Käesoleva aasta 31. oktoobril leiab aset ajalooline sündmus – paavst Franciscuse ja Luterliku Maailmaliidu (LML) juhtide Martin Junge ja Munib Younani osavõtul meenutavad luterlased ja katoliiklased Rootsis Lundi katedraalis toimuval ühispalvusel reformatsiooni 500. aastapäeva. Palvusele järgneb diakooniale ja sõdades kannatanute abistamisele keskenduv üritus Malmö staadionil, mille kujundamisele on kaasa aidanud LMLi maailmateenistuse osakond ning Caritas Internationalis. ...

Te mõtlesite küll mu vastu kurja, aga Jumal pööras selle heaks, et teha, mis tänapäeval ongi tehtud: hoida palju rahvast elus. 1Ms 50:20 Armsad õed ja vennad Kristuses! Tervitame teid, head koguduste vaimulikud ja kaastöölised, EELK Misjonikeskusest. See kiri on meeldetuletus, et peame EELKs oktoobrikuu neljandal pühapäeval misjonipüha. Sel aastal on see 23. oktoobril. Misjonistrateegia dokumendis öeldakse kokkuvõtvalt misjoni olemuse kohta: Misjon avaldub Jumala ...

Kõrgem usuteaduslik seminar ja Eesti Kirikute Nõukogu korraldasid 26. septembril seminari «Võõristame või võõrustame? Eesti, Euroopa ja Lähis-Ida rändluskogemusi». Kohale oli tulnud paarkümmend inimest erinevatest konfessioonidest ning riikidest – baptistidest õigeusklikeni ning brittidest liibanonlasteni. Eestlastest rääkimata. Aga midagi oli tulijates ühist – nad uskusid sügavalt iga inimese jumalanäolisusse ja väärikusse. Nad olid veendunud, et Piibel kutsub meid üles ...

Vaimulikud isad ja emad, mehed ja naised, vennad ja õed! Peapiiskop Jaan Kiivit juuniori 2000. aastal ilmunud jutlusekogumiku, mille pealkiri on «Tõde teeb vabaks», esimese jutluse aluseks on seesama kirjakoht, mis oli tänasel jumalateenistusel ka peapiiskop Urmas Viilma jutluse aluseks ning mille esimene lause on meie tänasel laululehel – «Vabaduseks on Kristus meid vabastanud». Jaan Kiiviti jutlusest loeme: «See vabadus on kink. Selle alus ei ole meis. Kui me püüame ...

Austatud peapiiskop Urmas Viilma, austatud ekstsellentsid, armsad vennad ja õed Kristuses! Ma olen teadlik, et minu juuresolek ja sõnavõtt täna õhtul ei ole enesestmõistetav ja võib isegi üllatada nii mõningaid Rooma-Katoliku Kiriku kui ka teiste kirikute liikmeid. Reformatsiooni meenutamisel oleks arusaadav, et mõned kristlased tunneksid kiusatust tähistada reformatsiooni juubeliaastat ja ignoreerida Rooma-Katoliku Kirikut. Ning ka vastupidi, on teisi kristlasi, ...

Eesti Kirik avaldab lõikustänupühal, 9. oktoobril Oleviste kirikus  reformatsiooni 500. aastapäeva avajumalateenistusel peetud sõnavõtud. Peapiiskop Urmas Viilma jutluse avaldame järgmises lehes. Head kirikulised! «Mida inimene iganes külvab, seda ta ka lõikab,» ütleb apostel Paulus kirjas galaatlastele. Valisin just nimelt selle kirjakoha oma tervituse juhtmõtteks, sest eks seisame täna, lõikustänupühal ju omamoodi lõikuspidude lävel. 2017. ja 2018. aasta on täidetud ...

Reformatsiooni 500. aastapäeva rõõmsates värvides logo – haljendav ja ilusaid vilju kandev õunapuu – on inspireeritud soovist tähistada eelseisvat aastapäeva mitte ainult luterlikule kirikule olulise sündmusena, vaid oikumeeniliselt, koos õdede ja vendadega teistest kirikutest. Õunapuusse on peidetud soov mõelda ja rääkida reformatsioonist mitte ainult kui minevikus toimunust, vaid kui millestki, mis puudutab igaüht meist ka praegu ja tulevikus. Teisisõnu, soov tõsta ...

