Kaheteistaastase vahe järel oli Viljandi praostkonna sinodi võõrustaja taas Karksi kogudus. Toona toimus sinodi koosolek viltuse torni toestamist ootava kiriku kitsukeses käärkambris ja sinodi külaline oli peapiiskop Kuno Pajula. Peateemaks oligi kandidaadi esitamine 1994. a peapiiskopi valimisteks. Laulatus toob kirikusse Tänavuseks koosolekuks koguneti Karksi valla uude ja uhkesse kultuurikeskusesse. Ka kirik, ...
Valga praostkonna sinod leidis aset tänavu 23. märtsil Rannu kihelkonnas. Rannu (hooldatav) kogudus on muide väikseim praostkonnas ning seda tähtsam oli aasta tähtsündmus just rannulastele. Algul teati, et peapiiskop Andres Põder ei saa välisreisi tõttu ise kohale tulla, kuid meie riigi presidendi surm ja matus ei lasknud kirikupeal ära sõita ja nõnda sai sinod tema kohalolu ...
Visuaalselt ilusa ja sisult ühtlasema veebilehega esineb 19 kogudusega Viru praostkond. Iga kogudus on täitnud ankeedi, kus kirjas aadress, kantselei lahtioleku aeg, töötajad, koguduse juhtorganid, millele enamasti on lisatud fotod, kirikuvarad. Andmed on etteantud raamide tõttu esitatud ühtlaselt, ent paraku sisuvaesemalt. Jagab õpetust Omaette ja teretulnud märksõna menüüs ...
EELK keskasutuse kõrval on oma kodulehekülg internetis paljudel kogudustel ja allasutustel. Paljudel aga ei ole, ja kuidas olemasolevad oma ülesannet täidavad, on iseküsimus. Võtsin läbi vaadata kõik EELK koduleheküljelt avanevad koguduste veebilehed. Pilt sai üsna kirju. Meeldiv on, et võimalust interneti vahendusel end tutvustada on kasutatud praostkondlikult. Seda teed on läinud Ida-Harju, ...
Kevadisel koolivaheajal peeti Viljandi Kultuuriakadeemias kirikumuusikute-muusikaõpetajate erialapäevi muusikateraapiast ja loovmeetoditest muusikakasvatuses. Konverentsi osales arvukalt kirikumuusikuid, muusikaõpetajaid, üliõpilasi ja ka muid huvilisi. Nüüdisajal on muusika kuulaja jaoks harva eluliselt tähtis, pigem on see meeldivaks kaaslaseks igapäevaelus, esteetiliseks ja rahulolu tekitavaks vahendiks, ...
Nõukogude võim erines teistest diktatuuridest kohtuvälise omavoli laialdase rakendamisega oma elanikkonna vastu. Selle jõhkraima näitena jäi Eesti ajalukku kolm massiküüditamist 1941., 1949. ja 1951. aastal. Küüditamisi ei saa võtta hellitatud türanni tujuna, vaid raudse loogikaga liikumisena kommunismi kaugeima eesmärgi poole, mida ei tohtinud takistada ka oma seadusandlus. Kui ...
24. märtsil toimus Tartus Soome Instituudi eestvedamisel seminar kirikutekstiilidest. Algselt tekstiilitudengitele mõeldud seminarist tulid osa saama ka kunstiajaloolased, konservaatorid, muuseumitöötajad ja muinsuskaitsjad. Seminar algas Tartu Jaani kirikus, kus Soome Instituudi kultuurisekretär Pertti Pyhtilä tervitas seminaril osalejaid. Jaani kirikusse välja pandud näitust «Kirjatud paradiis – ...
Kirjas roomlastele (12:7–8) ütleb apostel Paulus, et «olgu keegi õpetaja, siis toimigu ta õpetamisametis; manitseb keegi, siis ta olgu manitsemisametis». Manitsemisametit ei kujuta ma ette. Vastavat rolli küll ja mind on manitsetud – ning minagi olen seda teinud. Nagu olen ka õpetanud. Oma varustusega õpetama Seepärast hakkab mulle vastu, kui mind sunnitakse tegema halba tööd. Mis ...
