Üks kuulus väepealik seisis kord koos sõbraga oma lapse voodi ees ja küsis, kas sõber teab, kes tegelikult riiki juhib. Sõber arvas, et keiser. Ei, vastati talle, seda riiki juhib seesama väike laps. Kuidas? Aga lihtsalt – see väike laps juhib oma vajadustega oma ema, tema ema juhib oma vajadustega mind ja keiser toetub pea kõiges, mida ta ette võtab, mulle. Seega juhib meie riiki see väike abitu ...

Eelmisel nädalal protestis TÜ praktilise filosoofia korraline professor Margit Sutrop Postimehes arvamusartikliga «Religioonil pole eetikale monopoli» kavandatava kohustusliku religiooniõpetuse vastu.Sutrop väidab, et tal pole midagi religiooniõpetuse vastu, ja ütleb, et lastele peaks õpetatama religiooni ajalugu, Piiblit ja maailma religioone. Teda pahandab aga see, et religiooniõpetuse üheks osaks on ...

Minu silme ette on jäänud Soomes Kuopio piiskopkonnas Nilsiä kirikus asuv altarimaal Kristus risti kandmas. Raske koorma all astub ta vaevaliselt mööda külavaheteed, mis tõuseb mäkke. Teda saadab irvitav rahvahulk.Kohaliku õpetaja seletuse järgi kulus palju aastaid, enne kui koguduse nõukogu soostus paigutama kunstnikult tellitud maali ettenähtud kohale. Põhjus? Ristikandva Jeesuse teotajatena oli ...

Iraagis elab 1,2 miljonit kristlast, kellest enamuse moodustavad nestoriaanlik ja kaldea kirik. Iraagi kristlik traditsioon sai alguse juba esimesel sajandil, kui apostel Toomas ristis assüürlaste kuninga Abgari. Kristlus sai hiljem veelgi olulisemaks, kui näiteks 7. sajandil oli valdavalt kristlik ka Kurdistan; tänaseks on kristlastest kurde alles vaid mõnikümmend tuhat. Assüüria-kaldea kristlased räägivad ...

Ma ei ole koolis tundigi usuõpetust saanud, ma ei ole käinud pühapäevakoolis ja minu leeriaeg ei kestnud pool aastat. Ülikooli lõpetamiseks pidin tegema teadusliku ateismi eksami. Mina olen olnud iseõppija ja kasvaja usus.Usuõpetust ei ole õppinud ka minu lapsed. Noorimal tütrel, kes alustas oma kooliteed kaheksa aastat tagasi kohalikus vallakoolis, on veidi rohkem õnne olnud. Ei ole ka tema ainekavas olnud ...

Ööl vastu pühapäeva keerasime kella tund aega edasi. Ikka selleks, et valget aega paremini ja efektiivsemalt kasutada, ehkki tänapäeva elutempot hästi iseloomustavast ja absoluutset pühendumust nõudvast loosungist «Aeg on raha!» püüab isegi kohusetundlik inimene kevadväsimuse ajal mööda hiilida.Aja lahtimõtestamine ei ole kerge. «Mis on siis aeg? Kui keegi seda minult ei ...

Vana valitsus kiitis veel enne lahkumist 18. märtsil heaks riikliku programmi «Pühakodade säilitamine ja areng». Allolevalt peatun väga lühidalt sellel, kuidas programm sündis ja mis on selle sisu. Vabariigi valitsuse ja EELK vahelise koostöö arendamiseks moodustatud asjatundjate komisjoni koosolekul 30. novembril 2000 esitas kultuuriväärtuste alakomisjon ettepaneku algatada riiklik programm sakraalhoonete ...

Iga uus päev ja isegi tund toob värskeid teateid Iraagi sõja kohta. Ilmselt pole veel kunagi maailma ajaloos olnud ülevaade sõjategevusest nii üksikasjalik, operatiivne ja detailirohke. Ühest küljest on sõja täpne kajastamine muidugi positiivne. Mul on siiani alles patakas Afganistani sõjast koju saadetud kirju; eks kodused pidid steriilse ajalehejutu ja minu kirjade põhjal toimuvast kokku panema mingi ...

