Ristimine ja uususund nimega reiki
15.10.2008 | ek | Rubriik: ArtikkelMartin Luther ütleb Väikeses Katekismuses: «Meie peame Jumalat kartma ja armastama nii, et me tema nimel ei nea, ei vannu, ei nõiu, ei valeta ega peta.»
See on seletus teisele käsule, mis ütleb: «Sina ei tohi Jumala nime ilmaasjata suhu võtta.» Ometi kuuleme inimestest, kes ravimile Jumala sõna peale loevad ja kellel on – vähemalt nendesamade posijate poolt eksiteele viidute arvates – Jumalaga eriline side. Ka selline, et nad näevad inimese peale vaadates, kas ta on ristitud või mitte.
Sellest tuleneb üks probleemidering – ristimine vale motiivi pärast. Need inimesed ei tule kirikusse tahtmisega Jumalat teenida. Kristliku maailmavaate asemel on nende mõtetes ida usundite energiad ja karmad. Kuid ka nemad ootavad ristimist, sama ristimist, mis on kiriku sakrament ja seotud Jumala sõnaga.
Reiki nõuab oma jüngritelt sageli ristimist kui osa tervenemisprotsessis. Tegemist on ühega jaapani uususundeist, mis sündinud üle saja aasta tagasi. Idamaistele usunditele omaselt räägib see universumis olevatest energiatest ja kanalitest inimeses, mis neid energiaid vastu võtavad.
Lääne ühiskonna jaoks kohandatuna tuuakse sellesse sisse ka ristimine. See on pidepunkt, milles kasutatakse ära ilmalikustunud lääne inimese veel olemasolevat minimaalset teadmist kristlusest, ning pannakse see reiki süsteemi sisse. Ristimine ei ole siiski mitte Jeesusega ühendav sakrament, vaid osa reiki rituaalist.
Mis juhtub inimesega, kes tegeleb reikiga? Minu teadmised selle kohta on vähesed, põhinedes üksnes kogemustel vestlustest reiki ohvritega ja nende tunnistuste tõlgendamisel kolleegide abiga.
Reiki tutvustab end kui ravimeetod, mis on seotud universumis olemasoleva ravitoime ehk reiki laskmisega inimese sisse. Sellel põhineb ka väide, et reiki ei ole usk ega sekt, see on universumi energia, mille reiki koolkonna rajaja lihtsalt üles leidis.
Reiki praktiseerija tavatseb tegutseda hotellides. Ta majutab inimese ja viib samas läbi seansid. Reiki juures on oluline raha kulutamise teraapiline mõju – teadmine, et oled maksnud palju, aitab terveneda.
Üks reiki ebasoovitav kõrvaltoime on tavameditsiinist loobumine. Ohvrile sisendatakse, et olles juba ravil, võib ta jätta arsti juurde jälgimisele minemata, krooniline haige võib jätta rohud võtmata.
Reiki räägib ka väga karme sõnu mõne eluasjaolu kohta. Näiteks võidakse öelda, et inimese peal on saatana märk. Sageli ei olegi reikimeister see, kes inimesele destruktiivse otsuse ütleb. Reikiga käib kaasas spiritism, millel on samuti ebasoovitav kõrvaltoime. Reiki ohver viiakse ühendusse vaimudega. Nad tunnistavad, et on saanud teateid teisest maailmast, seal isegi käinud.
Need vaimud ennustavad inimesele sageli ka mõne pereliikme surma, surmaaegagi ette öeldes. See hirmutab, kuid abiks pakutakse veel tõsisemat süvenemist reikisse. Sellest kujuneb ring, millest väljumine pole kerge. Inimene küsib, kas on võimalik pereliiget päästa. Ta käib taas kursustel, lamab põlevate küünalde vahel, teda masseeritakse, antakse lootust ja hirmu.
Pietismi ja äratuskristluse mõjul on rahvad vabanenud pimeduse väest. Inimesed on tõmmanud selgema piiri vale ja õige vahele. Piibli sõnale toetudes pööratakse oma elus tähelepanu sellele, mis on Piibliga vastuolus, kuni patt on ära tuntud, üles tunnistatud ja maha jäetud.
Kirik saab selleks jõudu, kasutades sakramente üksnes Jumala sõna põhjal. Ristimise põhjuseks ei saa olla sensitiivi soovitus. Kirik ei sõbrusta astroloogia ja esoteerikaga, vaid kuulutab Jumala sõna ja elab selle järgi.
