Slava Ukraine
Esileht » Arvamused » Arvamus »

Luterlik Maailmaliit, 2.

(Algus EK nr 12, 21.03.)6. assamblee toimus 1977. a Dar es Salaam’is Tansaanias ja oli seega esimene assamblee Aafrikas. Assamblee üldteema oli «Kristuses uus ühtsus» ja sellest võttis osa 250 delegaati. EELK esindajateks olid assessor Edgar Hark ja õp Kalle Kasemaa, E.E.L.K. esindajaks peapiiskop Konrad Veem. toimus 1977. a Dar es Salaam’is Tansaanias ja oli seega esimene assamblee Aafrikas. Assamblee üldteema oli ...

Luterlik Maailmaliit, 1

Luterliku Maailmaliidu (LML) eelkäijateks olid Luterlikud Maailmakonvendid (1923. a Eisenach, 1929. a Kopenhaagen, 1935. a Pariis). Neljas Luterlik Maailmakonvent pidi toimuma 1940. a Philadelphias (USA), kuid jäi II maailmasõja puhkemise tõttu ära. Üleminekus Luterlikult Maailmakonvendilt Luterlikule Maailmaliidule mängis suurt rolli juba sõja ajal alanud ja vahetult pärast sõda jätkunud abistamisaktsioon, ...

Südameusust, internetist, ligimesearmastusest ja julgusest

14. märtsi Eesti Kirikus ilmus artikkel pastoraalseminari lõpetanud diakonitest, kellest kaks juba ordineeriti ja ülejäänud valmistuvad vastu võtma preestriordinatsiooni. On tore, et ajalehe võrguväljaandes on võimalik artikleid kommenteerida, ent paraku ei erine Eesti Kiriku artiklite kommentaarid kuigivõrd teiste internetilehtede omadest.Ei ole midagi kurvemat, kui lugeda kristlikult veebilehelt kristlaste ...

Ida-Harju sinodi taustal: kirikuõigusega ei ole asjad selged

ImagePeapiiskop Andres Põder kirjutas eelmises Eesti Kirikus, et eesseisev praostide ja abipraostide valimine on «oluline ja vastutusrikas ülesanne». Olen peapiiskopiga selles osas nõus, kuid tundub, et olulisuse ja vastutusrikkuse äratundmiseni on jõutud alles pärast Ida-Harju sinodit või oli meie sinod üks olulisemaid juba palju varem ja vaid valituile vastutusrikkaks ülesandeks. EELK uue põhikirja ja ...

TOIMETUSE POSTIST

Julgesti elule vastu astudesHool meie ühise kiriku lehe sisu pärast ajendas mind teie poole pöörduma.Olen olnud Eesti Kiriku lugeja internetis 7 aastat ning paberkandja tellija pool aastat. Üldiselt mulle meeldib see, mida loen. Leian siiralt, et EK kajastab edendaval moel ning positiivses võtmes meie kirikus ning mujal toimuvat. Sellist rahulikku, tasakaalukat ning kätt kirikuelu «pulsil» hoidvat lehte on meil väga vaja. ...

TOIMETUSE POSTIST

Kutsutud ja valitudLigi kaks tuhat aastat tagasi kirja pandud Uus Testament on jätkuvalt aktuaalne ka meie päevil siin Eestis – seda on tarvis toonitada. Inimeste põhilised vajadused on läbi aegade olnud samad, ainult meid ümbritsev «logistika» on saanud uue kuju ja nimetuse. Tänapäeva probleemidele leiab ikka mõne tabava piiblisalmi. No nii, mis kirjakoht haakuks sel juhul äsjaste riigikogu valimistega? ...

Vanade hoonete tulevik on Issanda käes

Rõngu ja Vastseliina kogudus plaanivad laiendada tehtavad tööd, ikka Jumala ja inimeste heaks.Muinsuskaitse koduleheküljelt internetist võis lugeda, et selle aasta kinnismälestiste avarii-restaureerimistööde alaeelarvest on eraldatud raha Rõngu kirikumõisa aida katuse restaureerimiseks ja Vastseliina pastoraadi aida eritingimuste ja katuse projekteerimistöödeks.Rõngu Raha rahaks, küsisin ...

