Demokraatia on kristlik, või teda ei ole
Mida peaksime ette võtma mugavusdemokraatia kriisis ja sellega kaasnevas väärtuste hajumises? Vajame realistlikku, ausat arusaama meid ümbritseva maailma tegelikust seisundist. Meenutagem kardinal Ratzingeri diagnoosi: „Euroopa on haige“. Midagi pole kindlat, kui kodanikel endil jääb vajaka põhilisest – elu mõtte, väärtuste ja vastutuse konkreetsest tunnetusest. Üks on selge – jätkuv prioriteetne panus kindlale progressile, üha paremale elule on meie keerukas eksistentsis ...
Palverännak on jalgadega palvetamine, ütleb katoliku teoloog Michael Rosenberger, see on kõige täielikum jumalateenistus, millesse on haaratud inimene tervikuna – keha, hing ja vaim. Jumalateenistus, kus sõna otseses mõttes omal nahal tunnetatud osadus kaasinimeste ja Jumalaga avaldub väga ootamatutel viisidel. Üks võimalus jalgadega palvetamiseks on jaakobitee, teekond Santiago de Compostela katedraali juurde, kus asuvad apostel Jaakobus Vanema säilmed.Olenemata motiivist ...
Eelmise kirjutise lõpetasime mõttega, kui keeruline on kodanikel ehtsat iseseisvust säilitada olukorras, kus nad on üha suuremal määral sõltuvad riigi kui ka Brüsseli abist ja reegleist. Iseseisev kodanik olla on järjest raskem ning ka kulukam. Üha suurem osa iseseisva ettevõtja energiast ja ajast kulub lugematute reeglite, ettekirjutuste ja kontrollide nõuete täitmiseks ning aruannete esitamiseks. Juba Churchill hoiatas üle 70 aasta tagasi, et kui ühiskonda ruulib ...
Tänavu septembris tähistavad Eesti kirikud esmakordselt looduhoiukuud. Kuna mul oli rõõm olla Eesti Kirikute Nõukogu juures selle algatuse eestvedaja, avan veidi antud kuu tähtsust.Tegemist on rahvusvahelise oikumeenilise algatusega, mis kutsub kristlasi üle maailma palvetama, mõtisklema ja tegutsema Jumala loodu heaks. Looduhoiukuu algab igal aastal 1. septembril, ülemaailmsel palvepäeval loodu eest, ning kestab kuni 4. oktoobrini, püha Assisi Franciscuse, keda kutsutakse ...
Eesti Kirikute Nõukogu nõustub artikli kirjutajaga, et sõda on üks kõige suuremaid katastroofe, seda nii inimese kui kogu loodu seisukohalt. Ukraina sõda on lisaks inimlikule tragöödiale kahtlemata ka keskkonnakatastroof, nii nagu seda on iga sõda. Kuid mitte ainult sõda, vaid suurel hulgal väga palju inimtegevusest, mis ei pea silmas ülejäänud loodu heaolu ega arvesta seega ka Looja olemasoluga. See on osa inimese pattulangemise tagajärgedest.
Eesti Kirikute Nõukogu, ...
Juba Aristoteles tuli järeldusele, et palju on teada, mida paljud ei tea. Taoline hinnang sobib ka tänapäeval paljude ja tõenäoliselt isegi rahva enamuse kohta. Aga selles ei pea nägema etteheidet – teadus on lihtsalt jõudnud sedavõrd keeruliste uuringute faasi, et isegi hea teadlane ei pruugi teada teise eriala üksikasju.
Siiski, toetudes väljapaistvate erisuunitlustega füüsikute, matemaatikute ja bioloogide avastustele, lubab teadus väita, et universumi, meie ...
Umbes 15 aasta eest arutasime ühe kolleegiga ülikoolis, kas luterliku kiriku liikmeskonna languse põhi on käes. Me arvasime, et see saabub lähiajal ja siis tuleb taas kasv. Paraku eksisime. Langus on jätkunud kiiremini, kui keegi oleks osanud arvata. Aasta 2000 rahvaloenduse põhjal oli luterlasi 14% elanikkonnast, 2011. a langes see 10% peale ja 2021. a oli luterlasi vaid 8% elanikkonnast. Liikmesannetajate hulk on kahekümne aasta jooksul 2022. aastaks langenud poole võrra ...
Iseseisvust ja isiklikku arengut väärtustav noor tahab oma elu ise kujundada. Tähelepanu vääriv on seejuures, et samavõrra on neile oluline õigete valikute tegemine ja panustamine.
Püüdes üldistatult esile tuua, mida viimase aja uurimuste põhjal noored oma elus väärtuslikuks peavad, siis esmalt tausta avamiseks niipalju, et võrreldes varasemaga on muutunud mõnevõrra uuringute fookus*. Kui varasemalt oli rõhk sellel, kuivõrd on noored võtnud omaks ühiskonna põhi- või ...
„Viiskümmend aastat pidi mu rahvas taluma kõige brutaalsemat ja samas kõige rafineeritumat etnilist puhastust. Nõukogude okupatsioonivõimud viisid seda läbi raudse eesriide varjus ja see taevasse kisendav ülekohus ei ole kunagi Euroopa teadvuseni jõudnud,“ sõnas meie president Lennart Meri 1993. aasta 6. mail Poola presidendi vastuvõtul.
Kuni eelmise aasta 24. veebruarini ei olnud see lause oma aktuaalsust kaotanud.
Alanud sõda Ukrainas avas maailma silmad ja nii said ...
Kohe on saabumas jaanipäev ja tavaliselt sellel ajal peetakse ka surnuaiapüha. Kas nädal siia-sinna, aga suve alguse ajal tavaliselt seda meie traditsioonis peetakse. Tahan teile rääkida, mis üldse on surnuaiapüha. Nooremad inimesed võib-olla ei teagi sellest enam midagi, sest põlvkond, kes vanaemaga koos surnuaiapühal käis, on hakanud ka ise seda traditsiooni unustama. Oma õppejõuga Tartus samadel teemadel arutledes tuli välja, et inimesed enam üldiselt ei käi sellisel ...
Käisin mai alguses Saksamaal 4. Euroopa kellapäevadel, mis peeti Kölni katedraali suure kella sajanda sünnipäeva tähistamiseks. Kölni katedraal valmis 19. sajandil Saksamaa ühtsuse märgiks ja ka 2023 Apoldas valatud 24tonnine kell on nende rahvussümbol. Kolmel päeval toimusid ettekanded, tornide külastused, kontserdid ning ekskursioon ümbruskonna olulisemate kellade tutvustamiseks.
Kogu seda külastust saatis kirikukellade helin, mille kohta kohalikud ütlesid, et ...
Ma tunnen üht naist, teie tunnete teda ka, kuigi ma ei maini siin tema nime. Ta küüditati 1949. aastal, kui oli seitsmeaastane, koos ema, vanaema ja vanema õega. Isa, Eesti Vabariigi ohvitser, oli võetud kinni 1941. aasta suvel, veel ei teadnud ta perekond, et ta lasti nädal aega pärast vahistamist maha. Venelased ei jõudnud kõiki kodumaalt minema vedada, kui algas sõda ja nad siit põgenema hakkasid. On põhjust arvata, et selle naise isa on maetud Tallinna Kosele, Scheeli ...