Vallo Ehasalu,
Elva koguduse õpetaja
KOMMENTAAR:
Ringo Ringvee, siseministeeriumi usuasjade osakonna nõunik:
Reiki ehk «universaalne eluenergia» on alternatiivne ravitsemistehnika, millele pani aluse 1922. aastal jaapanlane Mikao Usui (1865–1926) pärast paastumist Kyoto lähedal pühal Kurama mäel.
Reiki traditsioonis nähakse inimese füüsiliste, vaimsete ja emotsionaalsete vaevuste allikana inimese kehas olevaid energiaummistusi ning reiki manuaaltehnika abil mõjutatakse inimese elujõu või eluenergia liikumist kehas. Energiaummistusi avatakse kas käte asetamisega ummistuspiirkonnale või käte liigutamisega üle ravitsetava keha.
Sellise protsessi käigus juhitakse inimese kehasse universaalne eluenergia, mis ummistused avab. Oma arusaamades leidub reikil sarnasusi näiteks akupunktuuriga.
Aja jooksul on reiki ravitsemismeetod teinud läbi teisenemisi. Üheks selliseks on tšakrate mõiste kasutuselevõtmine osas reiki suundades. Usutakse, et reiki praktiseerijad suudavad arendada eluenergia suunamist ning edasijõudnud ravitsejad suudavad rakendada reiki teraapiat ka kaugravi meetodil.
Kuigi varasemates reiki käsitlustes on väidetud, et Usui oli usutunnistuselt kristlane, ei ole tänapäeva religiooniloolased sellekohaseid tõendeid leidnud ning on pidanud võimalikuks, et väide Usui kristlikust taustast on lisatud hiljem, muutmaks reikit vastuvõetavamaks läänemaailmas, kuhu see jõudis 1970. aastatel.
Reiki praktiseerijad ei pea oma ravitsemistehnikat religiooniks, vaid tehnikaks, mida saavad kasutada erinevatesse usulistesse traditsioonidesse kuuluvad inimesed nagu ka need, kes ühtki usutraditsiooni ei järgi.
Usui kohaselt on reikil viis vaimset põhimõtet: ära muretse, ära vihasta, austa oma vanemaid, õpetajaid ja sõpru, teeni oma elatis ausalt ning ole lugupidav kõige elava vastu. Nüüdseks on reiki osa läänemaailma laialivalguvast alternatiivmeditsiini ning alternatiivsete vaimsete praktikate maastikust, mille tegelikku mõju ei ole teaduslikult tõestatud.
“Pühakirjad on alati kajastanud ja kajastavad ka edaspidi oma loojate intellektuaalset, moraalset ja vaimset seisundit.”???
“Ekslik idee pühakirjatekstide absoluutsest täiuslikkusest ja õpetuste eksimatusest”???
“nende pühade kirjatööde segadusse viiv väärtõlgendamine traditsioonide piiravas raamistikus”???
“Inimene võib ihaldada eksimatust, kuid see on olemas vaid Loojal.”
Viimase väitega nõus, ainult kohaldage see ka enda suhtes, Harri Kingo.
Miks te arvate, et ma ei kohalda oma öeldut ka enda suhtes?
Mõte: võiksite ka midagi enamat omast peast kirjutada kui vaid küsimärke. Klaviatuur pakub palju võimalusi… sellele, kelles endas on seda enamat.
Küsimärgid on viisakas uskumatuse väljendus Teie esitatud seisukohtade suhtes, et mitte minna karmimaks.
Kriitik, kes kritiseerib Pühakirja positsioonidelt, nagu Teie seda teete, ilmselt ei kohalda endale eksimatuse omadust.
Kuivõrd Pühakiri on kõige Loojalt, seega ka Pühakirja Loojalt – Jumalalt pärit, olgugi inimvahendusel, siis Pühakirja kriitik kujutleb end olevat Loojast ülem.
Missuguse ilmutuse alusel Teil on Loojalt uued juhised?
Targem kui oma emotsioone läbi küsimärkide väljendada oleks kirja panna oma mõtted – selleks see koht siin ongi olemas.
Teie püüd olla loogiline teeb teile au, kuid te peaksite siiski oma loogikas mõned korrektiivid tegema. Nimelt: järeldus, mille saate – “Kingo on (oma arvates) Jumalast ülem” – on silmnähtavalt absurdne.
Mina ei arva seda.
Teie ei arva seda.
Keegi ei arva seda.
Kui nii, siis milleks te seda jama kirjutate?
