Slava Ukraine
Esileht » Arvamused » Arvamus »

Rege rauta suvel

See rahvatarkus kutsub ette valmistama möödapääsmatuid olukordi ja ülesandeid. 31. oktoobrist 28. veebruarini toimuvad kirikukogu otsusel meie kogudustes nõukogu ja juhatuse valimised. Kas on põhjust juba praegu sellele mõelda?Luterlik kirik on tahtnud end pidada rahvakirikuks. See tähendab, et võimalikult paljud koguduse liikmed aitavad korraldada koguduse elu ja palvetavad selle eest. Laske endid ehitada elavate ...

Jumal on kannatajate poolel

Viimastel nädalatel on sündmused Iraagis saanud juurde uue tahu. Ameerika ja briti sõjaväelased on vangistatud iraaklasi alandanud ja piinanud. Ehkki sõjaväe kinnitusel on tegemist üksikjuhtumitega, viitavad paljud allikad vangide süstemaatilisele väärkohtlemisele. Eriti keerukasse olukorda on need juhtumid pannud president George Bushi, kes on kogu aeg rääkinud ameeriklaste õilsast missioonist Iraagi ...

Kevaditi on «Jumala jalajäljed» looduses näha

Eelmises Eesti Kirikus mainisin aprilli viimasel nädalavahetusel Põltsamaal peetud religiooni ja teaduse kevadkooli, kus käsitleti religiooni, kultuuri ja looduse suhteid. Mitu sealsetes ettekannetes kõlanud mõtted on aktuaalsed just praegu, kui tormiliselt tärkav loodus sageli lausa kutsub ennast religioosselt mõtestama.Nii mõnigi kord võib Uue Testamendi lugemine tekitada looduse suhtes teatavaid kõhklusi. Loodust ...

Meie osaks on kingitust hoida

Pool sajandit tagasi kirjutas ülimalt tundlik eesti luuletaja Henrik Visnapuu oma Maarjamaa lauludes: Ma kuulutan mägede vastu, veenirede vastu maas: Sina, murelik Maarjamaa, astud rahvaperesse võitjana taas. Rõõm tuleb su vastu kui ema, kui naine su nooruseeas. Künkad hakkavad kõnelema ning väljad tõstavad pead... Nii lootis kord kaugete aegade taga kodust kaugel Saksamaal üks meie rahva hulgast. Tema osaks jäi lootus. ...

Vali kord ja kristlik moraal

Kuulsa (või kurikuulsa) Esto-TV tandemi - Rain Tolgi, Ken Saani ja Andres Maimiku - uus film «Vali kord» kõnnib kaasa Eesti valitsuskoalitsiooni juhtpartei Res Publica teed võimule ja esimest valitsusaastat. «Vali kord» püüab filmi tegijate väitel paljastada ihalust kõva käe ning suurte juhtide järele, mis Eesti ühiskonnas valitseb.Selleks moodustavad Tolk ja Saan nn jäägripataljoni, mis ...

Kohtumiseni Brüsselis!

Mõni aasta tagasi olid talunikud hädas piimaraha kättesaamisega piimakombinaadilt ja sealiha müügiga sellise hinna eest, et kuludki liha tootmiseks tagasi saada. Siis ütles üks minu hea tuttav, suurtalunik, et tuleb Euroopa Liiduni vastu pidada: «Ainult vastu pidada need rasked aastad, Euroopa Liidus saab meil elu olema nagu paradiisis.»Küllap ta teadis, millest rääkis, sest oli aastas paar-kolm korda käinud ...

Euroopa keha ja hing

Euroopa Liidu laienemisega seoses on järjest rohkem ja valjemalt hakatud rääkima väärtustest ja ühisest vaimsest põhjast Euroopas. Otsitakse nn Euroopa hinge tema keha - majanduse ja poliitika - kõrvale.Teadagi, küsimuse all on seegi, mis on Euroopa. Teisisõnu, kust jooksevad tema piirid. Heaks näiteks poliitilises plaanis on selle kohta debatt Türgi võimaliku kuulumise üle Euroopa Liitu. Kas riik, ...

