Slava Ukraine
Esileht » Arvamused » Arvamus »

Eesti Kirik küsib: Mida peate peapiiskop Jaan Kiiviti tugevamateks iseloomuomadusteks?

Jukka Paarma, Soome kiriku peapiiskop: Peapiiskop Jaan Kiivit on oma peapiiskopiks olemise ajal olnud meile, soomlastele, Eesti kiriku näoks. Temas on personifitseerunud meie vennaskiriku uuesti ülesehitamise ajajärk, kui kirik tema juhtimisel on otsinud ja leidnud koha Eesti ühiskonnas. Jaan Kiivit on olnud kaalutlev ja rahulik juht meie kiiresti muutunud ja üllatusi täis olnud ajas. Tema suhted Soomega on juba kodust pärandatuna olnud ...

Lapsed räägivad oma isast

Kadri Apivala, tütar: Isa puhul, nagu inimeste puhul üldiselt, on oluline isiksus, tema iseloomuomadused, mitte amet. Arvan, et kui isal oleks olnud teine amet, oleks ta olnud ikka samasugune. Ta luges tohutult palju, üldse on tal väga suur töövõime. Oma rahulikkusega on ta andnud mulle kindlustunde, oskuse näha elu, olla tänulik selle üle, mis on antud. Kui ta oleks mingit teist ametit pidanud, oleks ma taolise ellusuhtumise ...

Eestlane ja eestlus

Eesti Vabariigi iseseisvuspäev on sümbolina jätkuvalt tugeva tähendusega eestlaseksolemise mõtestamises. Eesti lühikese päriselt iseseisvaks olemise aja tõttu on see ka mingis mõttes eripärane. Paljudes riikides ja paljude rahvaste seas pole iseseisvuspäev sugugi mitte esmase tähtsusega rahvusliku identiteedi märgiks. 1918. aastal väljakuulutatud Eesti Vabariik on mitme põlvkonna jaoks olnud ...

Kui palju laipu vajab meedia?

Kuni meedia on ainus, kes kuriteo ohvrite vastu huvi tunneb, ei saa ohvrid vajalikku abi. 22. veebruaril tähistatakse üle-euroopalist kuriteoohvrite toetamise päeva. Sel aasta on teemaks meedia ja ohver. Eesti olevat kõrge kuritegevustasemega riik. Võibolla tõesti. Vähemasti on igal telekanalil oma päti ja politseiniku saade ning lehed pakuvad oma jao juurde. 20sõnalisest lühiuudisest saame teada, et X peksis Y ...

Kas meil ei ole õigust süüa ja juua?

Nõnda küsib apostel Paulus ja jätkab mõni salm hiljem: «Kui me oleme külvanud teile vaimulikke ande, on see siis suur asi, kui me tahaksime lõigata teie ainelisi ande? Eks teie tea, et need, kes pühi toiminguid toimetavad, söövad pühakoja omast, ja et need, kes altari juures teenivad, saavad oma osa altarilt? Nõnda on Issand ka korraldanud, et evangeeliumi kuulutajad võivad elada evangeeliumist» (1 Kr ...

Mis tõprast eristab meid – naer on see

Paljudele on tuntud Charles Spurgeoni lugu kogudusest, kuhu oodati uut jutlustajat. Eestseisuse liikmed olid talle jaama vastu läinud, aga nad ei tundnud oma uut pastorit nägupidi. Sestap silmitsesid nad hoolikalt kõiki rongist väljujaid ja püüdsid arvata, kes võiks olla vaimuliku moodi. Kui nad lõpuks ühe mehe poole pöördusid ja pärisid, kas tema on oodatu, vabandas too, et vaimulik ta küll ei ole, aga ...

Islami ühiskonna valamisest lääne vormi

Möödunud pühapäeval toimunud Iraagi esimeste formaalselt vabade, sisuliselt mitte-vabade valimiste järel võis lääne ajakirjandusest lugeda demokraatia võidust Iraagis. Iraak on lisaks Palestiina omavalitsusele ja Iisraelile kolmas Lähis-Ida riik, kus «eksisteerib ja areneb demokraatia». Väärtuste tasandil tähistavat see isegi läänelike väärtuste võitu fanaatiliste islami ...

Eesti Kirik küsib: Mis on olnud kõige suurem muutus pärast seda, kui olete koguduse õpetaja ametist asunud piiskopi ametisse?