Kristliku traditsiooni kohaselt:
1. Ristimine on objektiivse tähendusega – see lunastab inimese tema pärispatususest.
2. Ristimine ei garanteeri, et inimene vaimselt edasi areneks.
3. Ristimise õigsuse garantiiks on ristija suksessioon.
4. Ristituks saamiseks ei piisa inimese enese hinnangust oma ristimisele (vt. vastus 1).
5. Ristitava isiklik arusaam ristimisest pole määrav (vt. vastus 1).
6. Ma ei tea, kas reiki on posimine või mitte, kuna ma ei tea, mis on õieti reiki ja mida tähendab see posimine. Mõnele võib sellest abi olla, mõnele mitte. See on alati fakti küsimus.
——–
Esiteks – ma arvan, sa tead mu vastuseid enne küsimist isegi, seega polnud su pärimistel erilist mõtet.
Teiseks – ma ei jätka siin alamkommentaarides, kuna ei viitsi netilehti alatasa edasi-tagasi kruttida ja lahti kõpsida. Edasi peajadas – kui soovid jätkata. Ja asjalikumalt – ilma pärimisteta, mille vastused on sulle, mulle ja ilmselt igale kristlasele teada.
Kolmandaks – kristliku teoloogia ja traditsiooni tundmaõppimiseks on olemas märksa paremaid allikaid kui H.Kingo.
Ma arvasin, et Teil on funktsionaalse lugemise oskus olemas.
Mis on funktsionaalne lugemine?
Ja veel üks mõte:
Valige endale nimi, et ma ei peaks teid nummerdama teie postituse kellaaja numbriga. Koertel koerte varjupaigas on numbrid, kuna nad ei oska öelda oma nime. Olge veidi enamat kui üks selline koer.
See oleks teist väga funtsionaalne.
funktsionaalne – nii on õigesti.
Te ei peaks ju üldse reageerima.
Mis puutub võrdlusse koertega, siis Jeesus võttis kuulda naist, kes kõneles koertele pudenenud raasukestest.
Lisaks tänan, et leiate võimaluse pidada kaasvestlejat – vähemat venda või õde (vaimses mõttes?)enamaks varjupaiga koerakesest.
Jumala loodud oleme aga kõik – nii koerake kui mina.
Nojah… ega nii midagi vestlusest välja ei tule. Ja nagu ma loen, ega teil pole ka midagi öelda. Niisama bla-bla.
Jääge terveks.
Austet Harri Kingo. Sinu teksti produktsioon on (hinge)mattev. Sellele lasule reageerimiseks ei ole mul huvi, vajadust ega tahtmist. Milleks? Iseloomulik oli see, et vaenlase armastamise võimalikkuse, – koguni käsu, – kohta ei olnud sul su sõnaohtruse taustal öelda vähimatki. Dialoogi asemel monoloog. Nagu soovid.
Sinu Pühakirja-käsitluse viimane kirjeldusjätk ei lisanud midagi olemuslikult uut. Toomas Paulilt ilmus mõne aasta eest essee, mille pealkirjas (ei mäleta täpselt) ja sisus oli ülimalt tabav kujund ’usk kui kaisukaru’. – Kann, mida valitakse, võetakse ja jäetakse vastavalt tujule, suvale. Ilma sisemise aukartuse ja allutumiseta usu Allikale. Sinu suhe Pühakirja näikse olevat just kui kaisukarulisse objekti. Ütlen seda ilma soovita väita, vaielda, tõestada. Lihtsalt hinnang ilma erilise lootuseta, et see (praegu) sind kuidagi mõtlema ja kahtlema paneks.
Sa armastatad korrutada midagi minu raamidest, ja üsna ilmselt negatiivses, piiravas, jäigastavas kontekstis. Sul on isegi mingil määral õigus: jah, ma olen tõesti piiranud ennast kristluse (Kristuse) raamidega. Selles on vabadust rohkem, kui suudaksin seda ammendada. Jeesuse ike on tõesti mõnus. Ja ma ei vaja NewAge õhupalli, tõusmaks kõrgemale ja välja noist raamidest, mis sulle pelutavad tunduvad.
Viimaks midagi usust. ’Taevas ei kaaluta meid meie kontseptsioonide, vaid meie usu alusel.’ – Julge väide sinult. Sa oleksid seal just nagu juba piilumas käinud, kuidas ja mille põhjal vaagitakse, et nii hästi tead. Mina eelistan hoida madalamat profiili. Kindlasti tuleb seal palju uskumatuid üllatusi. Maise usu pingeread ja hierariad lüüakse lootusetult sassi, esimesed saavad viimasteks ja viimased esimesteks. Hulganisti on neid vägevaid usumehi, kes Jeesuse nimel imetätähti teevad ja on kindlad oma väärtusele. Et viimaks kuulda jahmatavat hinnangut: ‘Ma ei ole teid eladeski tundnud!’. Minul ei ole võimalust ega tahtmistki tõestada, et usk kui selline meid seal ei päästa. Lasen sind hõljuma sulle meelepärastesse kõrgustesse, kust sul on hea ülalt minusuguste peale alla vaadata, ja lehvitan sulle.
