Lugenud eelmisest lehenumbrist Paavo Matsini üldiselt sümpaatset lugu «Keelest ja keeletusest», ei jäänud ma lausa keeletuks, vaid sain pikalt ja südamest naeru pugistada. Nimelt lõigu põhjal, mis kirjeldas luuletaja Indrek Ryytlet «süstemaatilise ja varjamatu pühaduseteotajana». Asi selles, et nimetet sõnasepp on ristitud ja leeritatud kirikuliige, kes käib sagedamini kirikus ja ...

23. septembril valis valimiskogu 12häälelise eduga Arnold Rüütli ees presidendiks Toomas Hendrik Ilvese. 345st valijamehe häälest sai Ilves 174 ning Rüütel 162. 8 valimissedelit oli märgistamata ning üks tunnistati kehtetuks. Pärast 1992. aastat, mil Riigikogu valis Lennart Meri presidendiks, on president kolm korda valitud valimiskogus. 1996. aastal valis 374liikmeline valimiskogu teises voorus Eesti ...

Pärnu kristlike juhtimiskonverentside väsimatu vedaja on juhtimise vallas 2000. aastal doktorikraadi kaitsnud Üllas Tankler, Ühinenud Metodisti Kiriku Euroopa piirkonna misjonisekretär. Ta ütleb, et «süvenemine nendesse teemadesse viiski mind mõtteni juhtimiskonverentsiga alustada». Kuuendat sügist järjest sõidavad kristlased Pärnusse Agape hubasesse majja. Mitte küll selleks, et ...

Paari nädala eest jõudis meieni elevust tekitanud teade – Kopli tollilaos ootab järeletulekut meie vaimulikkonna jaoks mõeldud riideabi. Küllap nii mõnegi jaoks oli esmane reaktsioon, et jälle mingid kasutatud riided, jälle tuleb minna Tallinnasse, ei jõua omigi asju korda ajada. Ent need, kes käisid abil järel, ei saanud ainult ilusatesse ja uutesse rõivastesse riietatud, vaid see ...

See lause tähendab «Jumal meiega», nagu seda enam-vähem kõik teavad. Eesti Kirikus nr 36 (6. sept s.a) on aga pildiallkirjaks lause, mis väidab, et see olnud «natside peamisi loosungeid Teise maailmasõja ajal». Nii see aga ei olnud. Natsidel ei olnud nii selgepiirilist parteifilosoofiat nagu vene bolševikel. Hitleri «Mein Kampf», omasugune «natsipiibel», ei olnud üldse ...

Möödub 62 aastat nn suurest põgenemisest, mille käigus lahkus oma kodudest läände kümneid tuhandeid eestlasi. Teiste hulgas lastena Maie ja Heino, kellest sai perekond Nurmberg. Maie ja Heino Nurmberg Tartus teel Eesti Kiriku toimetusse. Üks päev või aasta pole ühe rahva loos teisega samaväärne ja Eesti ajaloo seisukohalt on aasta 1944 kustumatu jäljega. Septembri teisel poolel, kui ...

Meie põhiseadus kinnitab, et Eesti Vabariik on Tartu rahu piirides. Tegelikult muidugi ei ole. Villu Jürjo Petseri kirikus armulauda jagamas. Õpetaja kaelas on ametirist, mille tänulik kogudus lasi valmistada õpetaja Aunverdtile ja pärast tema surma leselt tagasi ostis. Hinnaline ametirist varastati ja on osaliselt tagastatud.Sellele alale, mis nagu oleks, aga ei ole ka Eestimaa, jäi kolm kirikut: Petseri, Laura ja Kallivere. Kõik need ...

Vist kõik kristlased suhtuvad suure lugupidamisega pühakirja ja keegi ei taha sellest teadlikult ja tahtlikult üle astuda, pigem otsitakse seletusi, miks üks või teine pühakirja säte on kas «aegunud» või «on seda valesti tõlgendatud» või «sellest valesti aru saadud». Pühakiri vajab meeldetuletamist Pole võimatu seegi, et teatud ...