Sinodil valitakse praost ja abipraost

Kevadperioodil toimuvad praostkondades sinodite koosolekud. Tänavused on erilised seetõttu, et peaaegu kõigis praostkondades tuleb läbi viia korralised praosti ja abipraosti valimised. See on väga oluline ja vastutusrikas ülesanne. Paljudele, kes igapäevaselt kirikuõigusega ei tegele, võivad EELK uus põhikiri ja seadustik, samuti sinodi tööpõhimõtted jääda arusaamatuks. See ...

Riigikogu valimised võitis Reformierakond

4. märtsil toimunud Riigikogu valimised võitis Reformierakond, eelmiste valimistega võrreldes suurendas ta esindatust riigikogus 12 koha võrra. Kokku andis oma hääle 549 528 valijat, kellest 27,8% hääletas Reformierakonna (31 mandaati), 26,1% Keskerakonna (29 mandaati), 17,8% Isamaa ja Res Publica Liidu (19 mandaati), 10,6% Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (10 mandaati) ja 7,1% Eestimaa Roheliste ning Rahvaliidu poolt ...

Kaugel eestlaste haudadel

Veebruari keskel viibis 9liikmeline rühm inimesi Ida-Virumaalt, sh pooled Jõhvi koguduse liikmed ja kaks vallavanemat, Arhangelski oblastis. Eesmärk oli lihtne – tähistada II maailmasõja alguses hukkunud eestlaste haudasid ja meenutada neid hukkunuid Jumala ees. Pärast Eesti okupeerimist ja II maailmasõja tungimist NLiidu aladele mobiliseeriti hulk Eesti mehi, kelle baasil moodustati hiljem Eesti Laskurkorpus. Arhangelski ...

Põgus tagasivaade neljale aastale

Mõne päeva pärast valib Eesti rahvas neljaks aastaks uue riigikogu ning umbes kuu aega hiljem saab Eesti uue valitsuse. Seetõttu on praegu sobiv hetk vaadata tagasi möödunud neljale aastale sellest vaatenurgast, mis puudutab riigikogu ja valitsuse poolt kirikute ja usuelu teemadel tehtud või mittetehtud otsustusi. Loomulikult ei ole võimalik peatuda kõigil niisugustel otsustustel ning seetõttu toon välja vaid ...

TOIMETUSE POSTIST

Miks tekivad uued usulahud?Leige luterluse teema jõudis peapiiskopi kaudu kõikide EELK kogudusteni ja kutsus kaasa rääkima. Päevakorras on see teema olnud juba ammu, võib-olla juba 100 aastat tagasi kui baptistid, nelipühilased jt tunnistasid luterluse niivõrd kõlbmatuks, et oli vaja luua uued usulahud.Meie peres on see ka probleemiks, sest harvad ei ole pühapäevad, kus iga pereliige läheb erinevasse ...

Meetodi tarvilikkusest

Teoloog Toomas Paul kirjutab oma Uue Testamendi tõlke eessõnas: «Piibel ei ole kerge lektüür. Aja ja kultuuri distants, rohke pildikeel ja sümbolite kasutamine teeb kirjutatu mõistmise õppinud teoloogilegi vahel probleemiks. Pealegi võib Piiblit lugeda ka enesele hukatuseks. «Nendes on mõndagi raskelt mõistetavat, mida õppimata ja jalgealuseta inimesed väänavad... hukatuseks ...

Ebanormaalne olukord Järva-Peetri kirikus

Kui möödunud aasta kevadel võisime rõõmustada, et Järva-Peetri kiriku (fotol) kooriruum ja üks kolmandik pikihoonest on saanud uue katuse, siis tänase seisuga on tööde jätkumine enam kui kahtlane.Muinsuskaitseameti Järvamaa vaneminspektori Aino Punga arvates on kirik katastroofilises seisus: selle katusekonstruktsioonid on halvas seisukorras. Viimati 197. aastatel parandatud eterniitkatus jookseb vett ...

Täpsustus

Möödunud Eesti Kiriku (nr 6, 07.02.) artiklisse «Paide kiriku restaureerimine kestab» on sattunud ebatäpsus. Põranda ja tehnovõrkude restaureerimiseks eraldati Muinsuskaitseameti kaudu möödunud ja selle aasta lisaeelarvest kokku 2,5 miljonit krooni.Paide kiriku lae restaureerimine sai Muinsuskaitseameti poolt 2006. aastal eriliselt tunnustada. Nimelt oli üks 14 aasta teost ja inimesest OÜ Gromelli meister Jarkko Arhilahti, kes pälvis Paide Püha Risti kiriku lae ...