Slava Ukraine
Esileht » Arvamused » Arvamus »

Võimalus kannatajaid toetada

Jõulupühade aegu hukkus India ookeani rannikualadel veealuse maavärina ja sellest tekkinud tsunami tulemusel esialgsete andmete kohaselt üle 140 000 inimese. Prognooside kohaselt võib hukkunute arv lõpliku kindlaksmääramise tulemusena ulatuda üle 150 000. Kui mitte enamgi.Looduskatastroof, mis puudutas ühte piirkonda maailmast, ei jätnud samas puudutamata kogu globaliseerunud maailma. Hukkunute ja teadmata ...

Hoitud elu

Aastavahetus on möödunud. Kes võttis vastu oma elu esimese, kes kahekümne kolmanda, kes kuuekümne viienda, kes sajanda uue aasta, kellele aastat 2005 ei saabunudki.Teisel jõulupühal India ookeanis toimunud võimas maavärin hävitas Kagu-Aasias kümnete tuhandete inimeste elu. Iga päevaga on meedia teatel hukkunute arv kasvanud ja küünib juba paarisaja tuhandeni.Hukkunud ei olnud mitte ainult kohalikud ...

Poliitiline jõulukorrektsus

Globaliseeruv maailm toob jõuludegi aegu kaasa mitu esmapilgul kummalist küsimuseasetust. Seda just kristliku kultuuritaustaga maailma kontekstis.Poliitilise korrektsuse nõue keelab sageli kasutada avalikult kristlikke ja isegi kaudselt kristlusest lähtuvaid sümboleid.Nii võis pühade eel leida uudiseid selle kohta, et Sydney linn Austraalias on mittekristlaste solvamise kartuses keelanud jõulusümboolika kasutamise ...

Aasta sinimustvalge lipu all

Ajaloolased ja poliitikud kirjutavad 2004. aasta ajalukku kui aasta, mil väike Eesti ühines Euroopa Liidu ja NATOga. Luterlikus kirikus jääb lahkuvat aastat meenutama Andres Põderi valimine peapiiskopiks ja uue põhikirja rakendumine. Kaotuste poolele kirjutame armastatud õpetaja Evald Saagi lahkumise. Oma võidud ja kaotused olid igal koguduselgi, olgu tähtpäevanumbriks 555 või 120. Kõik suur ja kauge, ehkki ...

Mitmevärvilised jõulud

Jõulupühad on jäänud jälle oma erakordsuse ja vastuolulisusega seljataha. Jõulud on nagu rikkalik bukett kõige erinevamaid värve. Seal on jõuluõhtu oma kirjeldamatu tundelisusega, I jõulupüha suhteliselt kitsamat ringi puudutava majesteetliku jõulusõnumiga ja siis kannatuse teema, mis esimärter Stefanose päeval meid kõnetab.Jõulude suurust ja pidulikkust oleme kogenud ...

Poliitiline jõulukorrektsus

Globaliseeruv maailm toob jõuludegi aegu kaasa mitu esmapilgul kummalist küsimuseasetust. Seda just kristliku kultuuritaustaga maailma kontekstis.Poliitilise korrektsuse nõue keelab sageli kasutada avalikult kristlikke ja isegi kaudselt kristlusest lähtuvaid sümboleid.Nii võis pühade eel leida uudiseid selle kohta, et Sydney linn Austraalias on mittekristlaste solvamise kartuses keelanud jõulusümboolika kasutamise ...

Aeg olla tänulik

Ühel hommikul leidis üks mees oma postkastist 10 krooni. Järgmisel hommikul kordus sama lugu, ja järgmisel ka. Mees harjus raha saamisega täitsa ära. Nii kulus terve kuu. Aga äkki, ühel hommikul raha enam ei olnud. Mees käis mitu hommikut närviliselt postkasti uurimas. Aga mida pole, seda pole. Siis tormas kannatuse kaotanud maruvihane mees postkontorisse ja nõudis: «Mis pagan teil siin toimub? Igal hommikul ...

Kes õpetaks väärikalt vananema?

