Reedel algavad Jõhvis kiriku misjoni- ja diakooniapäevad. Misjonimõtet kannab sellel korral päevade teema «Täna ma istutan õunapuu». Lugu jutustab sellest, et Martin Luther öelnud kord: kui ma tean, et homme on viimnepäev, siis täna ma istutaksin õunapuu. Pilt kõneleb õunapuu istutamisest kui lootuse märgist. Õunapuu vajab kasvamiseks palju aastaid enne, kui temalt vilja saab. See on vihje meie ...

2. augusti keskpäeval ordineeris peapiiskop Jaan Kiivit meie kirikus ametisse viis uut õpetajat. See on märk elu ja töö jätkumisest kirikus. Juuni algul määrati emerituuri Avinurme koguduse õpetaja Edgar Serm. Paar nädalat tagasi sai igavikukutse, praegu küll juba emerituuris olnud kauaaegne Pärnu koguduse õpetaja praost Richard Võlli. Siiski on viimastel aastatel töötegijate arv kirikus ...

Äsja see oli, kui õigeusu kirikutest räägiti vaid läbi konfliktiprisma ja poliitilises kontekstis. Ühel pool Moskva ja teisel pool Konstantinoopol. Tänaseks on juriidilised põhiküsimused lahendatud, võibolla küll valusate kompromisside näol, kus keegi on solvunud ja keegi tunnetab, et ta pole veel saavutanud oma ajaloolist õigust. Kuid vähemalt kaks suurt kirikut enam ei vaidle. ...

Heade tulemusteni jõudmine nõuab aastatepikkust pingutust. Olgu muusikas, teaduses, puusepatöös, kirikus või ka ajakirjanduses. Tavaliselt tuleb seejuures läbida ka mitmeid ebaõnnestumisi ja tagasilööke, millest hoolimata ei tohi alla anda, käega lüüa ega loobuda. Ei tohi jätta pooleli, vaid tuleb leida endas jõudu pingutusteks ka rutiinsel ja hallil päeval. Kes nii teeb, jõuab ...

Võidupüha ja jaanipäeva aegne Eestimaa heitles päikese, vihma ja tuulte pöörises. Kas vaimuelus valitses vaikus ja rahu? Kas suured ja põnevad tungi- ja tormiajad on jäänud minevikku? Ja kui ei, kas on see vaid tormiks veeklaasis?Ray Bradburyl on lugu, kus mehed lähevad ajamasinaga dinosaurusejahile, ei tohi aga tolles kauges ajas puudutada rohukõrtki, et mitte mõjutada tulevikku. Ometi tallavad ...

Erinevalt Karl Marxist ei usu ma, et aja ja (majanduslike) elutingimuste muutudes muutuks inimese loomus. Meie igapäevane elu erineb palju vanavanemate elust, rääkimata mitu sajandit tagasi mõisatööd teinud eestlastest. Muutuvad teadmised ja elutunnetus, kuid mitte inimloomus. Vajadus usu järele inimese loomuses oli, on ja jääb. Ka siis, kui ühel päeval telesaade «Reisile sinuga» saadab noored nädalaks ...

Juunikuu on eksamite ja koolilõpetamise aeg. Edukalt lõpueksamid sooritanud jätavad maha oma kooli ja võivad minna uuele elu- ja tegevusringile. Õpiaastatel omandatud teadmised aitavad valitud ametis tulemuslikult oma ülesandeid ja kohustusi täita.Vaimuliku ameti valinud noored peavad arvestama lisaks omandatud haridusele kirikupoolse kutsega. Kutse esitamisele eelneb teadmiste kontrollimine ja õpetajaametisse astuja ...

Vahel jääb mõni suhteliselt juhuslik ajalehelause mitmeks päevaks pähe kummitama.Nii oli see viimase Postimehe nädalalõpulisa Arteriga, kus ajakirjanik Valner Valme nimetas Tõnu Õnnepalu küsitledes Eestit luterlikuks maaks. Veelgi otsekohesem oli Arteri reklaam Postimehe esilehel: Eile jõudis poodidesse Tõnu Õnnepalu pihtimusteraamat, mis oma aususega võib osale luterlastest lugejaile talumatu ...

