Eesti Kirikute Nõukogu  kaplanite aasta 2017. [embed]https://www.youtube.com/watch?v=8ozDzQM-Vaw[/embed]

Viimasel ajal kipub ka kirikuinimeste vahelistes vestlustes aeg-ajalt tooni andma poliitika, mis pahatihti asjatuid vastuolusid põhjustab. Nii pakub praegu kõneainet USA vastse presidendi Donald Trumpi tegevus. Meilgi on mitmed kristlased avaldanud heameelt selle üle, et ta on väljendanud toetust abortide keelustamisele ning teatanud ajutisest sissesõidukeelust mitme islamimaa kodanikele. Teiste meelest on nii Trumpi retoorika kui teod aga sageli kristlike väärtustega ...

Ameerika Ühendriikide jaoks oli möödunud reede märgilise tähtsusega päev: ametisse vannutati 45. president Donald John Trump (fotol). Ta on senini vanim ametisse astunud Ameerika Ühendriikide president: ametisse astumise päeval oli ta 70aastane. Trump on kolmandat korda abielus ja tal on viis last. Ta kuulub presbüterlikku kirikusse. USAs on tema isiksus kutsunud esile suure lõhenemise rahva hulgas. Samasugused erimeelsused valitsevad aga ka kiriklikes ringkondades, samuti ...

Ligi 90% eestimaalastest on kodus Piibel. Aga vähem kui 10% on selle avanud ning kui tavavestluses mainida piiblilugemist, võid rõõmsa jagamise asemel vastuseks saada hoopis vaikiv-kohmetu reaktsiooni. Jah, ühelt poolt on piiblilugemine väga isiklik, inimese ja Jumala vaheline asi. Mitte keegi teine ei saa puudutada su südant nii sügavalt kui Jumal. Teisalt, ei ole ju küsimus ainult kõnetuses, vaid veel enam vastuses ja tekkinud dialoogist arenevais reaalsetes elumuutustes. ...

3. jaanuaril, Vabadussõja relvarahu sõlmimise aastapäeva miitingul Jõhvis Vabadussõjas langenute mälestussamba juures nimetasin lühidalt asju, mille eest minu arvates küll ei langenud ega kannatanud need, kes võitlesid Eesti Vabariigi iseseisvuse eest, aga mis on praegu muutunud meie ühiskonnas räägitavaks ja rahvale vastu paljude tahtmist pealesurutavaks teemaks. Allpool nimetatud teemade väljatoomine oli igati asjakohane, kuna Vabadussõjas sõdinud, sageli koolipoisid, ei ...

Öeldakse, et tervis on kalleim vara. Ja tõesti, kui me ei põe, ei pea võtma rohtu ega käima arstide juures, siis me õilmitseme. Kuid ka julm ja halastamatu inimene võib pakatada tervisest, kuid olla nuhtluseks kaasinimestele. Aga Franz Kafka ja Uku Masing olid kopsuhaiged, Juhan Liiv ja van Gogh vaimselt tasakaalutud, kuid hoolimata tervisehäiretest andsid nad maailmakultuurile rohkem kui paljud terved keskpärased kultuuriinimesed. Nii et ka tervis ei määra alati ...

Aga tähte nähes nad said üliväga rõõmsaks. (Mt 2:10) Jõulud on rõõmupüha, täis valgust ja sära. Juba Vana Testamendi prohvet Jesaja kuulutas: «Rahvas, kes käib pimeduses, näeb suurt valgust» ja tunneb suurt rõõmu. «Sest meile sünnib laps, meile antakse poeg», kelle valitsus on igavene (Js 9:1–6). Seda suurt valgust nägid Petlemma karjased, kui neile ilmus ingel ja teatas ettekuulutatud lapse Jeesuse sünnist. Ingel kuulutas neile «suurt rõõmu, mis saab osaks kogu rahvale», ...

Jälle on käes need neli nädalat, mil meenutatakse sündmusi enne Kristuse sündimist: tema eelkäijat Ristijat Johannest oma kuulutusega, püha perekonda, neitsi Maarjat, kuid ka Kristuse tagasitulekut kord aegade lõpul kõige lõpuleviijana. Niipalju kirikuelust advendiajal. Kuid väljas on pime, märg ja tuuline. Ja on kaamos, teadagi. On tahtmine elada nii palju kui võimalik omas kodus, oma nelja seina vahel. Lihtsad asjad on ikka head. Neid tuleb leida. Näiteks tuleb ...

