II osa Piiskopid – otstarbe­kohasuse, mitte põhimõtte küsimus Piiskopid kiriku vaimulike juhtidena. Peapiiskopil ja piiskopil tuleb olla vaimulikele hingekarjaseks ja ülevaatajaks. Pastoraalne juhatamine ja hingehoid, samuti valvamine vaimulike kõlbelise elu üle on piiskoppide ülesanne.  EELK vaimulikkond on 2020. aastal ajaloo suurim (umbes 230 vaimulikku), nagu seda on ka koguduste arv (169). Samal ajal on EELK annetajaliikmete arv olnud pidevas ...

Eesti maratonijooksu meistrivõistluste stardi eel tutvustas mulle end MTÜ Elujooks üks vedajatest Raivo Alla, kes on oma Tartu ülikooli usuteaduskonna doktoritöö raames uurinud sportlaste vaimsust. Ta palus minul kui vaimulikul ja pikamaajooksu harrastajal rääkida jooksjatele teemal „Jooks kui meeleparandus“. Otsustasin selle väljakutse vastu võtta, et leida seoseid liikumise ja vaimulike kogemuse vahel. Püüan allpool ka Eesti Kiriku lugejateni tuua mõned mõtted oma ...

Anna 29.novembril kell 12.30 advendiaja alguse jumalateenistus armulauaga.  Kaasa teenib trompetil Peep Heinaste. Süüdatakse advendiküünal. Tule õnnistab Järva praost Katrin- Helena Melder. Õnnistatud tuld on võimalik koju viia ja sellest süüdata kodus või külaväljakul ühisel kuusepuul küünlad. Selleks tuleb kaasa võtta latern või sobiv küünal, et kirikus süüdatud tuld koju viia. Haapsalu Kõiki, kes käisid leeris aastal 1990 ja 1995, oodatakse pidulikule ...

Hortus Musicus on Eesti vanamuusikaansambel, kelle repertuaaris on nii vanamuusika, varajased sonaadid ja 17.–18. sajandi vaimulikud suurvormid kui ka tänapäeva autorite looming, mis on sageli loodud just sellele ansamblile. Tallinnas Väravatornis annavad muusikud kontserdi „Veni, veni, Emmanuel“ 5. detsembril kell 16. 

I osa.  Sajand Eesti vaba rahvakiriku piiskoppe Eesti vaba rahvakiriku loomine ja piiskopiameti taastamine. Eesti vaba rahvakiriku ehk Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Kiriku (tänase nimega Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku) alguse üheks tähtsündmuseks oli piiskoppide ajaloolise ametijärgluse ehk suktsessiooni taastamine. See sai teoks esimese piiskopi Jakob Kuke valimisega 1919. aastal ja ametisse pühitsemisega 1921. aastal Rootsi peapiiskopi Nathan Söderblomi ...

Loen Eesti Kiriku kokkuvõttest e-postkastist: „1. novembrist kehtivad mullu sügisel kirikukogul vastu võetud EELK kirikuseadustiku kaks osa. Kätlin Liimets toob välja dokumendis sedastatud rangemaid haridusnõudeid, uut liturgilist värvi ja muid jõustunud muudatusi.“ On 3. november. Kuna mul on parasjagu rahulikum hetk, siis kaevun EELK siseveebi. Pika otsimise peale leian muudatusotsused. Võtan siis kirikuseadustiku kõrvale ja veedan pea kaks tundi nuputamaks, mida siis ...

2021. aasta kevadel toimuv rahvahääletus riigielu küsimusena abielu mõiste üle on tekitanud segadust seoses küsimustega rahvahääletuse eetikast ja moraalist ning sellest, miks üldse peaks ühiskond vajama rahvahääletust, iseäranis valdkonnas, mis tegeleb era- ja intiimküsimustega.  Alustagem moraalist. Inimsuhetes on ikka nii, et suhte eri osapooltel on erinevad huvid ja arusaamad. Loomakaitsjatel ja jahimeestel, karskusseltsil ja veiniklubil võivad olla eri ...

Kristjan Luhamets. Jeesuse jüngriks olemine on ristiinimese jaoks aegumatu tähtsusega. Jeesus kutsus õpila­sed oma kuulutuse kaas­töö­listeks ja aitas neil saada enda töö jätkajateks, seetõttu on meil vaja õpilaseks olemine ka enda jaoks korduvalt läbi mõelda. Jeesuse jüngrikoolitus viib mõtted jüngri karakteri kujundusele. Mis leidis jüngri­tega aset Jeesuse järgimise käi­gus? Mida me saame õppida?  Kutse saamine; valmisolek vastata kutsele ja isiklik ...