:)
struula
Kas mu kirjutatu on tõesti kohe hingemattev?
Ei usu, struula. See väide on rohkem ilukirjandus ja emotsioon kui et miski tõde.
Tead, minu poolt vaadatuna mitte mina ei kirjuta palju, vaid siin kirjutatakse harva ja kui kirjutatakse, siis vähe. Mulle pole kirjutamine ja oma mõtete väljendamine raske. See pole mulle töö, pingutus, raskus, koorem. Mis sellega valesti on, struula, kui inimene jagab oma mõtteid ja arusaamu? Mina ei heida sulle ette su väheseid mõtteid, miks sina mulle vastupidist ette heidad? Las igaüks meist olla see, kes ta on. Pole vaja siin võtta endale kohaliku miilitsa hoiakut.
Et mul polnud vaenlase armastamise käsu kohta midagi öelda?
Ma seletan veidi mõnda asja, mis pole rasked mõista. Esiteks seda, et ühes kommentaaris, ühes teemas, terves selles EK kommentaariumis pole kunagi võimalik ära öelda kõike. Alati võib tulla kestahes, võtta su viimase kommentaari või terve teema ja teatada selle kohta võidukalt, et “Aga sa ei kirjutanud sellest-ja-sellest, järelikult…” Ja tal on õigus. Sest alati on seda, millest ei ole kirjutatud. Sellesse puuduvasse saab alati klammerduda, seda saab alati kui eksimust ja viga esile tõsta. Mida avaram teema, seda enam sellist puuduvat sealt leiab. Eriti leiab see, kes just seda otsib. On see otsimine ja leidmine aga tark tegevus?
Teiseks aga selgitan, et nii ilmselgetest asjadest, et ka oma vaenlast tuleb armastada ja talle alati ja tingimusteta andestada, ei tulnud mulle pähe kirjutadagi. Noh… umbes samamoodi, nagu ma ei alusta igat oma kommentaari tõdemusega, et 2 x 2 = 4. Ma eeldan, et mu kaasvestleja teab selliseid asju sama loomulikult nagu mina neid tean. Ju ma seekord eksisin oma eeldamistes.
Kolmandaks sedagi, et ma ei taju, et mul oleks vaenlasi. Võibolla olen mina mõnedele vaenlane, ma ei tea. Kuid mina ei tea endal vaenlasi olemas olevat. Ma ei näe seepärast ka erilist vajadust pühenduda just vaenlastele andestamisele. Sest see andestamine neile on enesestmõistetav.
Vaenlastest – kui mõni end minu vaenlasena aga üles annab – ole kindel – minu poolt on selline ette oma andestuse juba saanud. See on mulle sama lihtne ja loomulik teha, kui on mulle lihtne ja loomulik hingata.
Edasi – minu usust.
Ära sinagi tee seda viga, et asud virtuaalsel teel ja põgusa kontakti alusel kellegi usku lõplikult ära määrama. Vaata – sa ei ole ju võimeline läbi ekraani ära määrama isegi seda, kas mul on köha. Kuidas sa oled siis läbi ekraani võimeline ära määrama teise inimese usku, selle sügavust ja avarust?
Ning sellest “Piiblist kui kaisukarust”. Oska palun vahet teha kahel eri asjal – Jumalal ja piiblil. Need pole päris samased. Ma proovin sulle seletada, kui lihtne ja selge see vahe tegemine on: see on sulle siin ja täna sama kerge, kui oli sulle koolis teha vahet oma kooliõpikul ja oma kooliõpetajal. Ma arvan, sa siis oskasid neil kahel vahet teha? Kuidas sina, siin ja täna, suure ja täiskasvanud inimesena, oled selle nii lihtsa ja selge vahe tegemise ära unustanud!?
Edasi.
Ma näen, sa püüad mind ikka ja jälle ära määrata. Ja kui sa muud ei oska minu kohta öelda, siis “Ah, see on miski New Age!” näib olevat see tempel, mis alati näib sobivat kellegi negatiivseks märgistamiseks…
Kuule, struula – ega sa siin inimest ja tema usku määrates juhtumisi väga eksi ei lähe? Mitte oma määratluse ja diagnoosiga, vaid juba sellega, et sellise tegevuse üldse ette oled võtnud? Mõtle selle üle palun, jah?
