Püha kiriku kantslist ehk Sõnatu jutlus

 

216 aasta eest valmistati Saaremaa Püha kirikule kantsel, mille meister on tänini jäänud unustuse hõlma. Monokroomne puust jutlustamiskoht toetub käsulaudu hoidva Moosese figuurile. Selle alaosa ja ülemise kõlakatuse äärt kaunistab loorberivanik.Nagu enamikul kantslitel, on ka Püha kantslil Püha Vaimu kohaloleku sümbolina kõlakatuse all tuvi figuur.

Oleme ilmselt harjunud, et evangeelsete kirikute sisustus on tavaliselt lihtne, kui mitte öelda lakooniline. Varasemast, rikkaliku raiddekooriga kaunistatud pühakojast ei jätnud 1576. aastal toimunud vene vägede rüüsteretk peale põlenud müüride suurt midagi järele. Seda enam pakub tänapäeval üllatusi mõni restaureerimistööde ajal ilmsiks tulnud detail või unustusse vajunud sümbol.

Kas oleme aga kirikus käies mõelnud sellele, millised sõnumid on talletatud tavapärastesse ja tuttavatesse sisustuselementidesse, nagu näiteks altarid ja kantslid. Nagu juba alguses tõdesin, on Püha kiriku kantsel küllaltki lihtne ja kodune nagu ka saarlased, kes on selle all veidi enam kui paarisaja aasta jooksul kristlikust kuulutusest osa saanud.

Ühel tavalisel päeval, kui olin jäänud kirikusse veidi pikemaks, peatus pilk tuttaval jutlustamiskohal ja seda alt üles silmitsedes mõistsin, et kirikus ei ole midagi juhuslikku, vaid igal detailil ja esemel on kõnelda oma lugu. Nii sai mulle kiriku vaikuses osaks sõnatu jutlus.

Meist igaüks on omamoodi tubli omandama haridust ja teadmisi, aga suurem tarkus on kõike seda omavahel seostada. See, mida nägin ja sõnatuna kuulsin, on lihtne ja oma üksikosades tuntud, kuid ometi ei märganud ma seda enne, kui alles sellel hetkel. Ometi olin selsamal kohal seisnud varem sadu kordi.

Kui enamik kantslitest toetub kirikutes lihtsale toele või jalale, siis Pühas on selleks aluseks käsulaudu kandev Moosese kuju. Kristlik kuulutus toetub sarnaselt Jumala seadustele, mis on Moosese kaudu ilmutatud vana lepingu rahvale. Evangeeliumidest loeme, et Jeesus ei ole tulnud seda seadust tühistama, vaid täitma. Kui aeg täis sai, läkitas Jumal oma Poja. Vana Testamendi lepingu aluselt kasvab välja evangeeliumidesse talletatud kuulutus. Paljudes kirikutes saab kantsli keskmine, õit meenutav osa alguse mitmetahulisest jalale toetuvast alusest. Pühas on neid tahke kaheksa.

Kuna keskmine osa toetub tavaliselt vastu seina, on paremini jälgitavad viis erinevat tahku. Algselt kitsad tahud moodustavad kantsli keskel niisiis viis kirikulistele hästi vaadeldavat plaati. Kuigi konkreetses kirikus on nende plaatide keskel asetsevad süvendid tühjad, on rikkalikumalt kujundatud kirikutes nendel kujutatud nelja evangelisti, kusjuures vahetult jutlustaja ees oleval tahvlil on kujutatud Õnnistegijat ennast.

Kristlik evangeeliumikuulutus põhineb evangelistide tunnistustel, mille keskmes on rõõmusõnum Jeesusest Kristusest. Kantslile asetatud küünlad täidavad kindlasti valgustamise eesmärki, aga on samas ka vaimuliku valguse tähiseks, ilma milleta ei ole võimalik nende valgel avatud pühakirjas talletatut näha ega mõista. Selleks, et õpitud tarkusest ja füüsilisest nägemisest evangeeliumi kuulutamisel tavaliselt ei piisa, on kantsli kohal oleva katuse alaosas Püha Vaimu sümbolina kujutatud tuvi. Jumala Vaim on see, mis kuulutatud sõna elavaks teeb ja meie usku kasvatab nii kuulutaja enda kui kuulajate hingede kasuks. Ilma selleta ei saavuta kuulutus oma eesmärki.

Kuna kantsli katus meenutab krooni, õnnistab Jumal oma sõna kuulajaid ja vastuvõtjad õnnistusega kui krooniga, milles kristlik kuulutus saab sõnast nähtavaks ja Issandale kui kuningate kuningale austust andvaks eluks.

Kui läheme järgmisel korral kirikusse, siis vaadakem ja kuulatagem, kui kõnekas on kodune pühakoda ka jumalateenistustevahelisel vaiksel ajal.