Jeesus ütleb: «Teie olete maa sool. Aga kui sool läheb läägeks, millega saab siis teha seda soolaseks? Ei see kõlba enam millekski muuks kui visata inimeste jalgade tallata.» Mt 5:13 Armsad õed ja vennad Kristuses! Tänase pühapäeva teema õpetab, et kristlase elu juurde kuulub usuvõitlus. Meid on kutsutud võitlema head ja innukat võitlust ja olema ustavad surmani. Milles võitlus seisneb? Kristus on meid kutsunud järgima armastuse käsku ja see toob kaasa võitluse eelkõige ...

Eesti Kirikute Nõukogu (EKN), esindades tuntavat osa Eesti elanikkonda ühendavaid kirikuid, käsitleb ka ühiskonna probleeme ja püüab kaasa aidata nende lahendamisele. Juba juuni algul, kui valitsus asus arutama põgenike vastuvõtmise küsimust, tegi EKN pöördumise, pakkudes sellekohast koostööd. EKN näeb põgenike aitamises kristliku ligimesearmastuse ja piibelliku ellusuhtumise väljendust. On ju pühakirjas korduvalt juhitud tähelepanu kodutute ja abivajajate toetamise ...

Kiriklikus retoorikas kasutatakse tihti distsipliini mõistet ning kirjeldatakse usuliste praktikate harrastamist kui miskit, mis nõuab kannatlikkust ja suurt vaeva. Palve või Piibli lugemine on piinarikas ja raske, erinevalt näiteks hobidest. Kella vaatamata suudame kala püüda või kududa, ent kirikus muutume rahutuks, kui jutlus tavalisest pikemaks kipub venima, või unustame ennast tundideks teleri ette, kuid palveks ei leia viit minutitki. Kas usk ongi vaev ja pingutus ...

Vaata, see on Jumala Tall, kes kannab ära maailma patu. Jh 1:29 Meie maja eest sõidab kindlatel päevadel mööda prügiauto, et tühjendada roheline konteiner. Vahel on selle kaas kenasti kinni, aga vahel jätab värviline kuhi kaane ammuli. Viimase kordumisel võib vedajalt oodata lisaarvet. Juba mõnda aega näib mulle, et Jeesus on samuti prügivedaja. Nagu autojuhid, et tule ka tema uksele prõmmima, selleks et nõuda: «Kus on teie prügi? Ma tean küll, et te seda kuskil peidate, ...

Valitsus otsustas pakkuda kahe aasta jooksul peavarju 160 pagulasele. Ka EELK leidis, et usukaaslaste aitamine on enesestmõistetav, ning andis lubaduse kristlastest perede vastuvõtmiseks. Juulis toimunud Vabariigi Valitsuse ja EELK ühiskomisjoni istungil otsustati koostöö ning EKNi liikmeskirikute kaasamine. Koos diakooniaassessoriga suhtlesime kogudustega ning saime augusti alguseks selguse, et tulijatest pool on võimalik majutada koguduste abiga. Viimastel nädalatel on ...

Mõnedki mu tuttavatest vastandavad islamit ja kristlust, väites, et esimene neist on vägivaldne ja teine rahumeelne. Tegelikkuses pole kumbki religioon ühtne, vaid neis leidub palju ja sageli täiesti vastukäivaid tõlgendusi. Nii on isegi vagade ja innukate kristlaste seas alati olnud vägivalla õigustajaid. Ei tohiks näiteks unustada, et Eesti ristiusustamine toimus üsna džihadistlikus vaimus. Võtkem kasvõi Läti Henriku kirjeldus aastast 1215: «Nõnda siis need, kes ...

Tunnistan, et kadunud poja loos (Lk 15:11–32) on mind alati midagi ärritanud. Küllap olen kujutanud ennast selles loos esineva vanema vennana, kes on päevade kaupa tööd rabanud ning siis avastanud, et pidu peetakse mitte tema, vaid kogu oma vara raisanud noorema venna auks. Mulle tundub, et paljuski sarnast ärritust tunnetasin mitmetes reaktsioonides, mis järgnesid 6. septembril Vabaduse väljakul peetud MTÜ Sõbralik Eesti poolt korraldatud kontserdile. See oli südamlik ja ...

Homme möödub aasta sellest, kui kuulutasime Pirital avatuks teema-aasta «Kaheksa sajandit Maarjamaad». Saame rõõmuga tõdeda, et seda on väärikalt tähistatud üle terve Maarjamaa. Kõik toimunud üritused on aidanud kaasa sellele, et väärtustada meie ajalugu, kultuuri ja haridust, ning suunanud meid sõnastama mõtteid sellest, millisena soovime Maarjamaad näha tulevikus. Avaldan Vabariigi Valitsuse nimel siirast tänu koostöökogule, kuhu kuuluvad erinevate kirikute, ...