Ja lõpuks – kas sa tõesti arvad, et taeva väravas kaalutakse meid meie teooriate alusel? Struula, kui su jutt on tõsi, siis ma palun neil, kes mind kunagi matavad, endale oma arvuti kõvaketas hauda kaasa panna – see säästab nii minu kui mu äramõõtjate vaeva ja aega seal taeva väravas.
Tõsisemalt aga – mõtle ka enne kui midagi kirjutad. Sest juhtumisi satud siin vastuollu kogu Jeesuse õpetatuga, kui arvad, et sind kaalutakse su teooriate alusel.
Ikka usu alusel. Sinu avatuse alusel. Isegi mitte su maise edenemise ja saavutatu alusel, sest see, mis on meie suur saavutus siin maises elus ja mõõtkavas ei ole miski eriline saavutus taevases elus ja mõõtkavas. Sinu potentsiaal ja selle avamisele pühendumus on see, mis sind kaaludes loeb ja sind mõõdab. Kindlasti aga mite su sõnaseadmine ja sul öelda olev.
Kuid mu lugupidamine sulle su siiruse eest – sinu otsus minu suhtes on mulle nüüd teada. Sa lausa panid oma eelmise postituse pealkirjaks “Kingole kokkuvõtteks”.
Sinu määramiste kohaselt satun ma seal taeva väravates viimaste sekka, ja Jeesus ütleb mind nähes, et ‘Ma ei ole teid eladeski tundnud, härra Kingo!’
Tead mis – ära sina selle pärast muretse, kuidas mul seal taeva väravates läheb. Jäta see Jeesusele. Nii on õigem ja parem kõigepealt sinule, kui sa siin EK veergudel ei võta enda kanda seda tegemist, mis on Jeesuse tegemine.
Ja lõpetuseks.
Sinu raamidest oskan ma kirjutada just sedapalju, kui sa ise neist oled eelnevalt kirjutanud. Raamidest üldisemalt olen juba eelnevalt mujal kirjutanud – mõni vajab neid raame enam, mõni vähem, kuidas keegi. Kuid kunagi pole küsimus raamides, vaid isiksuse reaalses vaimses edenemises.
Ja sellel on oma selgelt äratuntav mõõt, kuivõrd keegi on edenenud. Mis see mõõt on?
Kui me räägime siin üksteisega oma teadmiste ja tarkuse keeles, siis on paratamatu, et me märkame erinevusi. See on loomulik – kahe (või enama) inimese teadmised, tarkused, arusaamad, kontseptsioonid, vaated ei kattu kunagi 1:1 – see pole lihtsalt võimalik. Alati on leida ja näha erinevusi eri inimeste mõistmises ja tõlgenduses. Kui selles teadmiste ja tarkuse keeles vestelda, siis on väga lihtne jõuda vaidlemiste, vastandumiste, isegi vaenuni…
Mõõduks inimese edenemisele pole tema mitte teadmiste ja tarkuse keel ja selle valdamine. Mõõduks on võime, tahe ja oskus rääkida teise inimesega HEADUSE keeles. See on tõeliselt kahe inimese lahusust eristav keel. Kui sa üritad siin kedagi ära määrata, kui tahad ka endale mõõtu leida, siis see oleks õige mõõdupuu, millega mõõta. Teist. Aga esmalt iseennast.
Ma arvan, sa ei hakka vastu vaidlema, eks.
Ja struula – üks asi jäi mulle selgusetuks.
Hiljuti deklareerisid, et me olevat vanad tuttavad. Kohe nii tuttavad, et “vana arm ei roosteta”.
Kui nii, siis minu arvates pole sinust päris sobiv olla oma vana tuttava, vana armu ees miski struula-maski taga, eriti kui see vana tuttav on sinu ees sellena, kes ta on.
Ka sa ei tahaks seda oma viga parandada ja öelda, kes sa oled, kui sa meid juba vanadeks tuttavateks nimetasid ja meie kokkupuudet vana armuna iseloomustasid? Olla oma nime all?
Võibolla ma mõistaks sind palju paremini, ja kas see poleks see, mida sa soovid?
Mõtle selle üle.
Paistab, et Harri Kingo õpetab tervet Eesti Evangeelset Luterlikku kirikut, kuidas korrigeerida Piiblit ja edasi arendada kristlust Jeesuse vere läbi päästetud saamise eitamise suunas.
