Slava Ukraine
Esileht » Arvamused » Arvamus »

Ingli puudutus

Lapsed purdel kuristikku ületamas, ingel neid nende selja taga toetamas - seda romantilist pilti on paljud näinud. Aga inglid ei pane alati kätt ette.Hukkuval Titanicul olevat mängitud koraali Jumal, Sul ligemal, milles leidub sõnum: Inglid mind armsasti kutsuvad taevasse. Võib-olla kannavad nad meid just sinna. Äsja möödus kümme aastat Estonia hukust ja mõtleme inimsaatusele selle hapruses ja lootuses.Ingli ...

Leppimise teekond

Möödunud nädala lõpul otsustasid valitsuse initsiatiivil kokku kutsutud Riigikogus esindatud erakondade esimehed, et toetavad ideed rajada Eesti Vabariigi iseseisvuse eest võidelnuile ja hukkunuile ning võõrvõimude vägivalla ohvreile mälestussammas. Valitsus tagab selleks vajalikud eelarvevahendid. Tundub, et see on konkreetne, kuid mitmes mõttes hilinenud katse lepitada II maailmasõja vastaspooli.Mäletan ...

Kirik ja sotsialism

Liiga palju vastandatakse meil kirikut ja sotsialismi. Vastandamine on pärit nõukogude ajast, mil kommunistlik partei kirikut vaenas, mõnitas ja kaotada püüdis.Kuid on olemas ka religioosne sotsialism. Üheks tuntumaks kristlikuks sotsialistiks oli Paul Tillich, läinud sajandi suuremaid teolooge.Eesti kristlikest õpetlastest on sotsialismi positiivselt suhtunud vist ainult Ain Kaalepi poolt «kõige targemaks ...

Kirikujuhtide mälestus

Möödunud laupäeval hukkus Egeuse meres Athose mungavabariigi poole teel olles kopteriõnnetuse läbi Aleksandria ja kogu Aafrika õigeusu patriarh Petros VII koos oma saatjaskonnaga. 55aastane Küproselt pärit patriarh oli silmapaistev isik nii õigeusu maailmas kui oikumeenilises liikumises.Patriarh Petros ei olnud ilma seoseta ka Eestiga. Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku inimesed mäletavad teda kui Eesti sõpra ja ...

Kividest ja inimestest

Tsiteerides assessor Tiit Salumäed: «Kui Eestis mõni mälestusmärk püsti pannakse, tuleb seda kohe vaatama minna, sest mine tea, kas homme enam näeb.»Pilistveres avati laupäeval neli suurt mälestuskivi. Üks metsavendadele, teine tööpataljonile, kolmas soomepoistele ja neljas vabadusvõitlejatele. Sõbralikult seisavad need raudkivid suure risti all üksteise kõrval. Kivid pole inimesed. ...

Lihula õppetunnid

Lihula surnuaiale püstitatud II maailmasõjas Saksa mundris võidelnud eestlaste mälestusmärgi teisaldamine vabariigi valitsuse korralduse alusel möödunud neljapäeval on tõusnud Eesti avalikkuses peamiseks väitlusteemaks. Vähemalt kui jälgida erinevaid meediakanaleid. Ja kui kõrvale jätta peamine välisuudis - kohutav tragöödia Beslani pantvangikriisi näol.II maailmasõja ...

Võitjateta sõda

Mäletan kolme aasta tagust septembripäeva, kui Eestisse jõudis teade Al-Qaeda terroristliku rühmituse liikmete kaaperdatud lennukite ründest Maailma Kaubanduskeskusele ja Pentagonile.EELK kirjastusnõukogu pidas just tol õhtul Tallinnas laiendatud koosolekut, kui sisse astus ülikooli ajakirjandusõppejõud Mart Raudsaar ja küsis: «Kas te olete juba kuulnud, et lennukid purustasid New Yorgis Maailma ...

Väike õpetaja, suur õpetus

Kooliaasta algus tekitab vastakaid emotsioone. Agnes Männiste kirjutab Postimehes, et tema tuttavad kooliõpetajad ei rõõmusta: jälle hakatakse neid saatma kõiksugu kehaosadesse ja algab aeg, kus sa ei või midagi teha ega öelda ja oled niikuinii kõiges süüdi. See olevat üks põhjusi, miks noored ülikoolilõpetajad ei taha kooli õpetajaks minna.Juta Hennoste vaidleb talle vastu: õpilased ...

