Sellest on möödunud nüüd kaks aastat, kui võtsin osa Soome TV saate «Ristitee» tegemisest. Käsikirja autor oli Kuopio piiskop Wille Riekkinen.Saates jälgiti Kristuse Kolgata tee üksikuid etappe ning läbiti selle 14 peatuspaika. Nii on just Vaiksel nädalal saanud paljudes kirikutes tavaks mõtelda Kristuse kannatamise ja surma üle järele, järgides tema teed Pilaatuse paleest kuni ...
Emakeelepäeva laupäeval Eesti Kirjandusmuuseumi saali kogunenud enam kui seitsmekümnel inimesel oli võimalus kuulata väga sisutihedaid ettekandeid.Päeva teemat - «Eetilised väärtushinnangud muutuvas ühiskonnas» - analüüsiti nii rahva elulugude, eetika, meditsiini, pedagoogika, hingehoiu, avaliku arvamuse kui ka teoloogilisest aspektist. Tartu Laste Tugikeskuse juhataja lastearst Ruth Soonets joonistas ...
Paar nädalat tagasi levis uudis ulatuslikust üledooside puhangust Tallinna narkomaanide hulgas, mis seadis surmaohtu üle viiekümne enamasti noore inimese elu. Juhtunut põhjustas tavalisest heroiinist tunduvalt kangem narkootikum, mida kutsuti «valgeks hiinlaseks». Sündmuse kommentaarina jäi mind kummitama lause «valge hiinlase juhtumit» kajastanud Eesti Ekspressi artiklist, kus öeldi, et orgasm on ...
Hiljuti tegin kooli üheteistkümnendate-kaheteistkümnendate klasside hulgas lühikese küsitluse religioossuse kohta. Selgus, et umbes 60% õpilastest väitis end uskuvat, kuid ei taha astuda ühegi usuorganisatsiooni liikmeks. Enamvähem analoogiline pilt avaneb ka täiskasvanute hulgas. 2000. aastal läbi viidud religioonisotsioloogilise uuringu andmetel pidas 66% küsitletud eestimaalastest end usklikuks ...
Paar nädalat tagasi pidas Tallinna Diakooniakoolis loenguid pime vaimulik Ari Suutarla. Varases nooruses pimedaks jäämisest hoolimata on ta saanud hea hariduse ja töötanud suurt vastutust nõudvates ametites Soome kirikus. Kui ma 1988. aastal esimest korda NLiidust välja pääsesin, oli Ari Suutarla Soomes minu vastuvõtjaks ja hoolitsejaks nende kümne päeva jooksul. Mööda Helsingit taksoga sõites ...
Kord teoloogiatudengina sattus mu kätte faksiimiletrükis välis-eestis kirjastatud Giovanni Guareschi raamat «Don Camillo väike maailm». Ehk pole üks raamat paljude seas niivõrd märkimist väärt, kuid lugemiselamuse tegi unustamatuks raamatu jämehumoorikas alatoon külapreester don Camillo juhtumite kirjeldamisel sõjaaegses Itaalias.Raamat sattus mu kätte ajal, kui kõrgkoolide ...
Kui tulin Viljandisse kirikuõpetajaks, soovitas üks lahke sõber, et ma mingil juhul mulkidele rahast ei räägiks. Sellist teemat kirikus puudutada pidi olema rahvast ärritav ja kirikust eemaletõukav. Ma ei võtnud seda soovitust kuulda. Tasapisi seadsime sisse igapühapäevase korjanduse ja hakkasime jumalateenistuse teadete osas iga kord teatama ka korjanduse otstarvet ja eelmise korjanduse suurust. Peagi selgus ...