Kuno Pajula, peapiiskop aastatel 1987– 1994. Teenis enne peapiiskopi ametisse seadmist Tallinna Jaani kogudust: Kõige suurem muutus oli selles, et vastutuse koorem läks suuremaks. Kui enne oli tegu ühe koguduse muredega, kus oli koguni kaks õpetajat koguduse peale, lisaks juhatus, siis piiskopiametis oli vastutus hoopis suurem. On suur vahe, kas oled koguduse õpetaja või peapiiskop. Peapiiskopina tuli tegeleda ka üksikute õpetajate ...

Naisena meeste maailmas

Iga aasta jaanuaris kogunev vaimulike konverents toob kokku vähemalt pooled enam kui paarisajast ordineeritud vaimulikust. Meesteväe seas on iga aastaga rohkem naisi, kes leidnud kutsumise ja on pühendunud inimeste teenimisele kirikus.Kahel viimasel aastal on pastoraalseminari lõpetamise järel pühitsetud vaimuliku ametisse 5 mehe kõrval 9 naist. Naine vaimuliku rüüs ei tekita viimasel kümnendil Eestis enam ...

Selle aasta Vaimulike Konverentsi teemaks on “Kirik ja teoloogia”. Miks on teie arvates tarvis sellisel teemal rääkida?

Kaisa Kirikal, Tartu Ülikooli usuteaduskonna bakalaureuseõppe tudeng. Praegune aeg sunnib kirikut end üha uuesti ja uuesti sõnadega väljendama, leidma iseennast ja mõtestama oma olemust tänapäeval. Nii, nagu aeg muutub meie ümber, nii muutume ka meie aja sees. Seepärast ongi meil vaja eneste jaoks selgeks mõelda kiriku ja teoloogia vahekord: mida see tähendab praegusel ajahetkel kiriku jaoks, mida see tähendab ...

Religioon väikeriigi suures poliitikas

Seoses 9. mail Moskvas aset leidva Suures Isamaasõjas saavutatud võidu 60. aastapäeva pidustustega, meie presidendi võimaliku osavõtuga sellest üritusest, Venemaa poolt välja pakutud deklaratsiooni ja ühtlasi Eesti-Vene piirileppele allakirjutamisega on meie ajakirjanduses vallandunud tõsine debatt.Mina tahan seejuures juhtida tähelepanu kahele asjaolule - ühelt poolt väikeriigi välispoliitilisele ...

Tunne iseennast

Tormipühapäeva hommikul enne jumalateenistust kuulasin raadiost Pärnu maavanema üleskutset: keegi ärgu kodust välja mingu või kui, siis ainult evakueerumiseks! Kas minna kirikusse või mitte? Kas pidada jumalateenistust? Ja kui, siis kellele? Siiski oli kirikus poolsada inimest. Kas nad polnud tormist ja maavanema üleskutsest kuulnud?Sageli on arutatud, mis võiks olla põhjuseks kirikusse minna või minemata ...

Seisuste puudumine kirikus

Lugesin möödunud nädala Maalehest Voldemar Ilja artiklit «Kõrgete ja madalate kooselust» ja imestasin, kui täpselt ja samas mitmekülgselt analüüsis Ilja läbi kristliku õpetuse ajakirjanduses sageli puudutatud esimese ja teise Eesti probleemi. Muu hulgas kirjeldas Voldemar Ilja juhtumit, kuidas XVIII sajandil leidsid vennastekoguduse liikumises ühise keele aadlikud ja talupojad.Kiriku mälus ...

Ligioleva kiriku sünnipäeval

Meri oli rahulik, kui EELK kirikuvalitsuse delegatsioon sõitis külla 850 aasta vanusele Soome kirikule. Kutsujaks olid Soome kiriku peapiiskop ja kirikuvalitsus.Juubeliaasta pidustuste avajumalateenistust oli ette valmistatud enam kui pool aastat. 26. detsembri Kagu-Aasia hiigellaine jõud oli aga selline, et hästi mõeldud kavad paiskusid segi. Jumalateenistust muudeti viimasel hetkel nii, et selles kõlasid läbisegi pidu- ja ...

Kirik kui sümfoonia

Eks nii mõnigi meist mõtles möödunud jõuluajal, et usku võiks Maarjamaal rohkem olla. Fanny de Sievers tõdeb kurvalt oma mõttetihedas vihikus «Jõuluaja kirjad eesti sõpradele», et metafüüsiline pimedus näib kuuluvat eestlaste rahvusliku eripära juurde ning ristiusku on ikka peetud trööstiks vaeseile ja viletsaile. Intellektuaalsed ja edukad inimesed ei vaja seda lori. Autoriteete, ...