Nendel päevadel on maailma pilgud suunatud sündmustele Iraagis. See on üsna tavatu sõda. Vahel tundub, et sõjaline rünnak Iraagi vastu on maailma jaganud sikkudeks ja lammasteks. Poolt- ja vastuolijateks. Vahepealsetel või ükskõiksetel on kergem nähtamatuks jääda. Üks on kindel, et sõda iseenesest ei taha keegi. Ometi on maailm keerulisem. Voitto Viro küsib oma mõtisklustes: «Kas Jumal ...

Oleme paastuajas. Nii kutsutakse kirikutraditsioonis seitset nädalat enne ülestõusmispühi. Paastuaeg algab tuhkapäevaga ja kestab 40 päeva, arvestamata pühapäevi. Mõeldud on see aeg süüvimaks tavalisest rohkem Jeesuse Kristuse kannatustesse ja mõista nende tähendust enda jaoks. Tänapäevases heaolu ja oma õigusi taotlevas ühiskonnas tundub paastumine kohatu ja tarbetu igandina. Kirikuski ...

Keegi naljahammas on kusagil öelnud, et eituse eitus on jaatus ja paastukuu loobumistega saadud õnnistus eeldab mitmekordset patustamist. Paraku on paastuaegsest loobumisest tänapäeval üleüldse aimu saadud kõverpeegelduse kaudu ning seega kutsunud esile kui mitte halvakspanu, siis vähemalt õlakehituse kindlasti.Tihtilugu ei taha konservatiivsemadki kirikud täna paastukohustusest eriti rääkida, et ...

Eesti Piibliseltsil, kes taasalustas oma tegevust kaheteistkümne aasta eest, on kombeks pidada iga-aastaseid üldkogusid. See on loomulik, sest Piibel on usu normiks ja mõõdupuuks kõigis kristlikes kirikuis. Ehkki Piibli vastu on löödud karme lahinguid, paistab tema positsioon kõigutamatu, sest paljugi sõltub siin tõlgendusest. On olemas vana põhimõte, mis läheb tagasi kristluse-eelsesse juutlusse ning ...

Vanade ja uute süsteemide võitlus on läbi ajaloo kandnud eneses vastuhaku seemneid. Piibellikus mõttes võiks seda nimetada isade ja poegade sõjaks.Eesti poliitika on möödunud valimistega elanud läbi midagi sarnast ja paljud meie seast esitavad enesele küsimuse, kas toimunu toob head või halba. Möödunud poliitilist šokki tuleb seega analüüsida kahest aspektist – ühiskonna ...

Vatikani nõue viidata Euroopa Liidu tulevases konstitutsioonis kristlikule traditsioonile, on tekitanud uusi erimeelsusi Euroopa tulevikukonvendi liikmete vahel. Nii tõdes oma artiklis Liia Kaarlõp möödunud neljapäeval ilmunud Postimehes. Mõni tunneb tõsist hirmu, et katoliku kirik püüab tugevdada oma mõjuvõimu Euroopa poliitikas. Tõsi, Rooma paavst on võtnud sõna Iraagi sõja ...

Avades nädalavahetusel Pärnus toimunud kultuurikonverentsi, kus said sõna võimalikud kultuuriministri kandidaadid, pidas Pärnu maavanem, sarnaselt paljudele poliitikutele, Eesti tõsiseimaks probleemiks madalat iivet. Kuulsat teadusemeest tsiteerides tunnistas ta, et mitte majanduslik heaolu – nagu näivad arvavat Eesti erakonnad – ei suurenda sündivust. Vastupidi, heaoluühiskondades on iive kõikjal negatiivne. Isegi seal, kus ...