Slava Ukraine
Esileht » Arvamused » Arvamus »

Jõulud Petlemmas on tänavu teistsugused

Alar Kilp. FOTO: Arhiiv Eesti Kiriku lugeja küsib, miks tänavu Jeesuse sünnipaigas Petlemmas jõulupuud ei ole. Kirikud Petlemmas on otsustanud jõule sel korral mitte tähistada suurte pidustuste ja dekoratsioonide, sära ja rõõmutunnetega. Advendiaega ja kristlikke jõule tähistatakse, ent mitte rõõmupühana, vaid ajana, mil „oma rahvas“ kannatab, mis on „kurbuse ja valu“ aeg ning kus seetõttu on kohane tähistada jõule vaimselt ja seesmiselt. Kuna 7. oktoobrist ...

Kas Jumal andestaks ka Saatanale?

Eesti Kiriku päeval toimunud sisutihedasse ja Eesti Kiriku rolli Eesti meediamaastikul analüüsivasse vestlusringi mahtus ka intrigeeriv kõrvalepõige. Hans H. Luik ja Urmas Viilma. FOTO: kuvatõmmis videost Nimelt küsis Express Grupi omanik Hans H. Luik peapiiskop Urmas Viilmalt, kas Jumala halastus on sedavõrd hõlmav, et Jumal andestaks ka Saatanale. Küllap on selle küsimuse üle mõnigi teine arutlenud. Peapiiskopi vastus oli kiire: „Kui Saatan andeks paluks ja ...

Tunnen end ühena suurest tervikust

Sirje Semm. FOTO: Erakogu Kaks aastat tagasi usaldas piiskop Tiit Salumäe mind koostama tema 70. sünnipäevaks ilmuvat koguteost „Minevik on olevik“. Raamatu pealkiri tuli alles siis, kui lood juba koos olid. Minevik on olevik – need on sõnad, millele tasub mõelda. Meil tuleb läbida pikk tee minevikust, et jõuda olevikku, tänasesse päeva. Ja kõik see, mida toome kaasa minevikust, kujundabki olevikku. Mõtlen end tagasi 1995. aastasse, mil Eesti Kirik oli taas ...

Kui mitut piiskoppi on juurde vaja?

Ajalehe Eesti Kirik vahendusel antakse teada, et käesoleva kuu lõpus valitakse kirikukogul ametisse uued piiskopid. Esitatud on kolm kandidaati. Eesti Evangeelne Luterlik Kirik koosneb ühest piiskopkonnast, mille diötseesipiiskopiks on peapiiskop. Arusaadavalt võiks peapiiskopil olla piiskopiordinatsiooniga abiline. Nii on see olnud alates peapiiskop Kuno Pajulast, kelle ametiajal pühitseti piiskopiks Einar Soone. Täna oleme jõudnud olukorda, kus emerituuris on kaks ...

Peapiiskopina küsin kirikukogult abi

Peapiiskop vastab õpetaja Veiko Vihuri küsimustele, mis seostuvad uute piiskoppide valimisega (vt lk 2 „Kui mitut piiskoppi on juurde vaja?“). Urmas Viilma. Kätlin Liimets EmeriitpiiskoppidestPiiskoppide emerituuri küsimuses tuleb juhinduda kirikuseadustikust, kus sätestatakse, et piiskopid saavad teenida kuni riikliku pensioniea saabumiseni, mille järel saab kirikukogu ametiaega pikendada kuni 72aastaseks saamiseni. Piiskop emeeritust saab paluda täitma ...

Piiskopkondadest ja piiskoppidest Eesti omariikluse esimestel kümnenditel

Piiskopkondade ja piiskoppide teema on vabas rahvakirikus kirgi kütnud juba alates Eesti omariikluse alguskümnenditest ja arutelud, kui palju peab piiskoppe olema ja millised peavad olema nende ülesanded, ei ole vaibunud ka viimaste aastakümnete jooksul. Siinse lühikese artikli eesmärgiks pole võtta seisukohta selle üle, kui palju peaks praegu kirikus piiskoppe olema, ega analüüsida praegusajal peetavaid diskussioone, vaid anda lühiülevaade sellest, kuhu jõuti ...

Inglismaa kiriku- ja usuelust kirikuõpetaja pilguga

Minu elu ja töö Inglismaal (olen külalisteadur Cambridge’i ülikooli usuteaduskonnas) on olnud avastuste- ja elamusterohke. Olen kolme siin oldud kuu jooksul külastanud hulgaliselt linnu ja külasid, kohtunud ja vestelnud erinevate inimestega ning on loomulik, et mind on huvitanud ka Inglismaa kiriku- ja usuelu. Saint Albansi katedraal St. Albansis Hertfordshire´is on Inglismaa pikim katedraal (84 m). Jaan Lahe Kuigi töötan linnas, elan ma ühes Cambridge’i ...

