Slava Ukraine
Esileht » Arvamused » Arvamus »

Vaikivad vaimulikud

Möödunud laupäevases Eesti Päevalehes mõtiskleb Eerik-Niiles Kross advokaatide tulevasest võimalikust eetikakriisist.Ta nimelt kardab, et Eestis võidakse nõuda advokaatidelt nende klientide saladuse väljarääkimist. Ta kirjutab: «Hiljuti võeti Euroopa Liidus vastu rahapesu-vastane direktiiv, millega nähakse ette võimalus advokaatide vaikimiskohustuse rikkumiseks, kui ta saab kliendilt teavet, ...

Keisrile ja Jumalale

Jõulud ja aastavahetus jäävad kalendriliselt lähestikku ning kujunevad reaalses elus sageli ühtseks pikaks pühadeajaks.Kuna jõulud on kommertsi jõulisest pealetungist hoolimata ikkagi veel Jumalaga seotud, siis tundub paljudele, et Jumal on oma osa kätte saanud ning tasakaalu mõttes peaks aastavahetusel usulisi asju vältima. Tahtmatult meenub Jeesuse vastus meestele, kes teda küsimusega keisrile ...

Evangeelium arvudes

Vana aja inimesed tegelesid kabalistikaga. Piiblist võib leida mitmesuguseid arve, millel on vaimulik sisu, mis midagi tähendavad või ette kuulutavad. Paraku on usk arvude mõjust tegelikkusele vähenenud kasvõi mitmekordsete valearvestuste tõttu viimsepäeva ennustamisel.Tänast maailma iseloomustab arvudemaagia, millega tegelevad sotsioloogid ja poliitikud, et tulevikku ette näha ja seda natukene mõjutada. ...

Jõulukingiks raamat

Küllap mäletavad veel paljud anekdooti nõukogude miilitsa sünnipäevast, kellele kollektiiv tahtis kinkida midagi niisugust, mida tal veel ei ole. Pakuti kella, transistorraadiot ja isegi magnetofoni, kuid sekretär, kes kõike teadis, kinnitas, et miilitsal on need asjad juba olemas. Viimaks otsustas kollektiiv kinkida sünnipäevalapsele raamatu, kuid siis meenus kõiketeadjast sekretärile, et üks ...

E.E.L.K. peapiiskopi läkitus jõuludeks 2002

Armsad kaasmaalased ja õed- vennad Kristuses! Meie oleme jällegi rännanud edasi ühe aasta sealt, kus viimati tervitasime jõululast. Nii mitmetki on juhtunud nende viimaste 365 kalendrisammu jooksul. Oleme leidnud rõõmu ja kordaminekut; oleme aga ka saanud puudutatud leinast, kaotanud kaaslasi nii oma perekonna elus kui ka oma sõprade hulgast. Ka maailm meie ümber on muutunud ja lasknud tõusta nagu ennenähtamatuid ...

Püha jõuluõhtu

Mõtlen üha ja üha, et miski peab olema püha, kirjutab luuletaja ja paljud meist mõtlevad, et just nii see peakski ju olema – miski peab olema püha või muidu see maailm lõppeb otsa. Liiga palju on pinnapealsust, liiga palju ahnitsemist, vargust ja valet, kurjust ja õelust. Kummaline on kuulata, kuidas selles ohtlikus maailmas täiskasvanud ikka veel targutavad usuõpetuse vabatahtlikkuse ainumõeldavusest, nõuavad ...

Tahtmine ja saamine

On jõulud ja on kiire. Nagu igal aastal. Huvitav, millal me, inimesed, õpime, et jõuluaeg ei ole kiirustamiseks.Aastast aastasse räägivad targad mehed, et advendi aegu tuleks enesesse vaadata ja meelt parandada, mitte muretseda piparkookide ja kodukaunistamise pärast.Aga ikkagi muretseme jõulude eel just selle pärast, mille pärast muretsema ei peaks, sest seda kõike antakse meile pealekauba.Jõuluaegne priiskamine ja ...