Tänan, EELK, kui selles vaimus edasi, siis jäävad teie kirikud varsti tühjaks – pettumuse pärast, et te ei seisa oma usu eest ega astu vastu Piiblit ja Jeesuse vere läbi meile osaks saanud lunastuse tunnistamist kritiseerivale lammutustööle.
“Paistab, et Harri Kingo õpetab…” jne.
———-
Esiteks – sulle vaid paistab nii, nr. 09:44, et ma kedagi õpetan. Võta mu kirjutatut kui oma mõtete jagamist, mis pole kellelelgi kohustuslikud omaks võtta.
Teiseks – ära kirjuta mulle juurde seda, mida ma pole öelnud: nagu ma “astuksin vastu Piiblit ja Jeesuse vere läbi meile osaks saanud lunastuse tunnistamisele”.
Loe mind hoolikamalt – ma pole “Piibli ja Jeesuse vere läbi meile osaks saanud lunastuse eitamisest” ridagi kirjutanud.
See oled sina, kes mulle selliseid ridu lausa süüdimatult juurde kirjutab.
Korrigeeri oma tegevust palun.
Soovitus, anonüüm: Valige endale nimi, et ma ei peaks teid nummerdama teie postituse kellaaja numbriga. Koertel koerte varjupaigas on numbrid, kuna nad ei oska öelda oma nime. Olge veidi enamat kui üks selline koer.
Hr Kingo, te ei arva ometi, et Eesti Kiriku lugejad loevad ainult siinset ega ole kursis teie avaldusetega mujal, samuti siingi lehes varem antud kinnitustega, kuidas Te sellesse küsimusse suhtute ja kuidas olete naeruvääristanud inimesi, kes Teil paluvad kinnitada, et Jeesuse vereohver ristil ja Tema ülestõusmine on meie pattude lunastamise ohvriks ja teeks ellu.
Kui Te seda kinnitate, taganedes oma varasemast kinnitusest, et lunastus oli Jeesuse elu ja armastav Taevane Isa ei saanud kunagi nõuda vereohvrit, siis nõustun Teiega.
Mind ei jää vähemaks sellest, kui mind nummerdate või võrdlete taas koeraga varjupaigas.
Minu varjupaik on Jeesus ja Tema seisab minu eest ka siis, kui ma Teie jaoks olen number koerte varjupaigas. Sest ka koerakesed on Jumala looming.
Jumala lähedalolu Teile Teie päevades, et võiksite tunda kogu loodu osadust.
Huvitav nähtus siin kommentaariumis – mitmed kirjutajad – näiteks struula ja anonüüm – on kogu oma kirjutamise pühendanud sellele, et tõestada ära kellegi (näiteks minu) usu ja arusaamade täieliik kõlbmatus.
Minu arusaam on, et kontseptsioonide üle võiksime siin mõtteid vahetada (ja mitte nende pärast vastanduda), teise isiku, veel enam tema usu arvustamine on aga täiesti liigne.
Ometi, mõne eesmärk näibki olevatki teise (näiteks minu) isiku ja usu diskrediteerimine kas kaudsemalt (struula – 28/10/2008 – 00:29) või isegi otseselt mu öeldule absurdseid juurdekirjutusi tehes – lihtsa valetamise abil (anonüüm nr. 09:44).
Ometi – mõlemad peaks olema kristlased (kui ma ei eksi) ja vastavalt mõlema tegevus kristlikus lehes võiks olla mitte vahendeid valimata teise mahatampimine, vaid püüd koos edasi minna…
OK, keegi pole täiuslik. Ei need kaks oma kirjutamistes, ei mina nende kahe ilmselt headest soovidest arusaamises.
Seda aga küll mõlemale, et kõlbmatute vahenditega igatsetud headust saavutada ei ole võimalik.
Meenutan Teile näiteks 19. sept. EK numbrit, kus sai päris selgesti ilmsiks Teie suhtumine nimetatud küsimustesse, ka Teie oma sõnade läbi. Nimetasite, et alus on ka nüüd sama, mis aasta eest delfis (ja nagu see on selgeks räägitud päevalehtedes), ainult sõnastaksite ehk paremini. Sõnastus ei muuda alust, hr H.K.=L.V. Kena oleks, kui see muutuks, kristlased rõõmustuksid sellest südamest.
Lisaks, palun ärge ärrituge. Viha ja ärritus on kurjadest vaimudest, rahu on Jeesusest.
OK, teie valik olla anonümne. Kuid kui ma teie eri kohtades kirjutatut seostada ei suuda, siis pole see minu viga.