Mõiste «sallivus» ei ole võõras kristlusele, kus leitakse: inimest tuleb austada inimesena, kohustuseta jagada tema veendumusi. Kultuurilisest tolerantsusest kõneldi rahvusvahelisel konverentsil Tartus. Sallivust määratleda on üllatavalt keeruline. Internetis rippuv entsüklopeedia Vikipeedia väidab: «Sallivus ja sallimine ehk tolerants on inimese omadus leppida teistsuguste ...

Kõigepealt tunnistab ta Jeesuse Kristuse universumi käskijaks, valitsejaks. Universum on Kristusele nagu uusimas teaduslikus hüpoteesis «braan» – vetikas tohutus ookeanis. Kristus võib alati seda «vetikat» muuta millekski muuks või see hävitada. Jeesus Kristus on teadlik ka nähtmatust «ainest» universumis, millest ainult ligikaudu 5% on nähtav. Universumi saatus ei saa olla ...

Millistel asjaoludel sündis või mis tingis nn Porvoo kõneluste alguse? Toomas Paul Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus 8. septembril 1996 ette kandmas Porvoo deklaratsiooni teksti. Toomas Paul: Porvoo ühisavaldus on mitme mõjutuse tulemus. Aastatel 1909–1951 toimus rida teoloogilisi kõnelusi anglikaanide ja luterlaste vahel Põhjamaade ja Balti regioonis ning selle tulemusena sõlmiti mitu kokkulepet. Nende ...

Porvoo ühisavaldus tegelikkuses ei ole ainult Porvoo eestpalvekalendri avaldamine Eesti Kiriku pühapäeva-leheküljel. See on tõeliselt toimiv meie koguduste teenimisel ja vastastikusel koostööl. Konsistooriumi kinnitusel on EELKs teeninud või teenivad praegu kümmekond vaimulikku nagu Olli Kortelainen, Tuomas Palola, Heikki Arikka ja Kirsti Malmi Soomest, Bård ja Kjersti Norheim Norrast ning Rupert Moreton anglikaani kirikust. Olgu Porvoo vaimust kantud koostöö ...

Millised reaalsed mõjutused on Porvoo ühisdeklaratsioonil E.E.L.K. kogudustele? Lagle Heinla, E.E.L.K. Inglismaa koguduste praosti kt: Küsimus Porvoo lepingu mõjust Välis-Eesti kirikule  tekitab mõneski vastakaid tundeid. Välis-Eesti kirik nimelt ei kirjutanud lepingule alla (teine interpretatsioon: jäeti välja). Et mõlemad Inglismaal töötavad vaimulikud on ordineeritud Eestis, siis oleme Porvoo all, samuti osa nooremaid koguduste liikmeid, kes on tulnud Eestist ja seal ...

Möödub 10 aastat kirikute ühinemist tähistava Porvoo deklaratsiooni allakirjutamisest Tallinnas (8. sept 1996), Trondheimis (1. sept) ja Londonis (28. nov). Porvoo deklaratsiooniga on liitunud Inglise, Walesi, Šoti ja Iiri anglikaani kirik, Eesti, Leedu, Soome, Norra, Rootsi ja Islandi luterlik kirik. Põhja- ja Baltimaade luterlaste ning Briti ja Iiri anglikaani kirikute delegatsioonid peale teoloogiliste läbirääkimiste ...

Usuteaduse Instituudi (UI) usuteaduskonnal, mis alustas uut akadeemilist õppeaastat esmaspäeval, 28. septembril avajumalateenistusega Tallinna Püha Vaimu kirikus, ja aktusega, on põhjust optimismiks: sisseastujaid jagus kõigile väljakuulutatud bakalaureuse- ja magistriõppe kavadele. Rõõmus oli ka usuteaduskonna dekaan, UI rektori kohuseid täitev Randar Tasmuth, kui ta paar nädalat tagasi ...