Kirik kui luksus

Tänapäeval algavad jõulud mõnes mõttes juba advendiajaga. See neutraliseerib jõule, sest hajub nende erilisus. Muiste aga hajusid jõulud seeläbi, et advendi- ehk tulemisaeg kestis kuni Kristuse ilmumispüha ehk kolmekuningapäevani. Pidulikult tähistatakse siiamaani seda püha – epiphanias, mis tähendab ilmutust. Muiste kõneldi ka Jumala kahesugusest ilmutusest: üldisest ehk loomulikust, ja erilisest ehk ...

Vaikus on Valgus

Jõulueelne kiirus ja poodides trampimine on jõudmas haripunkti. Üha enam ja enam pööratakse küll ajaleheveergudel, küll teles tähelepanu jõulude liigsele kommertslikkusele, kuid need jäävad vaid üksikute snoobide intellektuaalseteks hüüeteks üldise jõulubuumi taustal. Kuid jõulude tegelik mõte pole ju vaid jõuluvanas, vaid kahe erineva – igavikulise ja ajalise maailmavaate ...

Kirikust kui projektist

Viimasel ajal on rohkesti olnud juttu kiriku ja rahataotlusprojektide omavahelistest seostest. Klassikalised mõtlejad argumenteerivad täpse keelekasutuse üle ega nõustu väitega, et kirik on projekt. Ja ei olegi! Juhul kui leidub lohaka keelekasutusega isikuid, kes kõik algatused projektideks nimetavad ega tee kiriku ajatu rolli ja lühiajaliste projektide vahel vahet, siis häbi neile! Samas on projektidest rääkimine täna ...

Vajame inimese väärtustamist

Ellujäämine, võitjate hulka kuulumine on tähendanud alati kohanemist valitsevate olude ja suundumustega. Nii oli see nõukogude ajal, nii on see praeguses maailmas. Mugandumine aga tähendab alati endas millegi mahasalgamist ja omaksvõtmist, et me ei püüagi tulevikku mõjutada, vaid lõigata üksnes võimalikku omakasu. Hind, mida selle eest maksame, on teiste asi. Ei taha mõelda, et võib-olla ka meie laste ...

Tarbimisarmastus toidab rahulolematust

29. novembril tähistati säästva tarbimise päeva, mil kutsuti üles inimesi kogu maailmas tarbimist piirama ning tarbimise üle ka järele mõtlema. Mulle meenub Francis Fukuyama mõte raamatus «Ajaloo lõpp ja viimane inimene», kuidas tänapäeva maailm suudab küll inimeste vajadusi järjest paremini täita, kuid inimeste seesmine rahulolu ei ole sellegipoolest suurenenud. Fukuyama ütleb, et kui ...

Kirikukogust

Sedakorda on Kirikukogu istungjärk peetud ja otsused langetatud. Kirikukogu on vastavalt põhikirjale EELK kõrgeim seadusandlik ja korraldav organ. Kirikukogu liikmeid on 58, neist 40 on vaimulikud ja 18 ilmikud. Seega 70% vaimulikke ja 30% ilmikuid. EELK teenistuses oli aasta alguseks õpetajaid 114, nendest on Kirikukogu liige umbes iga kolmas, täpsemalt 35%. EELK hääleõiguslike liikmete arv oli aasta alguseks 25845. EELK ...

Vaba ja kristlik kõlbeline inimene

Kristliku kasvatuse eesmärgiks on õpilane, kes sisemiselt omaksvõetud põhimõtteid järgides teeb autonoomseid kõlbelisi otsuseid. Lapsest kasvaks nii isemõtlev ja vastutustundlik inimene, kelle veendumused põhinevad kristlusel. Siiani ei ole aga veel leitud autoriteetset ja ainukehtivat meetodit, kuidas neid kahte elementi lapse kasvatamisel täiuslikult ühendada.Georg Wilhelm Friedrich Hegel vastandas ...

Kirikuhooned ja kogudused

Paljudel puhkudel on koguduseelu tähtsamaks sündmuseks oma kirikuhoone rajamine. Vahel jääb selline mulje, et kogudus ongi selleks, et kirikut ehitada. Seda enam, et sageli kulub kõige suurem osa koguduse rahast kiriu ehitamiseks, remondiks, valvamiseks, kütteks, koristamiseks jne. Kas oleme teatud kultuurinähtuse orjad? Kas meie inimesed tajuvad Jumala tööd väljaspool kirikuhooneid? Kas Jumala Sõnal on ...