Slava Ukraine
Esileht » Arvamused » Arvamus »

Teoloogilised teesid usupuhastuspühaks

1. Kristlikul õpetusel on alus ja kese ning selleks on evangeelium – rõõmusõnum lunastusest Kristuses. Arusaam, mis näeb kristliku õpetuse alusena moraali, kirikuseadusi või midagi muud, on ekslik ja lükatakse tagasi. Ekslikuna lükatakse tagasi ka arusaam, et kristlikul õpetusel puudub kese ja et kõik õpetuslikud väited on võrdse kaaluga.  2. Luterliku õpetuse põhitõde on, et kristlikku õpetust ja ka kõiki kiriku seisukohti saab ja tuleb hinnata vaid kristliku ...

Kirjutatud on …

Tuleval pühapäeval lehitsevad kirikulised lauluraamatut ja leiavad sealt sõnad, mis kinnitavad, et me ei karda võitlust, kannatust, pilget ega laimu. Sõnad on julged ja enesekindlad. Kogudus ei karda isegi siis, kui ka terve ilm oleks täis kuradeid. Sest kirikul on üks kindel kalju, millel ta seisab, Jeesus Kristus, kes ei kõigu, ja kui maailm pakub meile ka rikkust, uhkust ja tunnustusi, ütleme kiusajale kindla „ei“. Orel müriseb ja kogudus kinnitab: „Ei Jeesu Kirik hukka ...

Kiriku ees kantakse loosungeid, aga mitte maske

„Looja, hoia Maarjamaad ja andesta meile me vead,“ laulab Tõnis Mägi Vabaduse väljakul 23. oktoobril. Kokkutulnud kannavad loosungeid, mis süüdistavad valitsust ja peaministrit Kaja Kallast koroonavaktsiinide kasutamisega seotud surmades. Kusagil hõõgub viha. Kõik see leiab aset Jaani kiriku avatud uste ees. Pole kuulnud, et kirik oleks võtnud toetava seisukoha koroonavastase vaktsineerimise suhtes, kuigi tahaksin. Võib-olla ei soovita sekkuda probleemi, mis on ühiskonna ...

EELK misjonipüha läkitus 2021

Paistku teiegi valgus inimestele, et nad teie häid tegusid nähes ülistaksid teie Isa, kes on taevas. (Mt 5:16) Armas Eestimaa kogudus!  24. oktoobril on misjonipüha.Selle tähistamise päevaga seostub märtermisjonäride Evald Oviri ja Karl Segebrocki surmapäev 20. oktoober 1896. Käesoleval aastal möödub nende surmast 125 aastat. Saatsin sel puhul misjonikeskuse poolt tervituse ja selgitasin, et peame nende märtrite mälestuseks misjonipüha. Leipzigi misjoniselts ...

Kuidas läheb ja kuhu läheb usuteaduskond?

Tartu ülikooli taastatud usuteaduskonna 30. aastapäevale pühendatud teemapäevast osa võttes rõõmustasin võimaluse üle kohtuda õpinguteaegsete kaasvõitlejatega, ent mida päev edasi, seda olulisemaks hindan ka aastapäeva tähistamiseks korraldatud konverentsi, kus fookusesse seati küsimus, kuhu läheb Eesti teoloogia. Usun, et konverentsi teemat tõlkis nii mõnigi vilistlane küsimuseks, kuidas läheb ja kuhu läheb ülikooli usuteaduskond.  Meile, vilistlastele, oli oluline ...

Meenutades usuteaduskonna taastamist Tartu Ülikoolis

Teaduskonna taastamine kevadel 1991 ei olnud siis sugugi mitte igale akadeemilisele kaaskodanikule enesestmõistetav tegu. Selles küsimuses ei valitsenud üksmeelt isegi mitte vaimulikkonnas, rääkimata juba üldisest ülikooliharidusest ja teaduslikust tööst nii pikkade traditsioonidega erialal nagu usuteadus seda on. Kuid meil puudus aeg vaidlemiseks iga teaduskonna taastamise vastasega eraldi, pealegi polnud meil vastas mitte motiveeritud argumendid, vaid võrdlemisi ...

Pöördumine Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskopi ja piiskoppide poole

Hoiduge valeprohvetite eest, kes tulevad teie juurde lambanahas, seestpidi aga on kiskjad hundid! Mt 7:15 Augsburgi usutunnistus õpetab, et piiskopiamet seisneb „jumaliku õiguse kohaselt evangeeliumi kuulutamises, pattude andeksandmises, õpetuse üle otsustamises, evangeeliumiga vastuolus oleva õpetuse hukkamõistmises ja jumalakartmatute inimeste, kelle jumalatu loomus on ilmne, kristlikust osadusest väljaheitmises …“ Seetõttu on kiriku – nii vaimulikkonna kui kogu ...