Eluaegne vangistus on omandanud sümboolse tähenduse kui ülim kättemaks (ultimate retributive sentence). Kuigi eluaegse vangistuse mõiste võib eri riikides omada eri tähendust, on ühiseks tunnuseks karistusaja määramatus. Määramatus hoiab ülal frustratsiooni. Sisuliselt lõputa karistus on emotsionaalselt kurnav. Eluaegsed põgenevad enesehävitusse või fantaasiatesse. Suitsiidide ja suitsiidist mõtlemise, et mitte öelda unistamise osa eluaegsete maailmas on suurem kui määratud ...

Rakvere Kolmainu kogudusel on tore traditsioon korraldada oma eakatele koguduseliikmetele kord kuus kirikulõuna. Istume keskpäeval paariks tunniks maitsekalt kaunistatud kohvilaudade ääres, kus oma naiskomisjoni valmistatud suupisted, tee, kohv kenasti ootamas. Ja muidugi annavad hubasust juurde pimedal ajal süüdatud küünlad. Alati on ka keegi külaline (ette ei öelda, et oleks üllatus). Sel korral, Martin Lutheri sünnipäeval rääkis meie armastatud õpetaja Tauno Toompuu ...

Ludwig Feuerbach kirjutab raamatu «Kristluse olemus» eessõnas: «Ja küllap eelistab meie aeg … kuvandit asjale, koopiat originaalile, representatsiooni tegelikkusele, näivust olemisele …» Kas pole see tõesti mitte nii? Kas polegi mitte olulisem näida hea, edukas, õnnelik või püha, kui seda olla? Olla midagi, ilma et teised seda näevad ja teavad, oleks justkui raiskamine. Näivust on kindlasti suurendanud sotsiaalmeedia areng. Iga reis, perekondlik tähtpäev või isiklik ...

Tavapäraselt peetakse eestlasi usuleigeks ja kirikukaugeks rahvaks. Tekib küsimus, miks siis president Kersti Kaljulaidi otsus loobuda tema ametisseseadmise puhul jumalateenistuse korraldamisest nii palju kirgi üles küttis. Sellele küsimusele vastamiseks tasub analüüsida tava- ja sotsiaalmeedias toimunud arutelu, eriti aga presidendi enda väljaütlemisi. Esmalt on ilmne, et tänujumalateenistuse tähendusest saadi erinevalt aru. Kaljulaid nägi selles puhtalt eraviisilist ...

Miks luterlus on hea, mis on Lutheri pärandis kõige olulisem? Umbes sellises sõnastuses esitas Tallinna praost Jaan Tammsalu küsimuse reformatsioonikongressil. Küsimus oli küll adresseeritud kongressi äsja lõppenud osa «Usupuhastus, inimene ja ühiskond» lektoritele, aga laienes auditooriumile ja kujunes siinkirjutaja meelest tüviküsimuseks kahepäevasele usuteaduse instituudi korraldatud kongressile tervikuna. Küsimus on, milles seisneb Lutheri tähtsus ja luterluse tähendus. ...

Sel aastal tähistame usupuhastuspüha erilises meeleolus. Peagi möödub reformatsiooni algusest 500 aastat ning me oleme kiriku uuenemise teel välja jõudnud ajaloolisesse hetke, kus võime reformatsiooni meenutada esimest korda ühiselt koos roomakatoliku kirikuga. Luterlased ja katoliiklased on viiekümne aasta pikkuse dialoogi tulemusena leppimist ja osadust saavutada püüdes ületanud mitmed erimeelsused ning jõudnud olulistes õpetuslikes küsimustes ühisele seisukohale. Seda ...

Harva juhtub seda, et kellegi lahkumise juures on teine inimene … Aga nii see oli, et minu ema surma juures oli mu õde Silja. Hoidis emal käest, kui ema viimse hingetõmbe tegi. See oli lühike, sekundites. Kuid just siis märkas ta, et akna kaudu ema juurest midagi väljus. Midagi seletamatut. Kas hing väljus? Tõesti, tõesti võis see nii olla. Ikka küsitakse: kas hinged rändavad? Usun, et hing on olemas ja ta rändab pärast surma. Miks muidu me nii kaua aastaid surnut ...