ÜRO rahvastikuprognoosi andmetel elab Eestis aastal 2050 vaid 700 000 inimest. Rahvastiku vähenemisega rööbiti elanikkond vananeb - kui praegu on Eestis enam kui 60 aastat vana vaid iga viies inimene, siis lähema poolsajandi pärast juba üle kolmandiku - 38%.Mida siis teha? Üritada iga hinna eest iivet tõsta, et täita maa laste ja lastelastega? Paraku on teada, et elatustaseme ning heaolu kasv ja iibe suurenemine ei ...

Üksindus jõuluajal

Nii muret kui ka rõõmu on üksinda raske taluda. Kui üks nendest meid tabab, siis mõistame, et inimene ei ole loodud üksi elama. Jõulud on ehk just sellepärast olnud eelkõige perepühad. Rõõmu ajal on meil suur soov jagada õnne oma lähedastega.Ajal, mil perekonnad lagunevad, on järjest rohkem inimesi, kelle jaoks rõõmu aeg tekitab hirmu. Üksindus muutub sel ajal talumatuks. Tõsi ...

Sallivuse piirist kiriku ja ühiskonna vahel

Saksamaal on kuumaks arutlusteemaks moslemite integratsioon läänelikku ühiskonda. Tähelepanuväärne seejuures on, et tekkinud avaliku arutelu käigus avaldavad oma seisukohti poliitikud ja ajakirjanikud, teoloogid ja terrorismi eksperdid, aga meedia abiga lõpuks ka päris «tavalised inimesed tänavalt». Nii on näiteks pearäti küsimus saanud «avaliku arutelu objektiks» ehk «avalikuks ...

Sõda pimedusjõudude vastu

Kristuse tulemine, millele mõtleme advendiajal, pole toonud ainult valgust ja rahu, vaid ka mõõka, lahknemisi ja tülisid, sest pimedus ei ole võtnud Teda omaks. Pole juhus, et ajal, mil sõda on peetud inimkonnas loomulikuks ja vältimatuks, on konflikti tõe ja vale vahel lahendatud sageli militaarsel teel.Enne Esimest maailmasõda kirjutas hispaania filosoof Miguel de Unamuno: «Sõjas on tihti märksa rohkem ...

Vägivaldne usuline pearätt

Mõni nädal tagasi tappis islami äärmuslane hollandlasest islami tavade kriitiku Theo van Goghi. Ajakirjanduses on mainitud, et van Goghi viimane teos solvas sügavalt Hollandi mosleme (filmis, mis kujutas islamit kui äärmiselt silmakirjalikku usku, olid stseenid usuliste pearättidega naistest, kelle läbipaistva riidega kaetud ja haavaarmidega ihudele olid võõbatud koraani salmid), on hilisem arutelu keskendunud vaid ...

Uus kirikuaasta

Möödunud nädalal toimunud EELK XXVI Kirikukogu 8. istungjärk oli kindlasti meie kiriku jaoks ajalooliselt väga tähtis. Kirikukogu saadikud valisid uueks peapiiskopiks assessor praost Andres Põderi, kelle ametisseseadmine on kavas toimetada tuleva aasta küünlapäeval, 2. veebruaril.Mitme kuu jooksul arutati ja peeti läbirääkimisi kandidaatide osas nii kitsamas kui ka laiemas ringis. Kõik viis ...

Peapiiskopi valimine pole seebiooper

Väsinud peaga on päris meeldivaks vahelduseks kümme minutit seebiooperit vaadata. Ilusad naised, traagilised elusaatused, briljantiinist läikivate juustega mehed ning siirad lapsed moodustavad hea seltskonna, et unustada reaalne maailm. Küllap sisaldavadki seebikad teatud üldisemat vaimsust: igapäevast ootust, järjepidevust, melanhooliat, tugitoolirituaale. Midagi sarnast pakub sageli ka kirik, aga läbi seebika saab ...

Ei juuti ega kreeklast…

ei orja ega vaba, ei meest ega naist - nii arvab apostel Paulus inimeste kohta Kristuses. Ometi sünnime kõik meeste või naistena, enamasti ka mõne rahva liikmena. Mida mõtleb Paulus? Milleks kutsub meid Kristus?Täna lõpeb kolm päeva kestnud juudi süvakultuuri festival. Sellegi eestvedajate hulgas on kristlasi. «Juudi süvamuusikakultuuri festival on Eestis üks samm, et olla kultuurriik,» kirjutab ajalehes ...