Teoloogilised teesid usupuhastuspühaks
1. Kristlikul õpetusel on alus ja kese ning selleks on evangeelium – rõõmusõnum lunastusest Kristuses. Arusaam, mis näeb kristliku õpetuse alusena moraali, kirikuseadusi või midagi muud, on ekslik ja lükatakse tagasi. Ekslikuna lükatakse tagasi ka arusaam, et kristlikul õpetusel puudub kese ja et kõik õpetuslikud väited on võrdse kaaluga.
2. Luterliku õpetuse põhitõde on, et kristlikku õpetust ja ka kõiki kiriku seisukohti saab ja tuleb hinnata vaid kristliku ...
Tuleval pühapäeval lehitsevad kirikulised lauluraamatut ja leiavad sealt sõnad, mis kinnitavad, et me ei karda võitlust, kannatust, pilget ega laimu. Sõnad on julged ja enesekindlad. Kogudus ei karda isegi siis, kui ka terve ilm oleks täis kuradeid. Sest kirikul on üks kindel kalju, millel ta seisab, Jeesus Kristus, kes ei kõigu, ja kui maailm pakub meile ka rikkust, uhkust ja tunnustusi, ütleme kiusajale kindla „ei“. Orel müriseb ja kogudus kinnitab: „Ei Jeesu Kirik hukka ...
Tartu ülikooli taastatud usuteaduskonna 30. aastapäevale pühendatud teemapäevast osa võttes rõõmustasin võimaluse üle kohtuda õpinguteaegsete kaasvõitlejatega, ent mida päev edasi, seda olulisemaks hindan ka aastapäeva tähistamiseks korraldatud konverentsi, kus fookusesse seati küsimus, kuhu läheb Eesti teoloogia. Usun, et konverentsi teemat tõlkis nii mõnigi vilistlane küsimuseks, kuidas läheb ja kuhu läheb ülikooli usuteaduskond.
Meile, vilistlastele, oli oluline ...
Teaduskonna taastamine kevadel 1991 ei olnud siis sugugi mitte igale akadeemilisele kaaskodanikule enesestmõistetav tegu. Selles küsimuses ei valitsenud üksmeelt isegi mitte vaimulikkonnas, rääkimata juba üldisest ülikooliharidusest ja teaduslikust tööst nii pikkade traditsioonidega erialal nagu usuteadus seda on. Kuid meil puudus aeg vaidlemiseks iga teaduskonna taastamise vastasega eraldi, pealegi polnud meil vastas mitte motiveeritud argumendid, vaid võrdlemisi ...
Kultusfilmis „Malev“ on muistsete eestlastest sõjapealikute kogunemist nimetatud käramiseks. Vaataja ette toodi huumoriga vürtsitatud kogunemine, kus otsiti vastust küsimusele, kuidas hakata vastu vaenlasele.
Kui kaks aastat tagasi said kokku kaitseväe, Kaitseliidu, politsei- ja piirivalveameti ning vanglate peakaplanid, siis oli soov sama: tuleks saada kokku, kuid vastust ei ole vaja otsida ühises tegevuses vaenuväe vastu, vaid kuidas saavutada senisest suurem ...
Kristjan Luhamets.
Eestimaa kirikuhooned kokku mahutavad märkimisväärselt palju inimesi. Sajandite jooksul on olnud usubuumi aegasid, mil ehitati järjest uusi kirikuid ning keskaegsed maakirikud sai ühe-kahekordsed rõdud. Tänapäevani tuleb kiriku täismaht rahvast jõuluteenistusele, kus vabu istekohti peaaegu pole, või õigeusu paasaöö teenistusele, kus pole vaba kohta seismiseks.
Küsimus, kui palju inimesi mahub kirikusse, pole sakraalhoonete mahu mõõtmiseks, ...
Eestist väljaspool (ehk rahvusvahelises meediakajastuses) tuntakse huvi, miks presidendivalimiste teises voorus 31. augustil riigikogus valiti ametisse Alar Karis ning miks ei osutunud tagasivalituks Kersti Kaljulaid.
Kersti Kaljulaid oli majandusajakirja Forbes 2017. aasta „saja kõige mõjukama naise“ nimekirjas 78. kohal, otseselt tema ja tema meeskonnaga seostatakse Eesti jõudmist ÜRO Julgeolekunõukogu liikmeks aastateks 2020–2021, sellesuvistes avaliku arvamuse ...
Peapiiskop Urmas Viilma Laatre kogudusel külas 5. septembril.Liina Raudvassar.
Olen võinud viimastel nädalatel peeglisse vaadata tänu kirjatöödele, mis on ilmunud esmalt sinakalt helkival ekraanil, seejärel paberil nii Levilas kui Eesti Päevalehes. Kõik need lood on kirja pannud toimekad ja head inimesed – tööd on tehtud tubli hoole ja vaevaga. Kui kõik ei kukkunudki neil kõige paremini välja ja järeldused tulid ehk liiga rutakalt, pole sellest ehk hullu.
Pisut ...
Mind ristis nõukogude ajal Jaan Kiivit Tallinna Püha Vaimu kirikus. Püha Vaimu kiriku vaim ja vaimsus ning Kiiviti karisma olid need, mis tõmbasid. Hiljem olin koguduse juhatuses. Jaan Kiiviti abikaasa Sirje tegi seal lastetööd. Kuna Kiiviti tütred tegelesid suusaspordiga, siis nii me ühiselt neid asju ajasime. Nüüd on lähedasem Tallinna Jaani kirik.
Mul pole juhatuse liikmena mingeid ambitsioone, aga tahan, et igavikuline tarkus ja rahu kirikus säiliksid ja inimestel ...
14. juulil toimus Haapsalu piiskopilinnuses rannarootslaste neljas laulu- ja tantsupidu „Aiboland, mu arm“. Õigupoolest juba mullu suvesse plaanitud peole ei saanud Rootsist koorid ja tantsijad piirangute tõttu tulla ka tänavu, kuid esinejate read võrreldes varasemate aastatega õnneks ei hõrenenud ja pidu sai tavapäraselt uhke. Eestist pärit rannarootslased võtsid sedapuhku peost osa Postimehe videoülekande vahendusel.
Eestirootslaste laulu- ja tantsupeo piiskopilinnuses ...