Reformatsioon 500: Ilma Lutherita poleks Eesti vabariiki?

Kui küsida ajalooõpetaja Jaak Juske käest, milline on olnud reformatsiooni mõju Eestile, ei mõtle ta kaua ja toob seosed välja peatse Eesti 100. sünnipäevani. Seda muidugi klausliga, et teeme hiiglaslikke üldistusi.

Luther väärtustas haridust, lugemise õpetamist, propageeris laste kooli saatmist; tänu tema käima lükatud maailmavaate muutusele tõlgiti piibel eesti keelde, sündis kohalik kirjakeel; tänu kirjakeele arengule kasvas eestlaste eneseteadvus, mis andis võimaluse 19. sajandil ajakirjanduse ja haritlaskonna ning nn ärkamisaja tekkeks. Milleni see kõik välja viib? Aga palun väga: iseseisva riigi sünnini, mida veebruaris 100. korda tähistame.

Tundub ilus ja lihtne seoste hulk. Aga ehk liiga lihtne?

“Eesti kirjakeel on ju eesti kultuuri, eksistentsi ja eestlase identiteedi peamine näitaja ja tunnus. Aga kas võib öelda, et kirikukirjandus ja piibel olid ainsad tegurid, mis eestlaste lugema õppimisel põhilist rolli mängisid? Ma pole selles alati veendunud,” sõnas Jüri Kivimäe.

Edasi loe ERR Novaatorist.