Euroopa sotsiaaluuringu 2004. aasta andmete põhjal võib Eesti elanikkonna usklikkuse kohta öelda kokkuvõtvalt, et usuga on Eestis seotud rohkem muukeelsed kui eestikeelsed, pigem naised kui mehed ning pigem kõrgema haridusega ja kõrgemas eas inimesed. Euroopa sotsiaaluuringu eesmärgiks on kaardistada ja seletada muutusi Euroopa ühiskondade poliitilistes, majanduslikes struktuurides, inimeste hoiakutes, ...
Sotsiaal-majanduslikku kihistumist Eestis ei saa käsitleda kui väljakujunenud ja püsivat klassistruktuuri, leiti 1. märtsil Tartus Teaduse ja Kultuuri Sihtasutuse Domus Dorpatensis seminaril «Kihistunud Eesti». Seminar, mis oli kolmas Domus Dorpatensise seminarisarjast «Tolerants Eesti ühiskonnas», andis üldmulje: kuigi kõik ühiskonnad on diferentseeritud, on rikka(ma)id ja vaese(ma)id, ...
14.–23. veebruarini Brasiilias Porto Alegres Kirikute Maailmanõukogu (KMN) IX assambleel, millest võttis osa ka Eesti delegatsioon, nenditi: oikumeeniline liikumine vajab uuenemist, kusjuures noorte kaasamine kujuneb oikumeenia uue suuna proovikiviks. KMN mammutüritusest võttis osa 348 liikmeskiriku 704 delegaati, lisaks esindas oikumeenilisi organisatsioone 510 vaatlejat. EELKd, kes kuulub KMNi alates 1961. aastast, ...
Rõõm ja kurbusKristlike eetiliste väärtuste seos usuõpetusega Rõõm ja kurbus Eelmise Eesti Kiriku kolumnis mõtiskles Marko Tiitus rõõmu ja rõõmutuse üle. Jah, tegemist on küllap igivana probleemiga, ka ristirahva hulgas. Apostel Paulus õhutas filiplasi: «Olge ikka rõõmsad Issandas! Taas ma ütlen: olge rõõmsad!» (Fl 4:4). 1935. aastal ilmus meil Johannes Aaviku tõlkes piiskop Paul Wilhelm von Keppleri kuulus raamatuke «Rohkem rõõmu». See lausa programmiline rõõmuteos ...
Möödunud pühapäev oli raske küllap igale Eestimaa inimesele. Juba mitmendat päeva kestnud käre külm põhjustas raskusi kõikjal, kus inimesi – kodudes ja väljaspool seda. Ka kirikud, eriti maakirikud, olid hädas külma ja kütmisega. Virumaa praost Avo Kiir ütles, et tema teenitavates kogudustes tuli külma pärast teenistus ära jätta vaid Illukal, kus kogudus ...
Toimetuse postist Kõik see, mida otsid ja igatsed, see kaunis on peidus sinu enese sees. Õpi end tundma! Vajad vaikuses omaette olemist, et kätte saada iseennast, kuulates oma sisemist südamehäält. Meie päevast päeva emotsioonides elatud elu ei rahulda meid. See ei saa ega võigi viia meid edasi, see on vaid raisatud aeg meie elus. Jumala tunnetus elab sügaval meie sees (vaimus) ja meie osa ...
Õndsad on vaimulikult rikkad Rannar Susi kiri talentidest oli väga vajalik. Mis puutub aga õndsatesse, keda Susi oma loos puudutab, siis ütleksin ka mina oma arvamuse välja. Susi ise ju kutsub selleks üles. Õndsad on vaimus(t) vaesed, seda tõesti, sest õndsad on vaimulikult rikkad. See on minu arvamus. Susi kirjutab, et õndsad tegelevad vaimsete asjadega. Minu teada tegelevad õndsad kindlasti vaimulike ...