Kuldmedal Ühinenud Piibliseltsidele

Samal ajal kui Ateenas kulmineerusid olümpiamängud, toimus Suurbritannias Wales'is, Keldi Mõisa nimelises konverentsikeskuses kristliku maailma üks tippsündmusi - Ühinenud Piibliseltside (ÜP) assamblee.ÜP asepresident Kreekamaa Dimitria metropoliit Ignatios ei hoidnud kokku sõnu avaldades tunnustust sellele tööle, mida Briti ja Välismaa Piibliselts oma 200 tegevusaasta jooksul on teinud ja mida teeb praegu kogu ...

Meie reliikvia on vabadus

Üleeile 15 aastat tagasi, Molotov-Ribbentropi pakti sõlmimise 50. aastapäeval seisime õlg õla kõrval Balti ketis, hoidsime üksteisel kätest ja skandeerisime: «Vabadus! Vabadus! Vabadus!» 600 kilomeetri pikkune inimkett ulatus Tallinnast läbi Riia Vilniuseni ühendades kolme Balti riigi pealinnad ja nõudes eesti, läti ja leedu rahvale vabadust.Ekstaasile järgneb varem või hiljem kainenemine. ...

Paganluse ja kristluse kokkupuude

Maailma kõige tähelepanuväärsem sündmus toimub praegu Ateenas, kus juba 776 aastat enne Kristust peeti esimesed olümpiamängud.Sellel aastal osalevad mängudel üle 200 riigi sportlased. Kohal on üle 8000 ajakirjaniku. Vaid üksikud maad ei tee olümpiamängudest teleülekandeid.Esimestesse mängudesse suhtus kristlus tugeva kriitikaga. Kirikuisad Tertullianus (u 155-220) ja Novatianus (u 200-257) pidasid ...

Sport, poliitika ja religioon

Antiikaja olümpiamängud olid pühendatud Olümpose jumalatele, mille tõttu kristlik õhtumaa oli pikki sajandeid olümpiamängude peale tõsiselt pahane. Kunagisest vastuseisust hoolimata osalesid esimestel kaasaegsetel olümpiamängudel peamiselt kristliku õhtumaa riigid.Olümpialt olümpiale on osalevate (ja sealhulgas erinevaid religioone-tsivilisatsioone esindavate) maade arv järjest kasvanud. ...

Kristlik Euroopa ja Euroopa Liit

Käesoleva aasta suvel (28.07.-02.08.) toimus juba 58. korda Danzigist (praegu Gdansk) II maailmasõja aegu lahkuma sunnitud katoliiklaste kohtumine Lääne-Saksamaal Westfalenis Borkeni linnas veega täidetud vallikraavidega ümbritsetud kindluses, mis kannab nime Burg Gemen. Seekord arutleti Euroopa Liiduga seotud küsimusi pärast selle laienemist itta.Üllatuseks asusime looduslikult kaunis metsarikkas paigas. Teiseks ...

Euroliidu laienemine Saksamaalt vaadatuna

Esimesel kohtumisel võõramaalasega küsitakse alati, et kust inimene pärit on. Algul vastasin sellisele küsimusele naljaga, et tulen kunagisest Bundesland Estland'ist. Et tundliku ajaloolise mäluga sakslased seda naljana ei võtnud (ja kuivõrd üldse on tegemist naljaga?), loobusin sellisest enesetutvustusest peagi.Eesti on väike ja kaugel ning erilisi emotsioone (ei positiivseid ega negatiivseid) see sakslastes ei ...

Õppida, õppida, õppida

Veel 80ndate aastate keskpaiku oli Suure-Jaani keskkooli fuajee seinale suurte valgete tähtedega kirjutatud: «Õppida, õppida, õppida.» Lause kui selline seisis tol ajal aukohal ka teistes koolimajades. Tänaseks on see ütlus koolimajadest kadunud. Eelnimetatud lause väidetava ütleja isik on saanud negatiivse ajaloolise tõlgenduse osaliseks ja küllap õigusega. Ometi ei pääse me tõsiasjast, et ...