On sümboolse tähendusega, et saame meenutada 500 aasta taguseid reformatsioonisündmusi kaks aastat pärast seda, kui tähistasime kaheksa sajandi möödumist Liivi- ja Eestimaa pühendamisest neitsi Maarjale, ning aasta enne Eesti Vabariigi 100. juubelisünnipäeva. Need juubeliaastad on meile andnud ja annavad jätkuvalt rohkesti võimalusi rääkida meie rahva ja riigi kujunemise sajanditepikkusest loost, mille tugevaks aluseks on olnud ristiusk. 16. sajandil Eestimaa aladele ...

22. september on märgitud meie kalendritesse vastupanuvõitluse päevana. Selle läte on Läänemaal Põgari palvemajas. Just seal pidas 1944. aasta 22. septembril oma viimase istungi legendaarne Otto Tiefi valitsus, mille oli ametisse nimetanud Eesti riigipea kohusetäitja professor Jüri Uluots. Oli üleminekuaeg – üks vaenlane oli lahkumas, teine naasmas. Naasmas oli surmavaenlane. Just samal päeval heisati Pika Hermanni torni uuesti kuldse sirbi ja vasaraga punalipp. Enamik ...

Mäletan üht koosolekut ajast, mil kandideerisin kohalikel valimistel. Kuulumata ühtegi erakonda olin siiski kutsutud osalema ühe partei valimisplatvormi väljatöötamisel. Lühidalt öeldes käis see järgmiselt: võeti ette kõik teemad ja probleemid, mis võiksid meie linna rahvast huvitada, ning pakuti neile enamasti üpriski muinasjutulised lahendused. Kui söandasin küsida, kas meil on olemas ka vahendid, oskused, raha ja valmisolek, visati käega ja öeldi mulle rahustuseks, et ...

Kose kihelkonnapäevad toimuvad 2009. aastast alates, Kose koguduse algatusel ja eestvedamisel, sündides umbes 20 vabatahtliku toimkonnaliikme koostöö tulemusena. Päevad sisaldavad alati tagasivaadet möödunule, ajatuid mõtisklusi ning toredaid kohtumisi. Kesksel kohal on kirik kultuuri ja pärimuse hoidjana. Mõnepäevasest ettevõtmisest on kasvanud nädalane üritus. Pühapäevast pühapäevani toimuvatel kihelkonnapäevadel julgustame mitmesuguste ettevõtmiste kaudu inimesi kiriku ...

Kui keegi oleks minu käest 2011. aasta alguses küsinud, millega ma tegelen viie aasta pärast, oleks ma kindlasti käsi laiutanud ja tõdenud, et ei tea, mis plaanid Jumalal minuga selleks ajaks on. Taevaisa plaanid saabusid juba tunduvalt varem – sama aasta 1. septembril taasavati Tallinna Toomkool. Viis aastat on möödunud nagu lennates ning esimese koolipäevaga võrreldes on meie õpilaste arv kuuekordistunud. Kooliperega on liitunud kümned pered ning palju õpetajaid. ...

EELK Usuteaduse Instituudi pere tähistab peagi uue õppeaasta algust. Kirikliku kõrgkooli hea käekäik peaks korda minema aga mitte ainult õppejõududele ja üliõpilastele, vaid kogu kirikuüldsusele. Eelkõige tuleb rõhutada UI tähtsust usuelu edendamisel. Kui kirik tahab püsida pühakirja alusel, on lisaks elavale usule vajalik mitmekülgne Piibli tundmine, mis muuhulgas ka kaasaegsetele teaduslikele teadmistele toetub. Selle varal tuleks kriitiliselt läbi hinnata kõik kirikuelus ...

«Annab Jumal tööriista, annab ka mõistuse,» vastas tippteadlane spontaanselt küsimusele, mis saab siis, kui teadlased oma tehisintellektialaseid leiutusi enam ohjata ei suuda. Oli tajuda, et tuntud rahvalik ütlemine jõudis akadeemiku keelele seoses just samal hetkel kõlava kirikukella heliga. Samas mõjuväljas kinnitas ta ka tasakaalustavalt, et egas teadlane-inimene Jumal ole, kellel kõik võimalik. Näited pärinevad 12.–13. augustini Paides toimunud arvamusfestivalilt, mis ...

Kristlastena usume, et Piibli lugemine ei ole lihtsalt intellektuaalne silmaringi avardav ja meelt lahutv tegevus, vaid peamine vahend, mille kaudu Jumal kõneleb. Sellest uskumusest tekib üksjagu küsimusi. Kas Jumal kõneleb juba mitu tuhat aastat ühte ja sama, kas tal pole midagi uut öelda? Kas Jumal tõesti ei suuda üheselt arusaadavalt kõnelda ning on meid üsna suurde segadusse koos Piibli tekstiga jätnud? Need on küllaltki triviaalsed küsimused, mille teoloogid on ammu ...