Usulise otsimise vormid muutuvad

Suurbritannia anglikaani kiriku üks juhte, Yorki peapiiskop David Hope - paar korda ka Eestit külastanud mees - on iseloomustanud inglaste tänast usklikkust sõnadega: Believing, not belonging (uskuda, mitte kuuluda - toim).Usk või usklikkus elab rahva seas edasi, kuid kuulumine kogudusse on kaotamas oma senist tähendust. Paljude side kirikuga on lõdvenemas. Tundub, et tema tähelepanek puudutab ka meid.Uurijad ja sotsioloogid ...

Kristus pani kääbikutele ära

Oscari-võitja Mel Gibsoni maailmas kõmu tekitanud film «Kristuse kannatused» on nüüdseks jõudnud Eesti kinolinale. Kodumaised kriitikud räägivad küll meelsamini «Sigade revolutsioonist» ja Esto TV «Vali korrast», kuid ühtteist on vilksatanud meiegi meediakanalites.«Kristuse kannatusi» on peetud üheks edukamaks usuteemaliseks linateoseks filmikunsti ajaloos, vähemasti ...

Elukestev õppimine

Möödunud pühapäeval oli ülestõusmispüha. Kristus on võitja, Kiriku juht ja õpetaja. Meie oleme õpilased. Issand Jeesus Kristus annab meile Matteuse evangeeliumi lõpusõnades kolm tegevussuunda:minge (aktiivsus ja avatus oma ümbruskonna suhtes),ristige (Jumala sõna kuulutamine ja ülestõusnud Issanda ligioleku sakramentaalne vahendamine),õpetage (õpetamis- ja ...

Olla või omada ehk kirikust ja saunast

Möödunud nädala reedeses Eesti Päevalehes analüüsib Tartu ülikooli eetikakeskuse juhataja professor Margit Sutrop üle-eestilisele noorte esseekonkursile «Olla või omada?» laekunud töid. Ta on hämmastunud «sellest tohutust edukultusest», mis läbis peaaegu kõiki esseesid. Kummatigi ei pärine laste väärtushinnangud kusagilt mujalt kui nende vanematelt ja vanavanematelt. ...

Ainulaadsed sammud

Elas kord mees, kes ei olnud ristiusuga rahul. Ta tahtis rajada uue religiooni ja läks prantsuse diplomaadi Talleyrand-Perigord'i juurde nõu küsima. Talleyrand vastas: «Kõige targem on, et lased end risti lüüa. Kui sa oled surnud, sind maetakse. Kolmandal päeval tõused surnuist üles. Küll siis inimesed usuvad su sõnu.»Ristiusk põhineb Jeesuse Kristuse ristisurmal ja ülestõusmisel. Kui Jeesus ...

Meie ühiskonna «kümme käsku»

Eelmise nädala algul pidas Tartu ülikooli eetikakeskuses loengu ja seminari sel aastal 80-aastaseks saav, Marburgi ülikooli emeriitprofessor, Euroopa Vana Testamendi teoloogia grand old man, Tartu ülikooli audoktor Otto Kaiser. Lähtudes peatükkidest 2Ms 20 ja 3Ms 19 kõneles kaiser Otto (nii tavatsevad teda kutsuda Saksamaa tudengid) eetikast Vanas Testamendis, kümnest käsust ning religiooni seostest eetikaga. Kuulajad said teada, ...

Kas kirikut häbenetakse?

Viimasel ajal on hakanud siit-sealt kostma, et nõukogude aeg on tagasi tulnud. Inimesed häbenevad kirikut. Kipuvad ära koguduste juhatustest, liikmeannetused jätavad lihtsalt maksmata. Kas kirikut on või teda pole - ükskõik. Omal ajal lasksid riigiametnikud Ambrosius, Cassiodorus ja Gregorios Suur end valida vastu tahtmist piiskoppideks, sest see võimaldas olla inimestele kasuks (Arnold Toynbee, Uurimus ajaloost, lk 501j). ...

Jumal jooksupoisiks

Augustinus kirjutas raamatus «De Civitate Dei» (Jumalariigist) kahte sorti inimestest: ühed elavad inimese järgi või liha järgi (lihalikult), teised Jumala või vaimu järgi (vaimulikult). Ühed armastavad üle kõige ja ainult Jumalat, kõike muud peavad vaid vahendiks ja mitte eesmärgiks (isegi kuni iseenda ärapõlgamiseni). Teiste puhul on armastus moondunud, nad on hakanud armastama neid asju, mis ...