Tänases lehes on terve lehekülg pühendatud mehele, kes oli Eesti Kiriku viimane sõjaeelne peatoimetaja. See mees oli Anton Eilart, kes läbi kahtluste ja kõhkluste Tartu ülikooli usuteaduskonda astus ja end vaimulikuks koolitama asus. Ta sai kooliharidust vene keeles, elas paarikümneaastase vahega läbi kaks riigikorra vahetust. Esimene kord, revolutsiooni ajal oli tema see, kes IV kursuse üliõpilasena pidas professor ...
Esmaspäeval andis peaminister Siim Kallase juhitav valitsus Riigikogus ametivande. Keskerakonna ja Reformierakonna moodustatud uue valitsuse ministrite nimekirjas on kõrvuti laialt tuntud poliitikutega ka üldsusele vähem tuntud nimesid. Kirikus juhtpositsioonil olevad inimesed pole kunagi massiliselt Keskerakonda ja Reformierakonda toetanud. Peamiselt on end seotud Isamaaliiduga, mille ridades on kandideerinud ka mitu vaimulikku, ning kus mitmel ...
Saksamaa kiriklikus ajakirjanduses on tulnud käibele selline mõiste nagu «konfessioonitu», usutunnistuseta inimene. Selle all mõeldakse peamiselt endise Ida-Saksamaa, nn uute liidumaade kodanikke, kes enamuses on juba mitmendat põlve elanud kirikuvõõras ümbruses.Nende jaoks ei ole lihtsalt olemas selliseid asju nagu Jumal, usk või kirik, sest nad pole nendega oma elu jooksul kokku puutunud ega neid tundma ...
Analüüsides kirikut üldisemalt, mitte vaid välisest arhitektuurilisest küljest, vaid ka sisuliselt, peame suutma kuulata sõnumit, mida kirik täna oma müüride, kapiitlite ja sammastega räägib. Vanade hansalinnade tänavatel kõndides ja arhitektuuri hinnates peame möönma gootika totaalset kohalolekut. Kuid mis sõnumit kannab endas gootika? Vertikaalset tõmmet taevasse, pilvede pitsornamentikat ...
Kui sellenädalane Eesti Kirik lugejateni jõuab, on Õpetajate Konverents juba alanud ja osa teemasidki käsitletud.Juhtkirja kirjutades ei tea ma veel, keda kaasvõitlejatest kohtan Sangastes. Konverentsist osavõtt on aastate lõikes olnud erinev ja ma ei olegi saanud aru, miks ühed tulevad ikka uuesti, aga teistel on igal aastal just siis pakilist tegemist ja põhjust kõrvale hoida. Ühte olen küll ...
Kui Russow oma Liivimaa kroonikat kirjutades oleks teadnud, milline saab olema tänane mõttemaailm, oleks ta iseenesest mõistetavalt noogutanud ja asunud seda usinamalt oma «hallidekogudusele» selgitama vahet klerikaalse ja folkloristliku kultuuri vahel. Õigemini oleks ta pidanud seda ehk oma tegemata töö viljadeks või igaveseks konfliktiks usu, mõistuse ja lihtsameelsuse vahel. Nähes kaasaegse maailma vaimustust nendest ...
Avaldan südamest tänu Veiko Vihurile kirjutise «Hinga kõigist oma tegudest» eest 9. jaanuari Eesti Kirikus. Selles oli hingekosutust vähemalt vaimulikele. Usun, et ka paljudele teistele.Meilt nõutakse üleinimlikku suutlikkust. See hoiak on üldine. Sama kuupäeva Postimehe kirjaderubriigis kirjutab Laine Lehtse sellest, kuidas ta töötuks jäi. Talle jäi ajalehtede tööpakkumisi ...
Eesti on sekulaarne maa (enam sekulaarsemaks minna ei saa - võiks luulena jätkata), kirikus käib rahvast suhteliselt vähe, kuid Interneti-portaalist Delfi võib usuteemalisi arvamuslugusid lugeda sagedamini kui näiteks majandusteemalisi. Üks mu tuttav küsis kord portaalitegijatelt selle põhjust ja sai vastuseks, et rahva huvi usuteemade vastu on suur. Ilmselt sedasama suurt huvi silmas pidades reklaamib Eesti Ekspress ...
Jeesuse sõnadega «Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud, ja mina annan teile hingamise» kutsume me pihilisi altari ette. Põhjendus selleks kõlab: «Sest minu ike on hea ja minu koorem on kerge.» (Mt 11:28-30) Need sõnad kostku ka uue aasta algul. Need on mõeldud otseselt ja igale tulijale kogetavalt: Jeesuse ike on hea ja tema koorem kerge. Seevastu tavaliselt mõistetakse iket raske koormana, mis on ...