Teiseks, eks teie anonüümsus kahandab tublisti meie teineteisest arusaamise võimalust – ma ei tea, kas ma räägin selle sama pätiga, kes mind siin on laimanud ja minu üle ropendanud… või olete te hoopis teine – aus, hea ja siiras inimene…
Te panete anonüümsena kahtluse alla tegelikult kõik siin kirjutajad – ennekõike teie enese tõsiseltvõetavuse.
Ise teate. Mina pole veel ühtegi kommentaari alustanud pöördumisega miski anonüümi poole – kõik mu kommentaarid on vaid VASTUSED teie pöördumistele minu poole. See olete ikka ja alati olnud teie, kes on esimesena minu poole pöördunud. Nii on.
Kui saate sellise anonüümina minult vastuseks vaid repliike – see oli teie valik.
Ma kahtlen, kas te omate ikka ülevaadet mu arusaamadest ja teate neid üldse. Pigem on teie peas selles osas teie enese fantaasiad.
Teiseks – siin ja täna juba kirjutasin pikalt arusaamade ja usu vahekorrast – see jutt on teist ilmselt täiega mööda läinud.
Varem olen öelnud, et pole olemas seda ainuõiget kritslust ega ainuõiget kristlast, seepärast ei peaks keegi siin oma seisukohti ainuõigetseks pidama ja teisele nende osas ettekirjutusi tegema.
Ka pole kohane esineda siin terve kristlaskonna nimel – näiteks see: “kristlased rõõmustuksid sellest südamest”. Huvitav, mis alusel te võtate endale õiguse terve kristlaskonna nimel mind kristlaste seast välja arvata!?
Juba kirjutasin siin sellest, kui näotu on olla teise inimese isiku ja usu kallal. Ja et targem oleks vahetada mõtteid kui jäigalt vastanduda.
Eemal nüüd, sest mu päevas on muud tegemist ootavad asjad.
“Lisaks, palun ärge ärrituge. Viha ja ärritus on kurjadest vaimudest, rahu on Jeesusest.”
——–
Jätke see fantastika kurjadest vaimudest. Te ei suuda isegi seda, et mul köha ekraani teel diagnoosida.
Mis “kurjad vaimud”, inimene!?
Ärge palun oma kristlusega nii silmnähtavalt end üle pingutage. See ei lisa teie avaldustele autoriteetsust ega tõsiseltvõteavust.
Kõige parem iseloomustus on kõnelemisviis, hr Harri Kingo, selles väljendub Teie suhtumine Jumalasse, kes armastab oma loodut, ja Jeesusesse, kes hoolis oma vähematest vendadest nõnda, et nende eest elu anda.
Ma ei tahtnud varem öelda, aga – võib-olla Te tõepoolest ise ei mõista, mida Te kirjutate (sõnad ja laused võivad olla kõrgelennulised, kuid võib-olla Te ei korrigeeri oma mõtet ka siis, kui kirjutate, et Jeesuse vereohver on jäänuk). Sel juhul püsib küll kahjutunne, et Te nii kirjutate, kuid teistpidi on ka kahju, et ma sellele rohkem tähelepanu juhtisin.
Mis anonüümsusse puutub, siis – olen Teiega vastakuti kirjutanud päevalehes, kus mu andmed täielikult ametlikult olemas, seega ei ole ma tegelikult salajane. Minu arvates aga tuleb arvestada ja sõbralikult suhtuda ka nimeliselt tundmatutesse: tänaval või ükskõik missuguses inimeste kogunemiskohas Te ju ei tunne kõiki nimepidi, aga Te tunnete neid kui inimesi, kes sama moodi loodu ja Jumala laps nagu Teiegi. Jeesus oli koos tölnerite ja patustega, ta ei distantsseinud end nendest. Miks ei võiks ka Teie olla vend Jeesuse vähematele vendadele, teate küll, nendele, kelle järgi ta kohtupäeval vaatab, kuidas nendega on ümber käidud.
Te tahate pikema aja kestel esitada oma arusaamu seoses Jeesuse, tema elu, surma, vere, ohvri ja lunastusega? Ma ei saa aru, miks te seda siis ei tee? Miks te piirdute paari traditsioonilise lausa valemiks muutunud sõnalise fraasiga, mida on lausutud juba aastatuhandeid? Miks te ei kirjuta pikalt ja sisuliselt lahti seda, mis on teile nii oluline?
Kuulge, nr. 10:59 – tehke seda, mida peate tegema. Milles asi, et te seda ei tee?