1988. a laulis Justament laulus «Vangile ei meeldi trellid»: President ei kuula rahvast, rahvale ei meeldi vaht; vanale ei meeldi noored ja minule ei meeldi praht. Mõnele ei meeldi ausus, mõnele ei meeldi kuld; mõnele ei meeldi minevik ja mõnele kodune muld. Tulijatel kõik on võõras, olijatel kaob kultuur; minejatel tuhmub mälu ja väikestelgi vaht on suul. Kuigi möödunud on 26 aastat, ei kao suurte muutuste lävel esitatud laulu tähendus. Kui 1988. a vaatas eesti rahvas ...

Minu meelest on kohatu võrrelda tuhandeid sõja, tagakiusamise ja vaesuse eest põgenevaid inimolendeid «siirdeid ajava vähkkasvajaga» (Malle Pärn, «Ära saada meid kiusatusse», EK 02.09). Olgu nende ränga ja palju ohvreid toonud retke lähtepunkt siis Süüria või Ukraina, Afganistan või Somaalia, Iraak või Kosovo. Olgu nende põgenemise motiiviks sõjaline või majanduslik vägivald. Paljud meist, kes võtavad vihaselt sõna uute inimeste vastuvõtmise vastu, on samal ajal õnnistatud ...

Olen jälginud tähelepanuga pagulastega seotud arvamusavaldusi ja probleeme. Küsimus ei ole kristlaste jaoks lihtne. Meil tuleb ilmutada ligimesearmastust nende vastu, kes on sunnitud oma kodumaalt lahkuma elu päästmiseks. Kas ikka kõik on põgenenud elu päästmiseks või on parema elu otsijad? Kui palju on põgenike hulgas väljaõppinud terroriste, kui paljud on Eesti suhtes sõbralikud? Miks põgenikud riiki sisenemisel keelduvad andmast sõrmejälgi? Kas nad soovivad siin ka ...

See, mis praegu Euroopas toimub, on nagu pronksiöö. Muidugi suurem ja julmem ja ohtlikum, sest seda ei saa paari päevaga peatada. See on nagu siirdeid ajav vähkkasvaja, mille vastu meditsiin on jõuetu. Eesti peab nüüd aitama kanda seda koormat, mille Euroopa liidrid on oma piiridesse ise tekitanud. Kas rumalusest, ahnusest, reetlikkusest või koguni mingist vandenõust lähtuvalt?! Ja meie vasallid on sellega nõus. Euroopa ju annab raha! Nad ei taha kuuldagi arukate inimeste ...

Paide arvamusfestivali parlamendierakondade esimeeste arutelus seisid rahva ees Taavi Rõivas, Margus Tsahkna, Jevgevi Ossinovski, Kadri Simson, Andres Herkel ja Mart Helme. Arutlusringis osalejaid kutsuti mõttemängule: milline on Eesti 25 aasta pärast. Ülesanne võimaldas eemalduda päevapoliitikast ja näha suurt pilti. Poliitilistele liidritele anti neljaminutiline rühmatöö, et vastata küsimusele, mis on kolm kõige olulisemat Eesti Vabariiki 2040. aastal iseloomustavat ...

Enne arvamusfestivali kuulsin raadios kõnelemas üht kohalikku, kes kurtis ajakirjanikule, et Paides ei ole kohvikuid ja kui tahta õhtul pärast seitset sõpradega välja minna, siis ei olegi lihtsalt kohta. Väikelinnade kohvikute ja pagariäride võlu on mulle tuttav ja seepärast kujutasin ette, et ehk ikka keegi seda juttu kuulates avastab, et see on just tema võimalus. Festivaliaegne linn pakkus hoopis midagi muud. Kümned arutelupesad Vallimäe küngaste vahel, väikestes ...

Kas ökoloogiliselt puhas maailm on veel võimalik? Inimesi maailmas on üle 7 miljardi. Kõik nad tahavad süüa, juua, ihukatet ja eluaset. Ja raha, raha, raha, et tarbida üha rohkem ja rohkem. Tarbija sööb ja joob, kaunistab ennast hilpudega ning pesitseb korteris või eramajas. Või hulgub ringi kodutuna. Mida rohkem inimesi, seda rohkem jäätmeid ning ikka rohkem peab tootma toitu ja jooke, ehitama eluasemeid, tootma ihukatet, et see üha paljunev inimhulk ära elaks. Õhk ...