Pole õige panna süüd kristlikule tsivilisatsioonile

Lugesin Eesti Kirikust emeriitpiiskop Munib Younani poliitiliselt motiveeritud ja Palestiina-Iisraeli sõjast rääkivast artiklist väga terava süüdistuse, et lääne võimud on sõja ja terrori eest „võrdselt vastutavad“. Sellega tehakse süüdlaseks kristlik tsivilisatsioon, see tsivilisatsioon, kes igati püüab vältida kellelegi kurja tegemist, pingutab isegi pea üle, et teistel oleks hea, mis on patsifistlik ja hooliv. Ja sellele osale maailmast pannakse pool süüd Hamasi ...

Kord me teeme oma reisid Iisraeli nagunii ära

Elus esimest korda sain lennufirmalt raha tagasi igasuguste sekeldusteta ja elus esimest korda ei rõõmustanud see mind põrmugi. Nendel aastatel, kui see veel võimalik oli. Loo autor Jeesuse sünnilinnas Petlemmas. Erakogu Raha tuli piletite eest, millega pidanuksime väikese sõpruskonnaga neil päevil lendama nädalaks Tel Avivi. „Otsige parem mõni muu sihtkoht,“ soovitas Iisraelis elav tuttav juba ennegi. Me oleks siiski lennanud, isegi kui ...

Veel pole Jeesuse ülesanne täidetud

Mind on alati kõnetanud ristiusu loos see, kuidas millestki pisikesest ja lihtsast on kasvanud midagi nii suurt ja olulist. Jeesuse õpetus on saanud tõeks meie silmade ees, nii nagu pisikesest seemnest kasvab suur puu. Piiblist saame lugeda, kuidas Jeesus läkitas paarkümmend jüngrit kuulutama Jumala suuri tegusid. Hiljuti surnud sotsioloogi Rodney Starki uuringu „Rise of Christianity“ järgi kasvatas jüngrite kuulutus kolmanda sajandi lõpuks kuue miljoni liikmega ...

Palestiina kristlastest pooli valimata

Iisraeli ja Hamasi sõda on mitmetahuline ja vastuoluline. „Kõik teavad“, millise julmusega Hamas 7. oktoobril korraldas rünnakud Iisraeli tsiviilelanike vastu, kui paljusid ja kuidas tapeti või võeti pantvangi. Niivõrd, kuivõrd nädalad pärast seda rünnakut räägib globaalne meedia aga peamiselt palestiinlaste ajaloost Gazas ja Läänekaldal pärast aastat 1948, okupatsioonist ja apartheidist (varem kasutasid seda mõistet Iisraeli poliitikate kohta Human Rights Watch ja Amnesty ...

Püha Maa on täna räsitud vägivalla patust

Keset Hamasi rünnakut ja Gaza sõda küsivad paljud, mida arvata sellest traagilisest olukorrast, milles oleme. Meie, kes me elame Jeruusalemmas ja kogeme praegusi raskeid aegu, palvetame koos Taavetiga: Ma tõstan oma silmad mägede poole, kust tuleb mulle abi? Abi tuleb mulle Issanda käest, kes on teinud taeva ja maa. (Ps 121:1–2) Taevas Jeruusalemma kohal on pilvine. Liina raudvassar Keset jätkuvat vägivalda tahan kõigile kinnitada, et me usume kindlalt iga isiku ...

Tartus tuleb lamamiskontsert

Reedel, 3. novembril kell 22 on Jaani kirikus lamamiskontsert, mil kirikusaal muutub helide ja videokunstiga täidetud keskkonnaks. Soome elektroakustiline helilooja, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia doktorant Otto Iivari. Ari Palo Lisaks kirikupinkidele on publiku jaoks saali toodud lamamistoolid. Kontserdikülaline saab helidest ja värvimängust osa kas istudes, jalutades või lamades. Avatud on ka kiriku torn. Kontsert kestab orienteerivalt 90 ...

Giidituur kutsub kalmistule

Tartu Raadi kalmistu tähistab sellel aastal 250. aastapäeva. Kalmistul olevate vaatamisväärsuste tutvustamiseks kutsub Tartu linn kõiki huvilisi kultuuriloolistele giidituuridele. Kõigil oktoobri laupäevadel kell 12 algavad giidituurid on tasuta ja huvilisi oodatakse Raadi kalmistu peavärava juures Kalmistu tänaval. Giidituure viivad läbi literaat ja kultuuriloolane Enn Lillemets (14.10), kirjandusteadlane Janika Kronberg (21.10) ning helilooja ja muusikaloolane Alo ...

Aafrika kasvav roll globaalses luterluses

Hiljuti osalesin EELK delegaadina Luterliku Maailmaliidu (LML) peaassambleel, mis toimus 13.–19. septembrini Poolas Krakówis. Tegemist oli väga põneva kogemusega, sest võimalik oli näha läbilõiget maailma luterlusest ühes Krakówi konverentsikeskuses. Kohal olid luterlike kirikute esindajad kõigist maailma paikadest Gröönimaast Austraaliani. Tuleb nentida, et globaalne luterlus on äärmiselt kirev ja mitmekesine. Selles mitmekesisuses avaldasid minule endale isiklikult kõige ...