Paljudes keeltes sarnaselt kõlav sõna «kirik» pärineb kreekakeelsest sõnast kyriakç, mis tähendab «Issandale kuuluv». Seda sõna tarvitati niihästi kirikuhoone (Issanda maja) kui ka sinna kogunenud koguduse kohta. Kokkutulekut ja kogunemispaika tähendab ka Uues Testamendis kirikut või kogudust tähistav ekklesia. Eelnevaid sõnu ühendav kreeka väljend kyriç ekklesia ...

Usun, et enamiku inimeste jaoks on kirikutornidel pilkupüüdev ja rahustav mõju. Olen seda tunnetanud meritsi Tallinnale lähenedes, Tallinn-Tartu maantee oluliseks verstapostiks on kujunenud tuttavlikult viipav Põltsamaa punane kirikutorn ja üsna tee äärde jääv Anna kirik. Aastaid Hiiumaal Saarnaki laiu pärnasalus istumas käies olen Suuremõisa poole vaadates kiriku torniga sõbraks saanud. Kindlasti on igal ...

Eestimaa vanim kirikukell on kukkunud kildudeks. Torn, milles oli ta kodu, jäi ilma kiivrita. Tallinn ja kogu Eestimaa on kaotanud ilusa killu oma ajaloost, ühe hindamatu vana aja sümboli. Kas oleme mõelnud sellele, mis oli ka nõukogude ajal linna tähistavatel siltidel? Ainsa selgelt äratuntava hoonena oli ja on seal tänagi sihvaka torniga kirik. Mäletan seda imelist ja võimsat tunnet, kui Tartu raekoja platsi poole minnes ...

Jostein Gaardeni raamat «Sofie maailm» algab toreda tõdemusega, et inimesed ei oska enam imestada ja kuna nad on selle võime minetanud, siis pole lootust, et nad kunagi hakkavad tundma huvi filosoofia vastu.Ja mitte ainult filosoofia, vaid ka eksistentsiaalsete küsimuste, näiteks nagu kust me tuleme, kas Jumal on olemas, mis oli enne Jumalat jne esitamise vastu. Triviaalne, kas pole? Eriti kristlastele, kes kultuursete inimestena ...

Eestlastel on taas kord põhjust rahuloluks. Laupäeval Saku suurhallis peetud 47. Eurovisiooni lauluvõistluse järel võivad tegijad uhkusega öelda: ära tegime. Kui lauluvõistluse saatejuhtide Annely Peebo ja Marko Matvere e-kalambuuri jätkata, siis võiks öelda, et eestlastel läks Eurovisioonil hiilgavalt: eestlaste naaber (Läti laulja Marie N) võitis esikoha, eestlastest lauljad said teise koha (Malta ...

Möödunud nelipühi valguses on kohane rääkida vaimuliku harituse tähtsusest ühiskonnas. Või kui täpsem olla, siis Püha Vaimu väljavalamisega kaasneva armu mõjust meie maailmamõistmisele. Ja nad kõik said täis Püha Vaimu ning hakkasid rääkima võõraid keeli, nõnda nagu Vaim neile andis pajatada (Ap 2:4). Huvitav legend, kas pole. Olid nad täis magusat viina või ...

Ei ole midagi rituaalsemat kui kuningliku õukonna tseremoniaal. Surma puhul torkab traditsioonilise, aegade jooksul väljakujunenud tegevuse tähendusrikkus eriti silma. Inglismaa kuninganna ema matuste puhul võis maailm – tänu televisioonile – selles taas veenduda. Tunde kestnud jumalagajätt ja lõpuks leinajumalateenistus Westminster Abbeys oli minuti pealt paika pandud. Kuningakoda, kuid ka inglased ise olid ...