Inimesed Eestis, ka EELKs, olevat väsinud, ei viitsivat midagi teha. Ei tahtvat tööd teha ega vastutust kanda. Igatsevat tagasi nõukogude aega. Põlgavat läänemaiseid voorusi.Raivo Raave jutustab ajalehes KesKus, kuidas ta kunagi V. I. Lenini teoseid põletas. Eesti nimel ning praeguse aja tendentside vastu kiidab ta Leninit: «Oleme suuresti selle eest, mis meil on, temale võlgu. Ta oli ainus, kes suutis sellele ...
Karmilt kõlasid Origenese 3. sajandil väljaöeldud sõnad extra ecclesia nulla salus est - väljaspool kirikut ei ole õndsust. Kaasaegne inimene, kes on harjunud tänavatõdede relatiivsusega, ei suuda leppida, et üle humanismi võib olla kirik. Kuid konflikti juured ei peitu mitte kiriku suutmatuses mõista kaasaegset inimest, vaid inimese suutmatuses mõista kirikut. Me teadvustame, et on olemas sellised ...
Martin Bauer kirjutab teose «Templirüütlid. Müüt ja tõde» sissejuhatuses: «Vaevalt leidub mõnd muud organisatsiooni, mis sümboliseeriks ühendatud Euroopat paremini kui Templiordu. Templirüütlid olid pärit Euroopa kõigist regioonidest ja liitusid, et täita ühist ülesannet. Tollased üleskutsed ristisõdadeks on tänased Maastrichti lepingud: katse ...
Pühapäeval, 24. veebruaril on Eesti Vabariigi 84. aastapäev. Pole küll juubel, ent pidupäev siiski. Pidupäev, mille tähendus muutub vastavalt ajale ja olukorrale. Näiteks pani 50. aastapäev 1968. aastal eestlasi mõtlema iseseisva riigi algusajale, käesoleval aastal on vähemalt meedia keskendunud rohkem sellele, kes ja miks saab millise ordeni ning et presidendi vastuvõtt ühtib ...
Vaba, oma elu korraldava ühiskonna tähtsaimaks riiklikuks pühaks on kahtlemata iseseisvuspäev. Tänavusele iseseisvuspäevale läheme vastu vastuolulises olukorras. Ikka ja taas küsitakse, kas sellist riiki me tahtsimegi? Palju on räägitud kahest Eestist ja küsitud, kellele on tänane riiklus kasulik? Möödunud aastal ei suutnud (või tahtnud) Riigikogu anda hukkamõistvat hinnangut kommunismi ...
Usk ja sport on sama vanad kui inimkond. Kui ajalukku tagasi vaadata, siis vaid viivuks (peamiselt 20. sajandil) on usu ja spordi teed lahku läinud. Kuigi ka selle üle võib vaielda, sest tänapäeva tippspordil on vormiliselt olemas pea kõik «usutunnused» - rituaalid, pühapaigad ja ülistuskohad, «pühakud» ja järgijad, reegleid kehtestavad institutsioonid, «kirjatundjad» ning ...
Taliolümpiamängud ja paastuaeg on alanud. Sportlased on teinud tohutult tööd, et jõuda tippu, olla parematest parimad. Nad on selle nimel paljust loobunud. Meeletu raha on kulutatud olümpiamängude kaitsmisele kurjade eest, haigete hullude eest. Aga meie - siin Eestis, kas oleme andnud endast parima ja kas oleme kaitstud? Mõtlen ühe perekonna saatusele. Nad kasvatasid kuut last, muutsid oma põlistalu üheks Eestimaa ...
Möödunud nädalal lahkus igaveseks kogu maailmas armastatud lastekirjanik Astrid Lindgren. Küllap on Eestis vähe inimesi, keda tema looming ei ole puudutanud. Minagi kuulun nende hulka, kelle jaoks Pipi, Bullerby lapsed, Tjorven, väikevend ja Karlsson ning hulkur Rasmus kujunesid justnagu kusagil naaberkülas elanud lasteks, keda võis matkida või kellele kaasa elada. Mäletan veel, kuidas Lindgreni raamatuid ...