Ma loen huviga. Teie vaev ei lähe kaduma ega ole asjatu – olge kindel.
Ei mina tea, kes minuga on kunagi kusagil päevalehes midagi kirjutanud. See on nüüd küll nadi enesetutvustus teilt, nr. 10:59.
Mille muu kui Piibliga seista Piibli edasiarenduste vastu. Jumala Sõna ei vaja edasiarendusi, vaid mõistmist, tunnistamist ja järgimist.
Olete korduvalt öelnud, et Piibel on Teil olemas, niisiis, kasutage palun aega ja lugege seda. Ärge kulutage aega U-raamatu reklaamimisele, sest aeg võib olla lähedal.
Lihtsamalt öeldes: Teie kontseptsioonide edasiarendused on minu jaoks väärus ja nende üle arutlemiseks aega kulutada on aja kuritarvitamine.
Hea nr. 20:24 – rääkige ka mulle, kes on see inimene, grupp, jõud või mis see ka poleks, kes plaanib Piiblit edasi arendada ja ümber kirjutada? Ma pole sellistest plaanidest isegi mitte kuulnud, rääkimata kavatsemisest.
Teiseks – loomulikult on mul Piibel olemas ja olge kindel – see raamat ei tolmu. Kuid see ei tähenda, et Piibel oleks mu ainus lektüür. Ma ei pea õigeks mõne uskliku kombel fanaatiliselt kõik teised oma raamatud ära põletada. Ja see pole mu fantaasia vaid kurb fakt meie kaasajast, ühe reaalse uskliku elust.
Ma vaatan, te elate suurtes fantaasiates mu isiku suhtes ja samas teete tervet Eesti kristlaskonda esindada püüdes mulle päris arulagedaid ettekirjutusi mu elu ja tegevuse kohta. Lisaks annate siin teile võõra ja tundmatu inimese – minu kohta absurdseid hinnanguid.
Kas te ei võtaks end ükskord palun kätte ja ei kirjutaks midagi asjalikumat kui see jamps H.Kingo kohta?
Palun üritage vähemalt, jah?
“Teie kontseptsioonide edasiarendused on minu jaoks väärus ja nende üle arutlemiseks aega kulutada on aja kuritarvitamine.”
—————-
Esiteks – te ei tea minu kontseptsioone. Kuidas saaksime me nende üle mingeid mõtteid teiega üldse vahetada!? Ei sa aru…
Teiseks – kui minuga mõttevahetus on teie aja kuritarvitamine, siis palun jätke see oma aja kuritarvitamine. Ja ka EK kommentaariumi saastamine mingite oma sisutute fantaasiatega. Mis oleks lihtsam ja targem teist?
Lõpetan oma osalemise siin teemas. Siin esinev Number pole ilmselgelt ei suuteline ega sooviv midagi sisulist arutada. Tal on selgelt teised eesmärgid oma fantaasiaküllaste postituste saatmisel EK lehte, mis mulle aga sisulist huvi ei paku.
Niisama bla-bla ja sõnakemplemine temaga aga… pole siin ilmselt kohane.
Kena vastamist, Number, kui vastad… aga kahjuks ma ei saa isegi teada, kas sa vastasid. Rääkimata, mida sa vastasid.
Kui kohtume EK raames, püüa oma kirjutamistes neid lihtsaid vigu vältida, mis käesoleva kommentaariumi jätkamise on minu jaoks mõttetuks muutnud.
Harri Kingo, ma ei ela fantaasiates, vaid ma olen lugenud, mida Te olete kirjutanud.
Kui Te olete olnud Eesti üks aktiivsemaid Urantia raamatu tutvustajaid, siis on see piisavalt kõnekas fakt. Vähemalt usklikule, kelle jaoks Piibel on Jumala Sõna.
Seda, kuidas Te olete Piiblit “edasi arendanud”, missugustes suundades kritiseerinud, seda on võimalik lugeda mitmest allikast, ka siin eespool märgitud 19.sept. EK-s. Rohkem ei näe vajadust seda küsimust siin käsitleda.
Teil on võimalik tõestada, et Piibel on ka Teie jaoks muutmatu Pühakiri – Jumala Sõna, niisiis võtke tagasi ettepanekud kõnelda edasiarendustest ja uutest kontseptsioonidest ning loobuge kõnelemast jäänukitest, Pauluse teenete jutumärgistamisest ning tunnistage, et sõna ristist on Jumala vägi.
Ka minu aeg on ümber paigaltammumiseks – Teiega sel teemal juba vähemalt poolteist aastat.