Kristlikele väärtustele ja neil põhinevale poliitikale viitavad poliitikud ja publitsistid kuu­lutavad sageli eri­nevaid ja üksteisele vas­tukäivaid tõdesid. Ta­suks küsida, kas üldse leidub selliseid arusaamu kristlikest väärtustest, mida tõepoolest suurem osa ristirahvast jagaks. Seejuures tuleks kõigepealt loobuda mistahes katsetest sõe­­luda Piiblist välja ühe­seid lahen­dusi meie aja päeva­poliitilistele küsimustele. Kes seda siiski teeb ja selle põh­jal väita ...

Kristjan Luhamets. Luterlastena oleme küllap hästi tuttavad katekismuse õpetuse­ga: „Meie peame Ju­ma­lat kartma ja armastama, et me oma li­gimese peale ei tunnista va­let, te­da ei reeda, keelt ei pe­ksa ega tõs­ta tema peale laimujutte, vaid et me teda vabandame, räägime temast head ja kääname kõik asjad hea poole.“  Paraku elame tänapäeval ühiskonnas, kus kristluse mõju on tagasihoidlik ning kahjuks tuleb pahatihti ette nii verbaalset kui füüsilist vägivalda. ...

Hoiame oma jumala­koda­sid hellalt  Meenub Urmas Alendri laul „Üksikutele“. Kirikud on ka üksikud. Suuremalt jaolt sei­savad need tühjana. Aga nad vajavad ka armastust. Inimeste armastust ja hoolimist. Mitte ainult inimesed, kes seal vahetevahel käivad ja otsivad Jumala kojast kinnitust, et Jumal neid armastab. Muin­suskaitseamet tunneb muret, et meie, kirikuinimesed (ka ametnike hulgas on palju kirikuinimesi ja meie rii­giametiski), hoiaksime meie kätte antud vara, ...

Et sõnal on kaal, teab igaüks meist. Sõna võib üles ehitada ja hingekosutuseks olla, aga ka hävingut külvates meelehärmi valmistada. Sõna väega arvestavad paganad ja tema mõjule loodavad kristlased. Alguses oli Sõna ja Sõna oli Jumala juures ja Sõna oli Jumal, algab Johannese evangeelium.  Seetõttu on ootuspärane, et ka kristliku meedia, kitsamalt Eesti luteri kiriku meediatöö tegijad aeg-ajalt nõu peavad, kuidas edasi. Peapiiskop Urmas Viilma eesistumisel ...

Tallinna Vanalinna täiskasvanute gümnaasiumi hoone. Koht, kus trükiti 1739. aastal esimene eestikeelne Piibel. Erik Salumäe. Rahvastikuminister Riina Solman ütles 18. detsembril 2019 sõnavõtus Pirita kloostris Eesti Kirikute Nõukogu jõulueelsel palvusel: „Olen veendunud, et emakeelse Piibli tõlkimisest ja väljaandmisest peab saama meie üldrahvalik ettevõtmine, millel aitavad ühiselt teoks saada nii kirikud, riik kui kõik need inimesed, kellele on oluline eestikeelne ...

Maailma kristlikus meedias kõneainet pakkuvate pedo­fiilia­skandaalide tõttu on kannatada saanud paljude katoliiklaste usaldus oma kiriku vastu. Ent on ka teisi põhjusi, miks paljud sii­rad ja tulised kristlased meie ajal kirikust eemale jäävad või ko­guni usu kaotavad. Sageli on ajendiks pe­ttu­mine inimestes, kelle kaudu ris­ti­usku tundma õpitud on. Tä­napäeval liituvad inimesed kogudusega ju sageli suuresti isiklike mõjutuste ajel. Kui aga re­­ligioosseks ...

Soome luterliku ki­ri­ku suurimaks diskussiooni­tee­maks on viimasel ajal osutunud abi­elu temaatika, millele on kirikus väga erinevaid lähe­nemisi. Kirikliku lehe Kotimaa toi­metaja Meri Toivanen kü­sis piiskoppidelt nende sei­sukohti abieluküsimuses (https://www.kotimaa24.fi/artikkeli/kotimaa-kysyi-kaikkien-piispojen-kantaa-avioliittoon-vastaukset-paljastavat-isot-nakemyserot/) ja kuna naaberkirikus toimuv pakub ilmselt huvi ka Eesti lu­gejale, siis toome ära nen­de ...