Risti kirikust tuli päevavalgele ainulaadne põrand

Padise valda 15. sajandi algul rajatud Risti kiriku puitpõranda väljavahetamisel tuli päevavalgele kiriku ehitamise aegne püstistest paekividest laotud põrand, mille sarnast pole Eesti kirikutest varem leitud.

Väljakaevamistel leiti kokku üle tuhande keskaegse hõbe- ja uusaegse vaskmündi, mida asjatundjad peavad hindamatu väärtusega koguks, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Asjatundjate hinnangul on Risti kiriku leidude puhul tegemist tõelise rõõmusõnumiga ja suure saladusega, mida arheoloogid ja kunstiajaloolased suutsid enda teada hoida pool aastat.

"Meil ei ole näiteid kõrvale panna keskaegsest põrandast, mis oleks nii täiuslikult säilinud kui siinne. Teiseks see komplekt, nimetagem neid ohvrimüntideks, mis on ääretult kompaktne, ääretult suur. See kompaktsus jookseb läbi sajandite, keskajast, 15. sajandist kuni hilisemate sajanditeni," rääkis kunstiajaloolane Kaire Tooming.

Ta lisas, et kolmandaks on kirikus kõrvalaltarid. "Teadmise kõrval, et kirikus on kõrvalaltarid, on meil tõesti ka käegakatsutav tõend sellest, et jah, nad tõesti olid siin".

Edasi loe ERR Uudistest.