„Kaplanite käramine“ vol. 1

Kultusfilmis „Malev“ on muistsete eestlastest sõjapealikute kogunemist nimetatud käramiseks. Vaataja ette toodi huumoriga vürtsitatud kogunemine, kus otsiti vastust küsimusele, kuidas hakata vastu vaenlasele.  Kui kaks aastat tagasi said kokku kaitseväe, Kaitseliidu, politsei- ja piirivalveameti ning vanglate peakaplanid, siis oli soov sama: tuleks saada kokku, kuid vastust ei ole vaja otsida ühises tegevuses vaenuväe vastu, vaid kuidas saavutada senisest suurem ...

Kui palju inimesi mahub kirikusse?

Kristjan Luhamets. Eestimaa kirikuhooned kokku mahutavad märkimisväärselt palju inimesi. Sajandite jooksul on olnud usubuumi aegasid, mil ehitati järjest uusi kirikuid ning keskaegsed maakirikud sai ühe-kahekordsed rõdud. Tänapäevani tuleb kiriku täismaht rahvast jõuluteenistusele, kus vabu istekohti peaaegu pole, või õigeusu paasaöö teenistusele, kus pole vaba kohta seismiseks.  Küsimus, kui palju inimesi mahub kirikusse, pole sakraalhoonete mahu mõõtmiseks, ...

Kodaniku vastutus

Vaktsiinide kasutuselevõtt pole suutnud COVID-19 epideemiat summutada, mistõttu on ikka veel põhjust olla valvas ja ettevaatlik. Iga kodaniku panusest sõltub, kui palju ohvreid uus koroonaviirus veel nõuab. Tõsi, olukord on ikka veel mõnevõrra harjumatu. Uskusime ju, et ajad, mil inimesed surid tuhandete kaupa nakkushaigustesse, on jäädavalt minevikku vajunud. Tänapäeval peaks riigivõim ometi piisavalt tõhus olema, et mis tahes ohtliku tõve levikut hõlpsasti ...

Rüütli metafoori järgi Karis, mitte Kaljulaid

Eestist väljaspool (ehk rahvusvahelises meediakajastuses) tuntakse huvi, miks presidendivalimiste teises voorus 31. augustil riigikogus valiti ametisse Alar Karis ning miks ei osutunud tagasivalituks Kersti Kaljulaid.  Kersti Kaljulaid oli majandusajakirja Forbes 2017. aasta „saja kõige mõjukama naise“ nimekirjas 78. kohal, otseselt tema ja tema meeskonnaga seostatakse Eesti jõudmist ÜRO Julgeolekunõukogu liikmeks aastateks 2020–2021, sellesuvistes avaliku arvamuse ...

On vaid naati, pole noori, miski pole linna moodi?

Peapiiskop Urmas Viilma Laatre kogudusel külas 5. septembril.Liina Raudvassar. Olen võinud viimastel nädalatel peeglisse vaadata tänu kirjatöödele, mis on ilmunud esmalt sinakalt helkival ekraanil, seejärel paberil nii Levilas kui Eesti Päevalehes. Kõik need lood on kirja pannud toimekad ja head inimesed – tööd on tehtud tubli hoole ja vaevaga. Kui kõik ei kukkunudki neil kõige paremini välja ja järeldused tulid ehk liiga rutakalt, pole sellest ehk hullu. Pisut ...

Igavikuline tarkus ja rahu peavad kirikus säilima

Mind ristis nõukogude ajal Jaan Kiivit Tallinna Püha Vaimu kirikus. Püha Vaimu kiriku vaim ja vaimsus ning Kiiviti karisma olid need, mis tõmbasid. Hiljem olin koguduse juhatuses. Jaan Kiiviti abikaasa Sirje tegi seal lastetööd. Kuna Kiiviti tütred tegelesid suusaspordiga, siis nii me ühiselt neid asju ajasime. Nüüd on lähedasem Tallinna Jaani kirik. Mul pole juhatuse liikmena mingeid ambitsioone, aga tahan, et igavikuline tarkus ja rahu kirikus säiliksid ja inimestel ...

Rannarootslaste peol lauldi ja tantsiti seekord kahe eest

14. juulil toimus Haapsalu piiskopilinnuses rannarootslaste neljas laulu- ja tantsupidu „Aiboland, mu arm“. Õigupoolest juba mullu suvesse plaanitud peole ei saanud Rootsist koorid ja tantsijad piirangute tõttu tulla ka tänavu, kuid esinejate read võrreldes varasemate aastatega õnneks ei hõrenenud ja pidu sai tavapäraselt uhke. Eestist pärit rannarootslased võtsid sedapuhku peost osa Postimehe videoülekande vahendusel. Eestirootslaste laulu- ja tantsupeo piiskopilinnuses ...

Kohustused alamal, vastutus kõikjal

Minu akadeemilistest õpetajatest olid professor Paul Ariste eesti apostlikku õigeusku, professor Harald-Heino Peep vanaema poolt kreekakatoliku usku Moskva patriarhaadi järgi, dotsent Jaak Põldmäe isa poolt hernhuutlane, professor Andrei Grishunin Moskvas bioloogilise isa poolt luterlane, ise aga samuti Moskva patriarhile alluv õigeusklik.  Nad ei olnud kirikulised, ent tundsid kombeid ja põhimõtteid ning teadsid, milles seisneb oikumeeniline mõtlemisviis. Niisiis oli ...