, kolmandad kiikavad õigeusu suunas. Kõigil neil valikutel on osa meie kiriku vaimsusest, sest oleme üks Kristuses või tahame sinna jõuda, nagu mõnikord põhjendatakse. Ja tõepoolest – Jumal pole üheülbaline, temas on mitmekesisus, mis ületab mõistmise. Üks vaimne praktika, mis aasta-aastalt aina enam eluõigust ...

Ülestõusmispühad – julgustuse, turvatunde, lootuse pühad. Millisel määral saavad need eesmärgid meie elus täidetud? Mõeldes Jeesuse Kristuse lunastusele ja tõotusele, mis sellega kaasneb, peaksime oma maisel rännakul hirmuta kulgema. Kui kõrvus heliseb lause: «Ma ei hülga sind ega jäta sind maha» (Hb 13:5), siis milline kaitse saab olla veel tugevam? Uskudes ülestõusmisse on kindel, et kõik maa peal on Jumala vägevates kätes, ka meie oma eluga. Viimasel ajal on kuulda olnud ...

Peapiiskop Urmas Viilma liitus Facebookiga. Loe ja vaata siit.      

Kuulun nende hulka, kes ahastavad Eestimaa ja tema rahva saatuse pärast. Oleks vale ja rumal esikohale seada raha, asjad ja karjäär mistahes hinna eest, jättes kõrvale moraali ja noorusliku elustiili õpetamise kasvavale noorsoole. Emeriitpeapiiskop Andres Põder on öelnud, et Eesti poliitiline vabanemine tõi kaasa usulise elavnemise, kuid ühiskonnal tekkis soov jõuda kiiresti järele lääne elustandardile ja peagi vahetati vaimsed prioriteedid välja majandusliku tõusu vastu. ...

Issaristike ütles mu ema Issaristike ütles mu isa Issaristike ütleb mu ristiema. Issaristike ütlevad paljud. Mõned ütlejaist ütlevad, et nad ei usu Aga ütlevad ikka Issaristike igaks juhuks. Nii on oma uue kauni ja kõneka vaiba «Issaristike» mõtteks kirjutanud Anu Raud. Vaibal on Issanda rist, aga Issandat ennast sellel enam ei ole. Rist on aga võtnud ristilöödu kuju – ülalt veidi kaldu ja veretilgad seal, kus olid olnud ristilöödu pea, käed, süda ja jalad. See võimas ...

Oli meeltülendav viibida taas Estonia saalis, sedapuhku Eesti Kongressi 25. aastapäeva tähistades. Kontsertaktuse juhatas sisse peapiiskop Urmas Viilma avapalve, mis ühendas maise ja taevase, tänapäeva, tuleviku ja ajaloo. Üritusele andis auväärsuse muusikaline osa. Käidud võitlusteed tuletasid meelde ekraanil vahelduvad filmiklipid. Tunnustus Tunne Kelamile, kelle südameasjaks on olnud Eesti Kongressi tähtpäevade vääriline tähistamine. Eesti Kongress on väärt, et seda kui ...

Praegu on paastuaeg. Peaksime tagasi tõmbuma kõigest, mis meile nii tavaline tundub. Söömisest üleliia, alkoholist ja sigarettidest, naistest meestel ja meestest naistel, hoiduma ostlemistest ja askeldamisest, võiksime ikka ja jälle leida aega eraldumiseks, et lugeda vaimulikku kirjandust, palvetada, mediteerida ja tegelda vaimsete harjutustega või lihtsalt vaikida ja olla tühja peaga, et Püha Vaim saaks meisse langeda ja meis vaikset tööd teha. Loobumine kõigest, see oleks ...

Juba sellel nädalavahetusel on kristlike raadiote eetris EELK Kirikupäeva ja Laulupeo sihtasutuse saade, mis tutvustab 3.-5 juulil Tartus toimuvat kirikupäeva ja vaimulikku laulupidu “Maarjamaa - Isa maa". Saade tutvustab laulupeo programmi, ettevalmistusi ja tegijaid, põigates tagasi ka minevikku ning tutvustades kuulajatele laulupeo valmimist. Igas saates esitatakse ka kuulaja küsimus. Esimese saate küsimuseks on: mitmes vaimulik laulupidu tänavu toimub? Vastuseid ...

Programmi „Pühakodade säilitamine ja areng“ 2015. aasta eelarvest eraldatakse pühakodade restaureerimiseks 628 089 eurot, pühakodade erinevate sisustuselementide konserveerimiseks 12 060 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 11 748 eurot ja pühakodade jätkusuutliku kasutamise valdkonna toetusteks 6 000 eurot. Haapsalu toomkiriku katuse restaureerimistöid toetatakse 65 600 euroga ning Haapsalu metodisti kiriku vundamendi kindlustamist 20 000 euroga. 2015. aastaks ...

7. veebruaril Slovakkias läbi viidud pereväärtuste referendumi ümber toimunu peaks mõtteainet andma ka neile, kes hiljuti Eesti kooseluseaduse debatile kaasa elasid. Tõsi, kontekst on mõneti erinev. Slovakkia 5,4 miljonist elanikust on katoliiklasi rohkem kui 60%. Ühiskond on konservatiivne, seda ka suhtumises homoseksuaalsusesse. Näiteks lisati hiljuti põhiseadusesse säte, mille kohaselt abielu mõistet saab kasutada ainult mehe ja naise vahelise liidu kohta. Sellest ...

Alar Kilp kirjutas 18. veebruari Eesti Kiriku kolumnis, analüüsides erakondade valimisprogramme, et «võib-olla toimib koostöö kirikutega ajalooliste pühapaikade säilitamisel nii hästi, et seda pole valimisprogrammis vaja mainidagi». Tema mõttekäiguga saab vaid nõustuda ja seda laiendadagi – riigi koostöö kirikutega mitte ainult ajalooliste pühapaikade säilitamisel, vaid palju enamates valdkondades on kujunenud sedavõrd normaal­seks ja tulemuslikuks, et tõepoolest ei peagi ...

«Võidelge, et minna sisse kitsast uksest, sest paljud, ma ütlen teile, püüavad minna, aga ei suuda!» Lk 13:24 Tuhkapäevaga algab paastuaeg. Kas see toob meie eluviisidesse vähemalt ajutiselt mingigi muutuse? Kas võtame loobuda millestki, mis meid paelub ja meelitab, kuid pole oma olemuselt muud kui maine ja kaduvikku kiskuv hellitav nauding, tarbetu harjumus või meeleline liialdus? Muutuse võib meelelisest loobumise kõrval tuua vaimulike harjutuste lisamine oma ...

Kui te aga paastute, siis ärge olge kurvanäolised nagu silmakirjatsejad. (Mt 6:16) «Kui te aga paastute»? Neid sõnu lugedes võib meie aja inimene arvata, justkui peaks Jeesus paastumist mingiks pooljuhuslikuks nähtuseks, mis võib, aga ei pruugi, ühel heal päeval inimesele pähe tulla ette võtta. Umbes et «kui miskipärast peaks juhtuma, et te paastute, siis …» Nii mõnelegi meie kaasaja eestlastest seostub paastumine ennekõike paastulaagrite ja peente dieetidega, millega ...